{"id":7293,"date":"2024-04-03T23:39:21","date_gmt":"2024-04-03T20:39:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7293"},"modified":"2025-05-29T15:18:03","modified_gmt":"2025-05-29T12:18:03","slug":"ado-reinvald","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/ado-reinvald\/","title":{"rendered":"Ado Reinvald"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ado Reinvald (3. XII\/21. XI 1847-8. II 1922) oli eesti luuletaja, kelle loomingut kujundas rahvuslik \u00e4rkamisaeg.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Viljandi kihelkonnas. Peagi siirdus pere elama Tarvastu valda Ilissa tallu, mille peremeheks sai Reinvald 1867. aastal vaid kahek\u00fcmneaastasena. Reinvald oli sisuliselt koolihariduseta, k\u00e4is vaid \u00fche talve Soone k\u00fclakoolis. Reinvaldi juhtimisel kujunes tema kodutalu kohalikuks kultuurikeskuseks, ent l\u00e4ks 1894. aastal pankrotti. P\u00e4rast talu m\u00fc\u00fcki elas Reinvald mitmel pool, pikemalt Elvas. Elu viimased k\u00fcmme aastat elas Elva l\u00e4hedal Kulbilohu k\u00fclas, kus ka suri. Maetud Tartu Raadi kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Esimene luuletus ilmus 1868. aastal Perno Postimehes. Esimese luulekogu \u201eVillandi laulik\u201c (1871) k\u00e4sikirja redigeeris Fr. R. Kreutzwald, kes n\u00f5ustas Reinvaldi ka hiljem. Reinvald puutus kokku ka mitmete teiste tollaste kultuuritegelastega, kellega l\u00e4bik\u00e4imine aitas korvata puudulikku haridust. J\u00e4rgnesid \u201eViljandi lauliku\u201c teine, kolmas ja neljas osa (1875, 1877, 1889) ja \u201e\u00d5itsi \u00f6pik\u201c (1876). Luuletusi koondavad \u201eAdo Reinvald\u2019i Laulud\u201c (1904) ja \u201eValik luuletusi\u201c (1924).<\/p>\n\n\n\n

Luule moodustab Reinvaldi loomingu p\u00f5hiosa. \u00dclekaalus on isamaaluule, mis ise\u00e4ranis loometee algul toetub Lydia Koidula m\u00f5jule ning C. R. Jakobsoni \u201eKolme isamaa k\u00f5ne\u201c v\u00f5itluslikule ideestikule. Reinvald on kirjutanud mitmeid p\u00fchendusluuletusi rahvuslikele kultuuritegelastele. Tema luule on l\u00e4hedane riimilisele rahvalaulule, selles peegelduvad rahvalikult lihtsad looduspildid ja talupoeglik elutunnetus. Reinvaldi luuletusi on viisistatud, tuntuim on \u201eKuldrannake\u201c (helilooja Aleksander L\u00e4te), millest on saanud \u00fcks eesti kuulsamaid koorilaule.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Reinvald kirjutas kaast\u00f6id Jakobsoni Sakalale, koostas \u201eSakala kalendri\u201c (1879, 1880, 1882) ja \u201eLindanisa kalendri\u201c (1883). Avaldanud ka satiirilisi palu (koos venna J\u00fcri Reinvaldiga) \u201eNalja-kannel ehk Laulurahe Baltlaste lilleaias\u201c (I 1881, II 1883) ja \u201eSuur Naljahammas\u201c I (1903). Reinvald \u00e4rgitas j\u00e4\u00e4ma oma rahvusele truuks ning oli selgelt kirikuvastase hoiakuga.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Villandi laulik<\/strong>. Tartu: W. Gl\u00e4ser, 1872, 108 lk. [2. tr\u00fckk: 1875.]
Villandi laulik. T\u00f5ine jagu<\/strong>. Viljandi: G. V. Rosenberg, 1875, 44 lk.
\u00d5itsi \u00d6\u00f6pik ehk Naljakad Laulud noorde poiste, neidudele<\/strong>. Tartu: A. Reinvald, 1876, 24 lk. [Kordustr\u00fckk: 1924.]
Viljandi laulik. 3. raamat<\/strong>. Tartu: Schnakenburg, 1877, 63 lk.
Ado Reinvald, J\u00fcri Reinvald, Nalja-kannel ehk Laulurahe Baltlaste lilliaias. 1. jagu<\/strong>. Viljandi, 1881, 27 lk.
Ado Reinvald, J\u00fcri Reinvald, Nalja-kannel ehk Laulurahe Baltlaste lilliaias. 2. jagu<\/strong>. Tartu, 1883, 20 lk.
Viljandi laulik. 4. raamat<\/strong>. Narva, 1889, 48 lk.
Ado Reinwald\u2019i Laulud<\/strong>. Kokku kogutud, t\u00e4iendatud ja parandatud. Jurjev: T. Kukk, 1904, 352 lk.
Valik luuletusi<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjanduse toimkond, 1924, 98 lk.<\/p>\n\n\n\n

Jutud<\/em><\/strong>
Rasva-Jaak: Kuulus Eesti k\u00fctt, tema imelikud jahi lood ja juhtumised<\/strong>. Viljandi: A. T\u00f5llasepp, 1902, 55 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Bagdadi Kalif<\/strong>. Jurjev: J. Reevits, 1897, 34 lk.<\/p>\n\n\n\n

Publitsistika<\/em><\/strong>
Seletus Kalevipoeast<\/strong>. Viljandi: F. Feldt, 1877, 27 lk
Suur Naljahammas 1<\/strong>. Viljandi: A. T\u00f5llasepp, 1903, 24 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid Ado Reinvaldi kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ado Reinvald (3. XII\/21. XI 1847-8. II 1922) oli eesti luuletaja, kelle loomingut kujundas rahvuslik \u00e4rkamisaeg. S\u00fcndis Viljandi kihelkonnas. Peagi siirdus pere elama Tarvastu valda Ilissa tallu, mille peremeheks sai Reinvald 1867. aastal vaid kahek\u00fcmneaastasena. Reinvald oli sisuliselt koolihariduseta, k\u00e4is …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7293","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7293","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7293"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7293\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7298,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7293\/revisions\/7298"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7293"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}