{"id":7215,"date":"2024-04-03T23:41:31","date_gmt":"2024-04-03T20:41:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7215"},"modified":"2025-05-10T17:31:50","modified_gmt":"2025-05-10T14:31:50","slug":"eha-lattemae","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/l\/eha-lattemae\/","title":{"rendered":"Eha L\u00e4ttem\u00e4e"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Eha L\u00e4ttem\u00e4e (2. IX 1922 \u2013 14. XI 2012) oli eesti luuletaja, kes kirjutas ka soome keeles.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Viljandis, sai alghariduse Viljandimaal M\u00f5nnaste algkoolis ja g\u00fcmnaasiumihariduse Viljandi t\u00fctarlasteg\u00fcmnaasiumis. 1942\u20131948 \u00f5ppis ta Tartu \u00dclikoolis ajalugu ja klassikalist filoloogiat, l\u00f5petas ajaloo osakonna arhiivinduse eriala, oli sel alal ka 1950\u20131951 \u00fclikooli kraadi\u00f5ppes (aspirantuuris), kuid poliitiliste s\u00fc\u00fcdistuste t\u00f5ttu pidi selle pooleli j\u00e4tma. J\u00e4rgnenud 20 aastat tegi ta mitmesuguseid, suures osas juhut\u00f6id, elades Viljandi ja P\u00e4rnu l\u00e4hikonnas, edasi aga 1959. aastast Tallinnas. 1971. aastast tegutses ta kutselise kirjanikuna. Eha L\u00e4ttem\u00e4e suri Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rsse hakkas ta kirjutama algkoolis ja tema tr\u00fckideb\u00fc\u00fct ajalehes Noorte H\u00e4\u00e4l leidis aset juba 1941.a. Keeruliste poliitiliste olude t\u00f5ttu j\u00e4rgnes pikk vaheaeg, enne kui 1957.a perioodikas, esialgu v\u00e4iksemates kohalikes lehtedes, tema luuletusi uuesti avaldama hakati. Vahepealsetel aastatel oli ta iseseisvalt \u00e4ra \u00f5ppinud soome keele, seda niiv\u00f5rd h\u00e4sti, et 1959. aastast peale hakkasid temalt N\u00f5ukogude Liidule kuuluvas Karjala-Soomes ilmuma perioodikas ka soomekeelsed luuletused. Neid s\u00fcndis esialgu rohkemgi kui eestikeelseid. Esikkogu \u201eOma sammude varjust\u201c (1968) oli k\u00fcll eesti keeles, aga valdavalt oli tegu autori t\u00f5lkega oma algselt soomekeelsetest luuletustest. Kohe j\u00e4rgmisel aastal ilmus Karjalas ka L\u00e4ttem\u00e4e soomekeelne kogu \u201eUskon aurinkoon\u201c (Usun p\u00e4ikesesse, 1969). Soome keeles avaldas ta teisegi kogu \u201ePoimin marjoja sinisest\u00e4 mets\u00e4st\u00e4\u201c (Nopin marju sinisest metsast, 1975), kuid 1970. aastatel oli juba kindlalt \u00fclekaalus eestikeelne luule. Ilmus kolm luulekogu, mille vastuv\u00f5tt kodumaises kriitikas oli k\u00fcllaltki tunnustav. Seej\u00e4rel avaldas ta valikkogu \u201eElulugu\u201c (1981), mis sisaldab nii eesti- kui soomekeelset luulet. Hilisemas valimikus \u201eIltak\u00e4velyll\u00e4. \u00d5htune jalutusk\u00e4ik\u201c (2003) on r\u00f6\u00f6biti \u00fchtede ja samade luuletuste eesti- ja soomekeelsed variandid. Koos oma isa Andres L\u00e4ttem\u00e4ega, kes oli kooli\u00f5petaja ja luuleharrastaja, on ta avaldanud veel \u00fchise kogu \u201eKahel h\u00e4\u00e4lel\u201c (1987).<\/p>\n\n\n\n

Luuletusega \u201eKui talve\u00f6\u00f6 on paratamatu\u2026\u201c p\u00e4lvis Eha L\u00e4ttem\u00e4e 2008. a. Juhan Liivi luuleauhinna.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>L\u00e4ttem\u00e4e isikukeskses luules valitseb igap\u00e4evasest reaalsusest k\u00fcllaltki s\u00f5ltumatu omamaailm. Meeleolusid ja tundeid annab luuletaja edasi peamiselt looduse v\u00f5i loodusest l\u00e4htuvate unen\u00e4oliste kujutluste kaudu. Vormiliselt kasutab ta k\u00f5ige sagedamini l\u00fchemapoolset vabav\u00e4rssi. Ta luuletuste ajataust ja biograafilised pidepunktid on vaevuaimatavad, kuid kaudselt osutab l\u00e4bitehtud eluraskustele ja seej\u00e4rel vabamates oludes uuele enesekehtestamisele peaaegu k\u00f5iki luulekogusid l\u00e4biv liikumise motiiv. See n\u00e4itab eraldatusest v\u00e4ljaastumist, varjust p\u00e4ikese k\u00e4tte tulekut, v\u00f5i siis n\u00e4iteks, viitega soome eeposele \u201eKalevala\u201c, iseenda kokkukorjamist Toonela j\u00f5est (esikkogu luuletus \u201eT\u00fckk-t\u00fckilt\u201c). Tuntav ongi side soome luulega, ka uuemaga, eesk\u00e4tt just loodust ja oma siseilma \u00fchendavate tundel\u00fc\u00fcrikutega nagu Katri Vala v\u00f5i soomerootsi autor Edith S\u00f6dergran. Lisaks eesti kirjakeelele on L\u00e4ttem\u00e4e luuletanud ka l\u00f5unaeesti, t\u00e4psemalt tarvastu murdes. Kogus \u201eMetsamarju. M\u00f5tsamarju\u201c (1974) on kirja- ja murdekeelsed l\u00fchiluuletused vaheldumisi, paigutatud lausa paarina samale lehek\u00fcljele. Murdeluuletused on kujundiliselt lihtsamad, konkreetsemad ja laululisema r\u00fctmiga, vahel ka eesti regilaulu laadis.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4ttem\u00e4e oli hinnatud eesti ja soome kultuuri vahendaja. Ta on eesti keelde t\u00f5lkinud soome luulet ja soome keelde eesti luulet.<\/p>\n\n\n\n

E. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Oma sammude varjust<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 95 lk.
Uskon aurinkoon<\/strong>. Runoja 1958\u20131968. Petroskoi: Karjala, 1969, 115 lk.
P\u00e4\u00e4suke p\u00e4evalind<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 112 lk.
N\u00f5nda ma l\u00e4hen<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 119 lk. \u00a0
Metsamarju. M\u00f5tsamarju<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1974, 48 lk.
Poimin marjoja sinisest\u00e4 metsast\u00e4<\/strong>. Petroskoi: Karjala-Kustantamo, 1975, 104 lk.
Elulugu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 247 lk.
Andres L\u00e4ttem\u00e4e, Eha L\u00e4ttem\u00e4e,\u00a0Kahel h\u00e4\u00e4lel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 39 lk.
Iltak\u00e4velyll\u00e4. \u00d5htune jalutusk\u00e4ik<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 140 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Eha L\u00e4ttem\u00e4e kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eha L\u00e4ttem\u00e4e (2. IX 1922 \u2013 14. XI 2012) oli eesti luuletaja, kes kirjutas ka soome keeles. Ta s\u00fcndis Viljandis, sai alghariduse Viljandimaal M\u00f5nnaste algkoolis ja g\u00fcmnaasiumihariduse Viljandi t\u00fctarlasteg\u00fcmnaasiumis. 1942\u20131948 \u00f5ppis ta Tartu \u00dclikoolis ajalugu ja klassikalist filoloogiat, l\u00f5petas ajaloo …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7215","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7215","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7215"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7215\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7220,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7215\/revisions\/7220"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7215"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}