{"id":7207,"date":"2024-04-03T23:41:05","date_gmt":"2024-04-03T20:41:05","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7207"},"modified":"2025-05-10T16:55:30","modified_gmt":"2025-05-10T13:55:30","slug":"jakob-liiv","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/l\/jakob-liiv\/","title":{"rendered":"Jakob Liiv"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jakob Liiv (28.II 1859\u201317.I 1938), eesti luuleklassiku Juhan Liivi vanem vend, oli luuletaja, n\u00e4itekirjanik ja prosaist.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Tartumaal Alatskivi vallas, \u00f5ppis Naelavere k\u00fclakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis ning sooritas 1879.a Tartus Hollmanni seminaris algkooli\u00f5petaja eksami. Seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas ta pikka aega \u00f5petajana, k\u00f5ige kauem L\u00e4\u00e4ne-Virumaal V\u00e4ike-Maarja kihelkonnas Triigi-Avispea koolis. Seal kujunes ta regiooni seltsielu v\u00e4ljapaistvaks tegelaseks ning koondas enda \u00fcmber kirjamehi, kes l\u00e4hikonnas pikemat v\u00f5i l\u00fchemat aega elasid (tuntud kui \u201eV\u00e4ike-Maarja parnass\u201c). 1901.a loobus ta koolit\u00f6\u00f6st ja pidas V\u00e4ike Maarja alevikus raamatukauplust, 1913.a asus elama Rakvere linna, kus t\u00f6\u00f6tas mitu aastat pangas kassapidajana ja toimetas m\u00f5nda aega kohalikku ajalehte. Kuuludes 1917.a asutatud Eesti T\u00f6\u00f6erakonda, oli ta Eesti Vabariigi algusaastail 1919\u20131921 Rakvere linnapea. P\u00e4rast seda t\u00f6\u00f6tas kuni 1926.a pensionile minekuni Rakveres algkooli\u00f5petajana ja osales aktiivselt linna kultuurielus, olles muuhulgas \u00fcks Rakvere teatri loomise ja ehitamise algatajaid. Ta suri Rakveres 1938.a.<\/p>\n\n\n\n

Huvi lugemise ja luuletamise vastu tekkis Jakob Liivil Kodavere koolis, kus t\u00e4nu \u00f5petajale valitses kirjanduslembene ja \u00fchtlasi eesti rahvuslik vaim. 1880. aastate algul hakkas temalt ilmuma luuletusi ajakirjanduses, 1886.a avaldas ta oma esimese luulekogu \u201eViru kannel\u201c, millele j\u00e4rgnesid sajandi l\u00f5pul veel kolm l\u00fc\u00fcrikakogu ja eraldi raamatutena paar pikemat eepilist poeemi (nn lugulaulu). Viimastest on tuntum \u201eK\u00f5rbel\u00f5vi\u201c (1898), mis p\u00f5hineb araabia ainesel ja kujutab allegooriliselt eesti rahvusliku liikumise kahe vastandliku suuna ja juhi omavahelist v\u00f5itlust. Suurt osa tema tollasest luuleloomingust koondas v\u00e4ljaanne \u201eJakob Liivi kirjat\u00f6\u00f6d I\u2013II \u201c (1909\u20131910), mida t\u00e4iendas veel valikkogu \u201eL\u00fc\u00fcrilised laulud\u201c (1929). Vanas eas kirjutatud luuletused avaldas Liiv kogus \u201eP\u00e4ikese veerul\u201c (1938). Tema hilisloomingut esindab ka Piibli motiividele \u00fcles ehitatud poeem \u201eRevolutsioon\u201c (I 1927, II 1937).<\/p>\n\n\n\n

Jakob Liivi varasemate luuletuste teemadeks on j\u00e4relromantikale omaselt peamiselt kodu, loodus ja armastus, h\u00e4\u00e4lestus on valdavalt igatsev ja nukker. Ta k\u00fcpsema ea luule peegeldab rohkem oma aja reaalsust, eesk\u00e4tt probleeme, mis seotud tsaarivalitsuse venestuspoliitikaga. Autori isikup\u00e4rasem esituslaad on ratsionaalse eepilise kallakuga ja sageli allegooriline. M\u00f5tisklevat, elufilosoofilist hoiakut on ka ta hilisemas loodusluules. Emotsionaalsemad on pildid Peipsi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rsetest lapsep\u00f5lvemaastikest. Liivi luulekeel on \u00fcsna ladus ja v\u00e4rsitehniliselt viimistletud; temast sai soneti vormi t\u00e4htsamaid viljelejaid varasema j\u00e4rgu eesti luules.<\/p>\n\n\n\n

Jakob Liiv oli viljakas n\u00e4itekirjanik: koos lasten\u00e4idendite ja k\u00e4sikirja j\u00e4\u00e4nud tekstidega ulatub tema draamalooming 20 teoseni. Esikn\u00e4idend \u201eT\u00fchjale maale\u201c, mille teemaks on talupoegade v\u00e4ljar\u00e4ndamine Eestist, valmis 1880. aastate l\u00f5pul. Ent nii see kui teised ta t\u00e4htsamad n\u00e4idendid, nagu ajalooline v\u00e4rssdraama \u201eOrdumeister\u201c ja satiiriline k\u00fclakom\u00f6\u00f6dia \u201eKolmat aega vallavanem\u201c, ilmusid tsensuuri t\u00f5ttu tr\u00fckist tunduvalt hiljem, mis v\u00e4hendas nende v\u00e4rskust ja piiras etendamist. Veel kirjutas Jakob Liiv elulise ainestikuga, ent teostuselt v\u00e4hen\u00f5udlikku l\u00fchiproosat, mis koondatuna ilmus kolmeosalises kogumikus \u201eVihud\u201c (1901\u20131908). T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem on tema hilisem , memuaarset laadi proosa: jutukogu \u201eM\u00e4lestusi l\u00fchijuttudes\u201c (1938) ja eriti autobiograafia \u201eElu ja m\u00e4lestusi\u201c (1936; uusv\u00e4ljaanne 2008).<\/p>\n\n\n\n

E. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Wiru-Kannel. I. jagu<\/strong>. Luuletanud Jakob Liiw. Tallinn: M. Leppik, 1886, 54 lk.
Wiru-Kannel. II. anne<\/strong>. Jakob Liiw\u2019i laulud. Rakvere: N. Erna, 1891. 102 lk.
Leina-lilled<\/strong>. Kimbuks k\u00f6itnud Jakob Liiw. Jurjev: 1894, 15 lk.
K\u00f5rbel\u00f5wi<\/strong>. Luuletanud Jakob Liiw. Jurjev: Postimees, 1898, 62 lk.
Wiru-Kandle III. anne<\/strong>. Jakob Liiw\u2019i Laulud. Tallinn: Uus Aeg, 1900, 83 lk.
P\u00fcha kuju<\/strong>. Jakob Liiwi lugulaul. Tallinn: G. Pihlakas, 1900, 32 lk.
Waimude org<\/strong>. Jakob Liiwi luulelugu. Tallinn: 1906, 15 lk.
Jakob Liiw\u2019i kirjat\u00f6\u00f6d. I. anne, Laulud<\/strong>. Tallinn: 1906, 250 lk.
Jakob Liiw\u2019i kirjat\u00f6\u00f6d. II. anne, Lugulaulud<\/strong>. Tallinn: 1910, 296 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: 1918.]
Revolutsioon<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 63 lk.
L\u00fc\u00fcrilised laulud<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1929, 367 lk.
P\u00e4ikese veerul<\/strong>. Rakvere: J. Liiv, 1933, 80 lk.
Revolutsioon. II<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 108 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
\u00d5nne otsijad<\/strong>. Wiie j\u00e4rguline n\u00e4item\u00e4ng. Rakvere: N. Erna, 1901, 64 lk.
Musti lell ehk Isand Kibe kimbatus<\/strong>. Naljam\u00e4ng kahes waatuses. Rakvere: N. Erna, 1901, 48 lk.
Kolmat aega wallawanem<\/strong>. Wiiej\u00e4rguline n\u00e4item\u00e4ng. Jurjev 1904. 64 lk. [2., muudetud tr\u00fckk: Kolmat aega wallavanem: Rahwat\u00fckk kolmes waatuses. Viljandi: H. Leoke, 1914, 74 lk.]
Halastaja \u00f5de<\/strong>. Neljaj\u00e4rguline n\u00e4item\u00e4ng. Jurjev: 1904, 80 lk.
Ordumeister<\/strong>. Jakob Liiwi wiiej\u00e4rguline kurbm\u00e4ng. Jurjev: J. Liiv, 1905, 123 lk.
Pahased naabrid<\/strong>. Jakob Liiw\u2019i kolmej\u00e4rguline n\u00e4item\u00e4ng Johan Liiwi sellesama nimelise jutukese ainetel. V\u00e4ike-Maarja: J. Liiv, 1906, 40 lk.
T\u00fchjale maale<\/strong>. Jakob Liiw\u2019i wiiej\u00e4rguline n\u00e4item\u00e4ng. Tartu: Hermann, 1910, 87 lk.
Pilved<\/strong>. L\u00f5bum\u00e4ng kolmes waatuses. Viljandi: H. Leoke, 1912, 67 lk.
Ware<\/strong>. Neljawaatusline kurbm\u00e4ng. Viljandi: H. Leoke, 1913, 79 lk.
Obligatsioon<\/strong>. Draama 3 j\u00e4rgus. Tallinn: 1921, 95 lk.
Marjulised<\/strong>. \u00dchej\u00e4rguline laste n\u00e4idend. Tallinn: Kool, 1922, 32 lk.
Ust, \u00f5ue!<\/strong>. Kolmewaatuseline n\u00e4idend lastele. Tallinn: Kool, 1922, 71 lk.
Kullaketrajad<\/strong>. Kahej\u00e4rguline lasten\u00e4idend. Tallinn: T. Mutsu, 1924, 49 lk.
Omad vitsad<\/strong>. Tartu: S\u00f5navara, 1925, 48 lk.
\u00dclemiste haldjas<\/strong>. Dramaatiline luulelugu vabaduse s\u00f5jap\u00e4evilt. Rakvere: 1931, 60 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Musti lell<\/strong>. Jakob Liiw\u2019i jutustus. Rakvere: N. Erna, 1899, 58 lk.
Puujala Mats<\/strong>. Jakob Liiw\u2019i jutustus. Rakvere: N. Erna, 1899, 77 lk.
Wihud, I. parmas<\/strong>. Kodumaa nurmedelt p\u00f5iminud Jakob Liiw. Rakvere: N. Erna, 1901, 140 lk.
Wihud, II. parmas<\/strong>. Rakvere: N. Erna, 1903, 132 lk.
Wihud, III. parmas<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1908, 230 lk.
M\u00e4lestusi l\u00fchijuttudes<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 218 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em>
Elu ja m\u00e4lestusi<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 262 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: Ilmamaa, 2016 (saates\u00f5na Hando Runnel).]<\/p>\n\n\n\n

Valitud teosed<\/em><\/strong>
Valitud teosed<\/strong>. Koostanud [ja eess\u00f5na] Oskar Kuningas.\u00a0Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960,\u00a0407 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Jakob Liivi kohta<\/a><\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jakob Liiv (28.II 1859\u201317.I 1938), eesti luuleklassiku Juhan Liivi vanem vend, oli luuletaja, n\u00e4itekirjanik ja prosaist. Ta s\u00fcndis Tartumaal Alatskivi vallas, \u00f5ppis Naelavere k\u00fclakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis ning sooritas 1879.a Tartus Hollmanni seminaris algkooli\u00f5petaja eksami. Seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas ta pikka aega …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7207","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7207","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7207"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7207\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7212,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7207\/revisions\/7212"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7207"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}