{"id":7198,"date":"2024-04-03T23:39:36","date_gmt":"2024-04-03T20:39:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7198"},"modified":"2025-05-10T15:53:39","modified_gmt":"2025-05-10T12:53:39","slug":"ilmar-kulvet","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/ilmar-kulvet\/","title":{"rendered":"Ilmar K\u00fclvet"},"content":{"rendered":"
\"Ilmar<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ilmar K\u00fclvet (endise nimega Kiilberg, 21. XI 1920 \u2013 27. IV 2002) oli Kanadas ja USA-s elanud n\u00e4itekirjanik, prosaist ja ajakirjanik. Draamadega, mis k\u00e4sitlesid pagulasharitlaste vaimseid probleeme ja eesti pagulaste suhet k\u00e4ttesaamatu kodumaaga, kujunes ta \u00fcheks oma p\u00f5lvkonna v\u00e4ljapaistvamaks n\u00e4itekirjanikuks eksiilis.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>Ta s\u00fcndis Keilas r\u00e4tsepa pojana ja \u00f5ppis Gustav Adolfi reaalg\u00fcmnaasiumis, mille l\u00f5petas 1938. aastal. Tema ajakirjanduslik tegevus Eestis algas ajalehe Rahvaleht kaast\u00f6\u00f6lisena. Koosseisuliseks t\u00f6\u00f6tajaks sai ta ajalehtede Eesti S\u00f5na ja Rindeleht juurde p\u00e4rast seda, kui paljud eesti kutselised ajakirjanikud olid Venemaale k\u00fc\u00fcditatud. P\u00e4rast lahkumist kodumaalt 1944. aasta s\u00fcgisel j\u00e4tkas ta ajakirjanikuna ajalehe Elav S\u00f5na toimetuses Saksamaal, aastatel 1953\u20131971 ajakirja Kodukolle ja ajalehe Vaba Eestlane toimetajana Kanadas. Aastatel 1971\u20131992 t\u00f6\u00f6tas K\u00fclvet toimetusliikme, peatoimetaja ja juhataja aset\u00e4itjana raadiojaama Ameerika H\u00e4\u00e4l eestikeelsete saadete toimetuses USA-s.<\/p>\n\n\n\n

Ilukirjanduslikku tegevust alustas luuletustega. 1960. aastatel hakkas Ilmar K\u00fclvet ajakirjanikut\u00f6\u00f6 k\u00f5rval kirjutama n\u00e4idendeid, hiljem ka novelle ja romaane. K\u00fclvetit huvitas lapsep\u00f5lvest peale norra kirjandus, eriti Henrik Ibsen. Tema viit n\u00e4idendit sisaldav \u201eN\u00e4item\u00e4nguraamat\u201c ilmus 1982. aastal. N\u00e4idendite laad h\u00f5lmab jantlikke kom\u00f6\u00f6diaid ja allegoorilisi narrim\u00e4nge ning pagulaste idealismi ja isolatsiooni peegeldavaid draamasid. 1979. aastal Stockholmi Eesti Teatris lavastatud draamas \u201eSuletud aken\u201c avaldub Tammsaare m\u00f5ju. 1990. aastal lavastati Vanemuises kunstile p\u00fchendunud teatrijuhti kujutav n\u00e4idend \u201eMenning\u201c (kirjutatud 1977).<\/p>\n\n\n\n

Novellikogud \u201eKuhu kuulud, Kristjan?\u201c ja \u201eJ\u00e4\u00e4karu hingus\u201c avaldati vastavalt 1982. ja 1986. aastal Stockholmis, romaanid \u201eSuupill ja 500 tuubat\u201c ning \u201eKes oskab lugeda hierogl\u00fc\u00fcfe?\u201c 1987. ja 1989. aastal Lundis. 1996. aastal ilmus Tallinnas novellide valikkogu \u201eGulliveri k\u00e4ek\u00f5rval\u201c. K\u00fclveti viimased l\u00fchiproosapalad tr\u00fckiti ajakirjas Looming. Tema proosas avalduvad resignatsiooni, eluraskustega kohanemise ja m\u00f5istmisotsingute probleemid.<\/p>\n\n\n\n

Ilmar K\u00fclvet on t\u00f5lkinud inglise keelest J. Steinbecki, A. J. Cronini, H. MacLennani ja B. Moore\u2019i loomingut ning avaldanud ajakirjanduses vesteid, reisikirju, spordipublitsistikat ja teatriarvustusi. Tema loomingut tunnustati Kanada eestlaste kirjanduse auhinna (1969), Henrik Visnapuu fondi auhinna (1982 ja 1997) ning kultuurin\u00e4dalalehe Reede ja ajakirja Looming preemiaga. Ta oli m\u00f5nd aega v\u00e4liseesti PEN-klubi sekret\u00e4r.<\/p>\n\n\n\n

Ilmar K\u00fclveti loomingu kaudu sai lugeja ja teatrivaataja ettekujutuse oma kodumaalt lahkuma sunnitud eestlaste saatuseteedest, nende enesetundest uues \u00fcmbruses, juuretusest ja juurdumisest v\u00f5\u00f5raste rahvaste ja inimeste seas, muredest, millega nad pidid kokku puutuma. Teda peeti sildade ehitajaks v\u00e4lis- ja kodueestlaste vahel. Tema h\u00e4\u00e4lt kuulis l\u00e4bi segamisjaamade ragina t\u00f5en\u00e4oliselt peaaegu iga Eesti NSV-s elanud eestlane.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Suupill ja 500 tuubat<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 226 lk.
Kes oskab lugeda hierogl\u00fc\u00fcfe?<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1989, 196 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Kuhu kuulud, Kristjan? ja teisi jutustusi<\/strong>. Stockholm: V\u00e4lis-Eesti & EMP, 1982, 223 lk.
J\u00e4\u00e4karu hingus ja teisi jutustusi<\/strong>. Stockholm: V\u00e4lis-Eesti & EMP, 1986, 212 lk.
Gulliveri k\u00e4ek\u00f5rval<\/strong>. K\u00fcmme novelli. Tallinn: Kupar, 1996, 318 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
N\u00e4item\u00e4nguraamat<\/strong>. Toronto: K\u00fclvet, 1982 (Mississauga, Ontario: Somerset Graphics). 158 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja reisikirjad<\/strong><\/em>
Vana arm ei roosteta. M\u00e4lestusteos Ilmar K\u00fclveti 85. s\u00fcnniaastap\u00e4evaks<\/strong>. Koostanud Vaike K\u00fclvet; toimetanud ja eess\u00f5na: Piret Noorhani. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2005, 439 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Ilmar K\u00fclveti kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ilmar K\u00fclvet (endise nimega Kiilberg, 21. XI 1920 \u2013 27. IV 2002) oli Kanadas ja USA-s elanud n\u00e4itekirjanik, prosaist ja ajakirjanik. Draamadega, mis k\u00e4sitlesid pagulasharitlaste vaimseid probleeme ja eesti pagulaste suhet k\u00e4ttesaamatu kodumaaga, kujunes ta \u00fcheks oma p\u00f5lvkonna v\u00e4ljapaistvamaks n\u00e4itekirjanikuks …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7198","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7198","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7198"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7198\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7205,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7198\/revisions\/7205"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7198"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}