{"id":7193,"date":"2025-05-10T11:29:08","date_gmt":"2025-05-10T08:29:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7193"},"modified":"2025-05-10T11:29:08","modified_gmt":"2025-05-10T08:29:08","slug":"hugo-raudsepa-kohta","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/hugo-raudsepp\/hugo-raudsepa-kohta\/","title":{"rendered":"Hugo Raudsepa kohta"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Artiklid, k\u00e4sitlused raamatutes<\/strong><\/em><br>Anton J\u00fcrgenstein, <strong>Eesti kirjandus s\u00f5ja ajal<\/strong>: (Eesti Kirjanduse Seltsis 5. okt. 1919 peetud k\u00f5ne). \u2013 Eesti Kirjandus, nr 5, 1920, lk 145-151.<br>Anton J\u00fcrgenstein, <strong>Eesti proosa \u2013 ilukirjandus 1920<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 4, 1921, lk 97-105.<br>Nigol Andresen, <strong>Eesti ilukirjandus 1923<\/strong>. \u2013 Looming, nr 2, 1924, lk 124-129.<br>Artur Adson, <strong>M\u00f6\u00f6dunud [1929.] aasta ilukirjandus: lavakirjandus<\/strong>. \u2013 Looming, nr 5, 1930, lk 595-599.<br>Friedebert Tuglas, <strong>Eesti n\u00e4itekirjandus 1929<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 5, 1930, lk 227-235. [Ilmunud ka: Friedebert Tuglas, Kriitika VIII. Tartu: Noor-Eesti, 1936, lk 54-67; Kogutud teosed 10. Kriitika VII; Kriitika VIII. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2004, lk 230-240]<br>[Ilmar Reiman], <strong>Roheline Kolibri. Naine eesti uuemas ilukirjanduses: \u201eSiuru\u201d ja kaasaegsed<\/strong>. \u2013 Eesti Naine, nr 11, 1927, lk 250-253.<br>Jaan Pert, <strong>Eesti draama 1926<\/strong>. \u2013 Looming, nr 3, 1927, lk 265-268.<br>Jaan K\u00e4rner, <strong>Eesti proosa 1926<\/strong>. \u2013 Looming, nr 4, 1927, lk 362-369. [Ilmunud ka: Jaan K\u00e4rner, Lehed tuulde. II. Tartu: Noor-Eesti, 1937, lk 186-231.]<br>Bernard Linde, <strong>Eesti n\u00e4itekirjandus 1927<\/strong>. \u2013 Looming, nr 6, 1928, lk 578-580.<br>Jaan Pert, <strong>M\u00f6\u00f6dunud [1927.] aasta draamatoodang<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 8, 1928, lk 401-406.<br>Daniel Palgi, <strong>Eesti ilukirjandus 1928. aastal<\/strong>. \u2013 Postimees 29. I 1929<br>Eduard Hubel, <strong>Kirjanduse \u00fchiskondlikust \u00fclesandest<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht. Kunst ja Kirjandus 24. X 1932<br>Ants Oras, <strong>Meie n\u00e4itekirjandus aastal 1931<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 4, 1932, lk 185-191. [Ilmunud ka: Ants Oras, Kriitiku k\u00fclask\u00e4ik. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 192-200]<br>August Anni [Annist], <strong>Raudsepast kui m\u00f5tlejast<\/strong>. \u2013 Looming, nr 5, 1933, lk 567-572. [Ilmunud ka: August Annist, Elu ja luule. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 215-222]<br>Eduard Hubel, <strong>Ilmavaatelisi m\u00e4rkusi<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht. Kunst ja Kirjandus 10. VII 1933<br>Rasmus Kangro-Pool, <strong>Hugo Raudsepa n\u00e4idendid<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht. Kunst ja Kirjandus 10. VII 1933<br>Albert Kivikas, <strong>Meie n\u00e4itekirjandus 1932<\/strong>. \u2013 Looming, nr 2, 1933, lk 211-218.<br>Jaan K\u00e4rner, <strong>Hugo Raudsepp<\/strong>. \u2013 Looming, nr 5, 1933, lk 549-559. [Ilmunud ka: Jaan K\u00e4rner, Lehed tuulde. 2. Tartu: Noor-Eesti, 1937, lk 369-390]<br>Rudolf Sirge, <strong>Hugo Raudsepa 50. h\u00e4llip\u00e4evaks: jumalaid v\u00f5ites maailma v\u00f5itma<\/strong>. \u2013 Vaba Maa 9. VII 1933<br>Oskar Urgart, <strong>Noor Raudsepp<\/strong>. \u2013 Looming, nr 5, 1933, lk 573-577.<br>Oskar Urgart, <strong>Hugo Raudsepp 50-aastane: [\u00fclevaade n\u00e4idenditest]<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 7, 1933, lk 305-313.<br>Peeter Meisel, <strong>M\u00e4rkusi valge Eesti kodanlise kirjanduse hinnangu kohta<\/strong>. \u2013 Leegid: Edasi kirjanduse lisa, nr 8-9, 1933, lk 57-64.<br>M\u00e4rt Raud, <strong>\u201eMikum\u00e4rdi\u201d kultuur: rahva demoraliseerimine riigi toetusel ja riigi autoriteediga<\/strong>. \u2013 Kaja 18. I 1933; Vastukajad: \u201eKaja\u201d kallaletung Hugo Raudsepale. \u2013 P\u00e4evaleht 19. I 1933; \u201eMikum\u00e4rdi\u201d kultuur. \u2013 Postimees 19. I 1933; L\u00e4\u00e4ne Elu 21. I 1933; Moraalis\u00f5da \u201eMikum\u00e4rdi\u201d \u00fcmber. \u2013 V\u00f5ru Teataja 26. I 1933; Mikum\u00e4rdi kultuur. \u2013 Olion, nr 2, 1933, lk 136.<br>Oskar Urgart, <strong>Eesti draamatoodang 1932<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 4, 1933, lk 174-182.<br>Artur Adson, <strong>Eesti lavakirjandus a. 1933<\/strong>. \u2013 Looming, nr 3, 1934, lk 311-315.<br>Oskar Urgart, <strong>Eesti draama 1933<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 4, 1934, lk 154-159.<br>Jaan K\u00e4rner, <strong>Generatsioonide v\u00f5itlus kirjandusliku m\u00f5tte liikumises: Valgest pilvest ja Ameerika Kristusest \u2013 Kirjandusliku Orbiidini<\/strong>. \u2013 Looming, nr 9, 1934, lk 1030-1038.<br>Johannes Sch\u00fctz [S\u00fctiste], <strong>T\u00f5usik ja suli meie moodsas lavakirjanduses<\/strong>. \u2013 Looming, nr 2, 1934, lk 194-206; nr 4, lk 448-455; nr 5, lk 555-566. [Ilmunud ka: Juhan S\u00fctiste, Iga hetk on loov. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 31-70]<br>Friedebert Tuglas, <strong>[Hugo Raudsepp]<\/strong>. \u2013 Friedebert Tuglas, L\u00fchike eesti kirjanduslugu. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1934, lk 106-107.<br>Andres S\u00e4rev, <strong>Eesti n\u00e4itekirjandus 1934<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 4, 1935, lk 160-167.<br>Oskar Urgart, <strong>Eesti draamalooming 1934<\/strong>. \u2013 Looming, nr 5, 1935, lk 518-524.<br>Eduard Hubel, <strong>Meie n\u00e4itekirjandus p\u00f6\u00f6rdepunktil<\/strong>. \u2013 Teater, nr 2, 1935, lk 50-53.<br>Marta Sillaots, <strong>Armastus kui probleem eesti iseseisvusaegses kirjanduses<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 6, 1935, lk 275-284. [Ilmunud ka: Marta Sillaots, Kirg ja kavalus. Eesti m\u00f5ttelugu 104. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 107-119.]<br>A. H. Tammsaare, <strong>Meie algup\u00e4rasest n\u00e4itekirjandusest<\/strong>. \u2013 Teater, nr 5, 1935, lk 172, 174. [Ilmunud ka: A. H. Tammsaare, Valitud artiklid. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, lk 464-466; Kogutud teosed. 17. kd., Publitsistika. III. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk 483-485.]<br>Karl Ehrmann,<strong> \u201eSteriliseeritud\u201d Mikum\u00e4rdi: Hugo Raudsepa uuendatud ja \u201evana\u201d Mikum\u00e4rdi teksti anal\u00fc\u00fcs<\/strong>. \u2013 Teater, nr 4, 1936, lk 110-113.<br>Marta Sillaots, <strong>Hugo Raudsepp<\/strong>. \u2013 Looming, nr 4, 1936, lk 455\u2013461; nr 5, lk 566\u2013573; nr 6, lk 670\u2013677. [Ilmunud ka: Marta Sillaots, Kirg ja kavalus. Eesti m\u00f5ttelugu 104. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 409-441]<br>Johannes Semper, <strong>1936. a. novellitoodang<\/strong>. \u2013 Looming, nr 5, 1937, lk 553-557. [Ilmunud ka: Johannes Semper, Teosed. 8, M\u00f5tter\u00e4nnakuid. II. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, lk 183-187.]<br>Nigol Andresen, <strong>Kaksk\u00fcmmend aastat eesti n\u00e4itekirjanduse otsinguid<\/strong>. \u2013 Kaksk\u00fcmmend aastat Eesti iseseisvusaegset teatrit. 1918-1938. Tallinn: N\u00e4itekunsti Sihtkapitali Valitsus; Teater, 1938, lk 85-92.<br>Andres S\u00e4rev, <strong>N\u00e4itekirjanduse k\u00fcsimusi aastatoodangu taustal: [1937. a.]<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 3, 1938, lk 159-168.<br>Hugo Viires, <strong>Mikum\u00e4rdismi \u00f5itseaeg ja selle l\u00f5pu algus<\/strong>. \u2013 Areng, nr 4, 1938, lk 84-87.<br>Leo Soonberg, <strong>Eesti n\u00e4itekirjandus 1938. aastal<\/strong>. \u2013 Teater, nr 2, 1939, lk 41-44.<br>Harald Paukson, <strong>Meie n\u00e4itekirjanduse kriisist ja 1938. a. n\u00e4idenditoodangust<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 3, 1939, lk 106-115.<br>Hugo Viires, <strong>Eesti draamakirjanduse madalseis ja 1939. a. draamatoodang<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 3, 1940, lk 108-120.<br>Paul Rummo, <strong>Eesti n\u00e4itekirjandus n\u00f5ukogude aastail 1940-1946: ettekanne EN Kirjanike Liidu kongressil<\/strong>. \u2013 Looming, nr 1-2, 1947, lk 74-83.<br>Paul Viiding, <strong>Eilsest, t\u00e4nasest, homsest: (m\u00f5tteid eesti kirjandusest)<\/strong>. \u2013 Looming, nr 12, 1947, lk 1485-1495.<br>Karl Ristikivi, <strong>[Hugo Raudsepp]<\/strong>. \u2013 Karl Ristikivi, Eesti kirjanduse lugu. [Stockholm]: T\u00f5rvik, 1954, lk 107-108.<br>Karin Kask, <strong>M\u00f5tteid \u00fche n\u00e4itekirjaniku loomingust<\/strong>. \u2013 Sirp ja Vasar 30. XI 1956. Vastukajad: M\u00f5nedest kultuuriajaloo k\u00e4sitlemise probleemidest. \u2013 Rahva H\u00e4\u00e4l 1. II 1957; Olev J\u00f5gi, Kaasaegse kirjanduskriitika \u00fcmber. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 7, 1958, lk 385-399<br>Evi Prink, <strong>Vaatlusi eesti proosakirjandusest 1940.-1941. aastal<\/strong>. \u2013 Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused. III. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetus-Kirjastusn\u00f5ukogu, 1958, lk 252-281. [Ilmunud ka: Evi Prink, Uue aja k\u00fcnnisel. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 58-105.]<br>Arnold Tamm, <strong>Koomilisest ja satiirilisest n\u00e4itekirjanduses<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 7, 1959, lk 449-457.<br>Arnold Tamm, <strong>Ideaalist, kaasaegsusest ja positiivsest kangelasest meie draamakirjanduses<\/strong>. \u2013 Looming, nr 9, 1959, lk 1404-1415. [Ilmunud ka: Kirjanduse radadelt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, lk 96-113.]<br>Harald Peep, <strong>\u00dche kom\u00f6diograafi kohast ja koolist<\/strong>. \u2013 Looming, nr 7, 1963, lk 1091-1104. [Ilmunud ka: Harald Peep, Pilk peegli taha, ehk, Arupidamisi s\u00f5nakunsti teooria ja praktika \u00fcle. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, lk 222-252. Pealk.: Sirvides Hugo Raudsepa p\u00e4randit. Hugo Raudsepp 80]<br>Arvo M\u00e4gi, <strong>[Hugo Raudsepp]<\/strong>. \u2013 Arvo M\u00e4gi, L\u00fchike eesti kirjanduslugu. II. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 32-35.<br>Artur Adson, <strong>Populaarseima Eesti lavakirjaniku loomingu \u00fclevaade<\/strong>. \u2013 Kirjanduslikke \u00fclevaateid, nr 2, 1966, lk 47-67. (Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi toimetised 1, toimetanud Henno J\u00e4nes)<br>Lehte Tavel, <strong>\u00c4\u00e4rem\u00e4rkusi H. Raudsepa loomingu m\u00f5istmiseks<\/strong>. \u2013 Sirp ja Vasar 12. VII 1968<br>Johannes J\u00e4rv, <strong>Hugo Raudsepp m\u00e4lestuste mosaiigis<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 10, 1968, lk 627\u2013631.<br>Maie Kalda, <strong>Kirjanduskriitilise m\u00f5tte liikumisi 1917-1940<\/strong>. \u2013 Looming, nr 7, 1971, lk 1087-1104.<br>Viiu Raudsepp-Tulk, <strong>Minu isa Hugo Raudsepa hukkumine Siberis<\/strong>. \u2013 Hugo Raudsepa kannatustee. Saates\u00f5na: Vello Pekom\u00e4e. Stockholm: EMP, 1973, 248 lk.<br>Toomas Liiv, <strong>Eesti novelliteooriast 1920-ndate aastate algul<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 10, 1974, lk 577-585. [Ilmunud ka: Toomas Liiv, Proosast. Tallinn: Virgela, 1997, lk 30-42]<br>Lehte Tavel, <strong>Hugo Raudsepp suhetes \u201eNoor-Eestiga\u201c<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 9, 1974, lk 526\u2013535.<br>Lehte Tavel, <strong>Hugo Raudsepp n\u00e4itekirjanikuna aastail 1923-1928<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 6, 1977, lk 329-337; nr 8, lk 462-472.<br>Toomas Liiv, <strong>Eesti novell aastail 1917-1925<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 4, 1977, lk 205-218. [Ilmunud ka: Toomas Liiv, Proosast. Tallinn: Virgela, 1997, lk 43-63]<br>Toomas Liiv, <strong>Eesti novell aastail 1926-1930<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 2, 1979, lk 79-89. [Ilmunud ka: Toomas Liiv, Proosast. Tallinn: Virgela, 1997, lk 64-87]<br>Sergei Issakov, <strong>Anton T\u0161ehhov eesti kirjandus- ja kultuurielus<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 12, 1981, lk 710-72.<br>Oskar Kruus, <strong>Hugo Raudsepast<\/strong>. \u2013 Oskar Kruus, Apokriiva lood: Eesti akadeemilise kirjandusloo juurde. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 134-141.<br>Oskar Kuningas, <strong>Hugo Raudsepa osast meie teatrim\u00f5tte arengus<\/strong>. \u2013 Teater. Muusika. Kino, nr 7, 1983, lk 68-74.<br>Harald Peep, <strong>Hugo Raudsepa koomiline meel<\/strong>. \u2013 Looming, nr 8, 1983, lk 1127\u201335.<br>Harald Peep, <strong>Hugo Raudsepa omam\u00fc\u00fct: \u00fche kirjaniku autoportree<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 7, 1983, lk 341-349.<br>Lehte Tavel, <strong>Karakteriloomingust Hugo Raudsepa kom\u00f6\u00f6diates<\/strong>. \u2013 XXVII Kreutzwaldi p\u00e4evade konverentsi ettekannete teesid. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1983, lk 19-20.<br>Lehte Tavel, <strong>\u201eMikum\u00e4rdist\u201d \u201eRoosade prillideni\u201d: H. Raudsepa loomingu k\u00f5rgperiood<\/strong>. \u2013 Looming, nr 7, 1983, lk 976-986.<br>Mardi Valgem\u00e4e, <strong>Iha sirelite all<\/strong>. \u2013 Tulimuld, nr 4, 1983, lk 190-197. [Ilmunud ka: Mardi Valgem\u00e4e, Ikka teatrist m\u00f5teldes. Stockholm: V\u00e4lis-Eesti &amp; EMP, 1990, lk 50-62]<br>Felix Johannes Oinas, <strong>Surnu tulen\u00e4itajaks<\/strong>. \u2013 Felix Johannes Oinas, Vargam\u00e4e t\u00f5de ja \u00f5igus. V\u00e4lis-Eesti &amp; EMP, 1984, lk 68-79.<br>Lehte Tavel, <strong>Karakteriloomingust Hugo Raudsepa kom\u00f6\u00f6diates<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 10, 1984, lk 594-602.<br>Ralf Parve, <strong>\u201eMikum\u00e4rdi\u201d tuleku p\u00e4evilt<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 7, 1983, lk 349-356. [Ilmunud ka: Ralf Parve, Aastate astmeilt. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 43-57]<br>Harald Peep, <strong>Lehek\u00fclgi eesti huumorip\u00e4randist<\/strong>. \u2013 Pikker, nr 8-10, 1988, lk 14.<br>Lehte Tavel, <strong>Hugo Raudsepp kirjanduskriitikuna aastail 1905-1924<\/strong>. \u2013 Kirjanduse t\u00f5e poole: ad honorem doctoris philologiae Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1988, lk 60-72.<br>Ain Kaalep, <strong>Aristophanesest Raudsepani<\/strong>. \u2013 33. Kreutzwaldi p\u00e4evade konverentsi ettekannete teesid. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia, 1989, lk 28-29.<br>Ervin Reimo, <strong>\u00dche dramaturgitee kroonikast: Hugo Raudsepp: viimane eluaasta, 1952 (seni avaldamata m\u00e4rkmeid; sissejuhatus Lea Tormis)<\/strong>. \u2013 Teater. Muusika. Kino, nr 1, 1989, lk 73\u201380.<br>Lehte Tavel, <strong>\u00dche dramaturgitee kroonikast: Hugo Raudsepp: viimane eluaasta 1952: t\u00e4psustusi E. Reimo memuaaridele<\/strong>. \u2013 Teater. Muusika. Kino, nr 5, 1989, lk 92-94.<br>Lehte Tavel,<strong> Essee: vabadus ja piirid<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 11, 1989, lk 660-671.<br>Oskar Kruus, <strong>Kuidas riigiv\u00f5im on eesti kirjamehi terroriseerinud<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 7, 1990, lk 471-490.<br>Oskar Kruus, <strong>Kellele jagati kultuurkapitalist toetusi<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 5, 1991, lk 293-297.<br>Mardi Valgem\u00e4e, <strong>Linn ja teater<\/strong>. \u2013 Mana, nr 50, 1990, lk 42-48. [Ilmunud ka: Mardi Valgem\u00e4e, Ikka teatrist m\u00f5teldes. Stockholm: V\u00e4lis-Eesti &amp; EMP, 1990, lk 95-107; Mardi Valgem\u00e4e, Linn ja teater. Tallinn: Vagabund, 1995, lk 159-174]<br>Harald Peep, <strong>Koltunud naljanurgast<\/strong>. \u2013 Harald Peep, Hajam\u00f5tteid huumorist. Tallinn: Eesti Raamat, 1992.<br>Lehte Tavel, <strong>Positiivse kangelase probleemist 1930. aastate n\u00e4itekirjanduses<\/strong>. \u2013 Tallinna Pedagoogika\u00fclikooli toimetised. A3, Humaniora. Tallinn, 1995, lk 34-44.<br>Luule Epner, <strong>Hugo Raudsepp<\/strong>. \u2013 Luule Epner, Kitzbergist Raudsepani: eesti n\u00e4itekirjandus 1906-1940: \u00f5pik XI klassile. Tallinn: Koolibri, 1997, lk 73-93.<br>Maie Kalda, <strong>Vana kaader j\u00e4rel-eesti ajal v\u00f5imalusi proovimas<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 8, 2001, lk 572-578. [Ilmunud ka: Kohandumise m\u00e4rgid. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, lk 55-66; Maie Kalda, Mis loom see on? Tallinn; Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, lk 169-186] Vastukaja: Eestisse j\u00e4\u00e4nud kirjanikud \u2013 loomingutingimused ja saatused. \u2013 Eesti P\u00e4evaleht 18. X 2001<br>Pille Riismaa, Astrid R\u00e4tsep, Tiina \u00d5unapuu,<strong> [Hugo Raudsepp]<\/strong>. \u2013 Eelmise sajandi eesti kirjandus. Tallinn: K\u00fcnnimees, 2002, lk 114-122.<br>Oskar Kruus, <strong>Hugo Raudsepp Siberi saunas hukkunud<\/strong>. \u2013 Oskar Kruus, Kaksk\u00fcmmend \u00fcks pulma ja \u00fcksteist surma. Tallinn: Faatum, 2003, lk 145-147.<br>Heiki Raudla, <strong>Lopsaka l\u00f6\u00f6giga naerumehe kurb saatus<\/strong>. \u2013 Sakala 7. X 2008<br>Tiit Hennoste, <strong>20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 6. loeng, V\u00f5rdlev-geneetiline positivism 1920.-1930. aastatel<\/strong>. \u2013 Vikerkaar, nr 12, 2006, lk 86-99.<br>Piret Kruuspere, <strong>Eesti teatrim\u00f5tte lugu: sissejuhatavaid m\u00e4rkmeid<\/strong>. \u2013 Akadeemia, nr 11, 2006, lk 2418-2437.<br>Anneli Saro, <strong>Hugo Raudsepa t\u00e4hetund ja m\u00f5ju<\/strong>. \u2013 Eesti teatrilugu; Teatrikunst: g\u00fcmnaasiumi\u00f5pik. Luule Epner, Monika L\u00e4\u00e4nesaar, Anneli Saro. Tallinn: Ilo, 2006, lk 58-61.<br>Lydia Raudsepp, <strong>\u201e\u00c4rge nukrutsege minu p\u00e4rast..\u201c Kolmk\u00fcmmend aastat \u00fchist teed (abikaasa meenutused)<\/strong>. \u2013 Akadeemia, nr 11, 2013, lk 2038\u20132060.<br>J\u00fcri Uustalu, <strong>Hugo Raudsepa viimsed elup\u00e4evad<\/strong>. \u2013 Akadeemia, nr 11, 2013, lk 2062\u20132067.<br>Mart Orav,<strong> \u201eSee ei v\u00f5i olla ilmsi\u2026\u201c Hugo Raudsepa viimasest eluaastast. I osa<\/strong>. \u2013 Akadeemia, nr 4, 2014, lk 651\u2013664.<br>Anu Raudsepp, <strong>Vaimse vastupanu p\u00fc\u00fcded okupatsiooniv\u00f5imudele Hugo Raudsepa 1940. aastate kom\u00f6\u00f6diates<\/strong>. \u2013 Ajalooline Ajakiri, nr 2, 2020, lk 117-140.<br>T\u00f5nis Erilaid, <strong>Vaimukas kukerpallitaja: kom\u00f6\u00f6diameister Hugo Raudsepa kannatustetee<\/strong>. \u2013 \u00d5htuleht 17. XII 2022<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Arvustused<\/em><\/strong><br>August Alle,<strong> Milli Mallikas: Sidemed ja s\u00f5lmed\u2026<\/strong>. \u2013 Tallinna Teataja 10. III 1919<br>A. A. [Artur Adson], <strong>Imbi<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht 17. I 1921<br>J. L. <strong>\u201eImbi\u201d \u2013 Milli Mallikas<\/strong>. \u2013 Vaba Maa 9. II 1921<br>Ado Kalamees [Ernst Raudsepp], <strong>Milli Mallikas. Vested. I<\/strong>. \u2013 Vaba Maa 23. III 1921<br>N. A. [Nigol Andresen], <strong>Milli Mallika hiljuti ilmunud draama<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht. Kirjandus \u2013 kunst \u2013 teadus 23. V 1923<br>Eduard Hubel, <strong>Milli Mallikase kom\u00f6\u00f6dia \u201eDemobiliseeritud perekonnaisa\u201d<\/strong>. \u2013 Looming, nr 5, 1923, lk 394-397.<br><strong>\u201eEpigoonid\u201d<\/strong>. \u2013 S\u00e4demed 13. XI 1926<br>J. L., <strong>Hugo Raudsepp: \u201eAmeerika Kristus\u201d<\/strong>. \u2013 Sakala 29. V 1926<br>Arno Raag, <strong>Hugo Raudsepp: Ameerika Kristus<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 7, 1926, lk 373-377.<br>Bernhard Linde, <strong>Ameerika Kristus<\/strong>. \u2013 Kaja 8. VII 1926<br>Ed. H. [Eduard Hubel], <strong>H. Raudsepa \u201eKikerpilli linnapead\u201d<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht 2. XII 1926<br>R. R. <strong>\u201eKikerpilli linnap\u00e4\u00e4d\u201d<\/strong>. \u2013 Sakala 4. XII 1926; J\u00e4rvamaa 7. XII 1926<br>Artur Roose, <strong>Hugo Raudsepp: Kikerpilli linnapead<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 1, 1927, lk 47-49.<br>Rudolf Sirge, <strong>Milli Mallikas: Ristteed<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 1, 1927, lk 49-51.<br>Ed. H. [Eduard Hubel], <strong>Milli Mallikas. Ristteed<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht 5. IV 1927<br>H. V. [Harald Vellner], <strong>Sinimandria: looja kom\u00f6\u00f6dia<\/strong>. \u2013 Vaba Maa 8. IV 1927<br>E. V-kel. [Evald-Abram Jalak], <strong>Sinimandria<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht 10. IV 1927<br>N. A. [Nigol Andresen], <strong>Hugo Raudsepp. Sinimandria<\/strong>. \u2013 Rahva S\u00f5na 26. IV 1927<br>A. R-se. [Artur Roose], <strong>Eesti kirjanduse uusi saavutusi<\/strong>. \u2013 Postimees 14. V 1927<br>Henrik Visnapuu, <strong>Hugo Raudsepp: Sinimandria<\/strong>. \u2013 Looming, nr 6, 1927, lk 580-585.<br>Rudolf Sirge, <strong>Hugo Raudsepp: Sinimandria<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 8, 1927, lk 474-477. [Ilmunud ka: Rudolf Sirge, Teosed. 8. kd. Otse ja serviti. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 17-21]<br>Marta Sillaots, <strong>Hugo Raudsepp: Kohtum\u00f5istja Simson<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 3, 1928, lk 168-171.<br>ArA [Adson, Artur], <strong>Sinai t\u00e4histel<\/strong>. \u2013 Vaba Maa 17. VI 1928<br>Ilmar Reiman, <strong>Hugo Raudsepp: P\u00fcha Miikaeli selja taga<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 12, 1929, lk 518-519.<br>Marta Sillaots, <strong>Hugo Raudsepp: Siinai t\u00e4histel<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 4, 1928, lk 220-223.<br>Eduard Hubel, <strong>Hugo Raudsepp: Siinai t\u00e4histel<\/strong>. \u2013 Looming, nr 5, 1928, lk 458-462.<br>Alb. K. [Albert Kivikas], <strong>Mikum\u00e4rdi. Hugo Raudsepa uus kom\u00f6\u00f6dia<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht 19. X 1929<br>Rj [Richard Janno], <strong>Mikum\u00e4rdi<\/strong>. \u2013 Postimees 23. X 1929<br>Oskar Kurmiste, <strong>Mogri M\u00e4rt rohelise lipu all<\/strong>. \u2013 Rahva S\u00f5na 27. X 1929<br>Henrik Visnapuu, <strong>Hugo Raudsepp: Mikum\u00e4rdi<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 1, 1930, lk 36-39.<br>J. M. <strong>\u201eMikum\u00e4rdi\u201d \u2013 meie aja schlaager<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht 14. I 1930<br>Homo theatralis [Voldemar Mettus], <strong>Kiri \u201eMikum\u00e4rdi\u201d autorile<\/strong>. \u2013 Postimees 13. I 1930; Vastukajad: \u201eMikum\u00e4rdi\u201d autori vastus \u00fchele \u201eaustajale\u201d. \u2013 Postimees 18. I 1930; Jaan Pert, \u201eMikum\u00e4rdi\u201d \u00fcmber. \u2013 Postimees 17. I 1930; Homo theatralise vastus [Jaan Pertile]. \u2013 Postimees 17. I 1930; Homo theatralis, Pai \u201eMikum\u00e4rdi\u201d autor. \u2013 Postimees 18. I 1930; Ms. Kas p\u00f6\u00f6re tulemas?. \u2013 Postimees 19. I 1930; Homo theatralis, Erootika ja seksuaalsus n\u00e4itelaval. \u2013 Postimees 21. I 1930; Oskar Kurmiste, Kui autorit liigselt \u201etaibatakse\u201d. \u2013 Rahva S\u00f5na 24. I 1930; S. Z. \u201eMikum\u00e4rdi\u201d m\u00fcrsk Tartu guvernantidele. \u2013 Vaba Maa 24. I 1930; Homo theatralise l\u00f5pps\u00f5na. \u2013 Postimees 9. II 1930<br>August M\u00e4lk, <strong>Hugo Raudsepp: Mikum\u00e4rdi<\/strong>. \u2013 Looming, nr 4, 1930, lk 466-468.<br>\u00dc. M. <strong>Vaimukus v\u00f5i r\u00f5vedus?: m\u00f5tteid H. Raudsepa \u201eMikum\u00e4rdi\u201d puhul<\/strong>. \u2013 Sakala 30. I 1930<br>L. H. [Eduard Laaman], <strong>Raudsepa poliitiline kom\u00f6\u00f6dia: \u201eP\u00f5runud aru \u00f5nnistus\u201d<\/strong>. \u2013 Vaba Maa 22. IV 1931<br>R. K.-P. [Rasmus Kangro-Pool] <strong>\u201eP\u00f5runud aru \u00f5nnistus\u201d<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht 2. V 1931<br><strong>\u201eP\u00f5runud aru \u00f5nnistus\u201d<\/strong>. \u2013 S\u00f5napilt: Sakala P\u00fchap\u00e4ev 17. V 1931<br>Harald Paukson, <strong>Hugo Raudsepp: P\u00f5runud aru \u00f5nnistus<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 6, 1931, lk 348-352. Vt ka Hugo Raudsepp, \u00dche \u201eliteraarse laenu\u201d \u00f5ienduseks. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 7, 1931, lk 400.<br>Harald Paukson, <strong>Kas laenatud \u201eP\u00f5runud aru \u00f5nnistus\u201d?<\/strong>. \u2013 Postimees 20. VI 1931. Vt ka Hugo Raudsepp, Kas laenatud \u201eP\u00f5runud aru \u00f5nnistus\u201d?. \u2013 Postimees 23. VI 1931.<br><strong>P\u00f5runud aru \u00f5nnistus: meie n\u00e4itekirjanikud suudavad produtseerida ainult l\u00f5\u00f5pimisi<\/strong>. \u2013 Oma Maa 29. IX 1931<br>Ants Oras, <strong>Hugo Raudsepp: P\u00f5runud aru \u00f5nnistus<\/strong>. \u2013 Looming, nr 8, 1931, lk 872-874. [Ilmunud ka: Ants Oras, Kriitiku k\u00fclask\u00e4ik. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 344-348]<br>Oskar Kurmiste, <strong>Arup\u00f5rutamisega taevariiki<\/strong>. \u2013 Rahva S\u00f5na 2. X 1931<br>Harald Paukson, <strong>Hugo Raudsepp: Vedelvorst<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 12, 1932, lk 634-637.<br>Eduard Hubel, <strong>Raudsepp P\u00f5runud aru \u00f5nnistuses: m\u00f5tisklusi<\/strong>. \u2013 Looming, nr 5, 1933, lk 560-566.<br>Eduard Hubel, <strong>H. Raudsepp \u201eSiinai t\u00e4histes\u201d<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 7, 1933, lk 313-318.<br>Johannes Sch\u00fctz, <strong>Mikum\u00e4rdist ja t\u00f5sielust<\/strong>. \u2013 Looming, nr 5, 1933, lk 578-583. [Ilmunud ka: Juhan S\u00fctiste, Iga hetk on loov. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 16-23.]<br>Edgar Pau, <strong>Avalik kiri H. Raudsepale<\/strong>. \u2013 Pealinna Teataja 16. IX 1933 [\u201eSalongis ja kongis\u201d]<br>Harald Paukson, <strong>H. Raudsepa m\u00f5tteid meie n\u00fc\u00fcdse politika puhul kom\u00f6\u00f6dias \u201eSalongis ja kongis\u201d<\/strong>. \u2013 Postimees 16. XI 1933<br>Artur Adson, <strong>Uusi kom\u00f6\u00f6diaid<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 12, 1933, lk 599-602 [\u201eSalongis ja kongis\u201d]<br>Jaan K\u00e4rner, <strong>Hugo Raudsepp: Salongis ja kongis<\/strong>. \u2013 Looming, nr 3, 1934, lk 350-351.<br>Edg. V. S. [Saks, Edgar Valter], <strong>\u201eRoosade prillide\u201d puhul: kuhu suundub teater ja mida n\u00f5uab publik?<\/strong>. \u2013 \u00dcli\u00f5pilasleht, nr 8, 1934, lk 241.<br>Henrik Visnapuu, <strong>Hugo Raudsepp: Roosad prillid<\/strong>. \u2013 Looming, nr 10, 1934, lk 1205-1207.<br>Oskar Urgart, <strong>Hugo Raudsepp: Roosad prillid<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 3, 1935, lk 139-141.<br>E. Kir\u0161enberg, <strong>Siim Pungerjas \u201eRoosadest prillidest\u201d \u2013 t\u00fc\u00fcbiline vanapoiss<\/strong>. \u2013 Teater, nr 2, 1935, lk 56-59.<br>Paul Ambur, <strong>Hugo Raudsepp: Jumala veskid<\/strong>. \u2013 Eesti Raamat, nr 3, 1936, lk 114-116.<br>Harald Paukson, <strong>Hugo Raudsepp: Jumala veskid<\/strong>. \u2013 Looming, nr 9, 1936, lk 1066-1068.<br>Alfred Suik, <strong>Hugo Raudsepp: Jumala veskid<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 11, 1936, lk 526-528.<br>Paul Viiding, <strong>Hugo Raudsepp: Jumala veskid<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht 12. XI 1936<br>Oskar Urgart, <strong>Hugo Raudsepp: Jumala veskid<\/strong>. \u2013 Postimees 13. XII 1936<br>Oskar Urgart, <strong>Hugo Raudsepp: Lipud tormis<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 5, 1937, lk 267-268.<br>Oskar Urgart, <strong>Hugo Raudsepp: Mees, kelle k\u00e4es on trumbid<\/strong>. \u2013 Looming, nr 8, 1938, lk 941-943.<br>Bernard Linde, <strong>Hugo Raudsepa lavaarengust: [\u201eMustahamba\u201d arvustus]<\/strong>. \u2013 T\u00e4nap\u00e4ev, nr 2, 1939, lk 55.<br>J. K. [Juhan Kangur], <strong>Kaks raamatut<\/strong>. \u2013 Uus Elu 14. XI 1942 [\u201eKivisse raiutud\u201d]<br>I. M-r. [Mikiver, Ilmar] <strong>Hugo Raudsepa novellikogu \u201eKivisse raiutud\u201d<\/strong>. \u2013 Postimees 20. XI 1942<br>Alfred Suik, <strong>Kivisse raiutud<\/strong>. \u2013 Eesti S\u00f5na 20. XII 1942<br>Huko Lumet, <strong>Hugo Raudsepp: Tillereinu peremehed<\/strong>. \u2013 Looming, nr 6, 1948, lk 754-757.<br>Aivar Kull, <strong>Teravkeelse kirjaniku n\u00e4item\u00e4ng valikutest<\/strong>. \u2013 Tartu Postimees 23. VII 2003. [Ilmunud ka: Aivar Kull, Kulli pilk. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 318-320] [\u201eVaheliku vapustused\u201c]<br>Andrus Kivir\u00e4hk, <strong>Raudsepp: olemas!<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 10, 2013, lk 767-769. [\u201eN\u00fc\u00fcd ma tahan m\u00f5\u00f5ka t\u00f5sta\u201c]<br>Aivar Kull, <strong>N\u00e4itekirjanik t\u00f5stab kriitikam\u00f5\u00f5ga<\/strong>. \u2013 Tartu Postimees 24. IV 2013 [Ilmunud ka: Aivar Kull, Kull ja kiri. Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 243-245] [\u201eN\u00fc\u00fcd ma tahan m\u00f5\u00f5ka t\u00f5sta\u201c]<br>Andres Laasik, <strong>Kom\u00f6\u00f6diaklassik Raudsepa t\u00f5sine m\u00f5ttevaramu<\/strong>. \u2013 Eesti P\u00e4evaleht 25. III 2013 [\u201eN\u00fc\u00fcd ma tahan m\u00f5\u00f5ka t\u00f5sta\u201c]<br>\u00dclo Tonts, <strong>Hugo Raudsepp m\u00f5tteloolasena<\/strong>. \u2013 Looming, nr 6, 2013, lk 879-880. [\u201eN\u00fc\u00fcd ma tahan m\u00f5\u00f5ka t\u00f5sta\u201c]<br>Aivar Kull, <strong>Mammutessees uitab m\u00f5te vabalt<\/strong>. \u2013 Tartu Postimees 24. I. 2014 [\u201eMait Metsanurk ja tema aeg\u201c]<br>Maarja Vaino, <strong>Kaks kirglikku meest<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 7, 2014, lk 546-549. [\u201eMait Metsanurk ja tema aeg\u201c]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Artiklid, k\u00e4sitlused raamatutesAnton J\u00fcrgenstein, Eesti kirjandus s\u00f5ja ajal: (Eesti Kirjanduse Seltsis 5. okt. 1919 peetud k\u00f5ne). \u2013 Eesti Kirjandus, nr 5, 1920, lk 145-151.Anton J\u00fcrgenstein, Eesti proosa \u2013 ilukirjandus 1920. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 4, 1921, lk 97-105.Nigol Andresen, Eesti &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":7187,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7193","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7193","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7193"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7193\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7194,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7193\/revisions\/7194"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7187"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7193"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}