{"id":7187,"date":"2024-04-03T23:41:27","date_gmt":"2024-04-03T20:41:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7187"},"modified":"2025-05-10T11:30:11","modified_gmt":"2025-05-10T08:30:11","slug":"hugo-raudsepp","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/hugo-raudsepp\/","title":{"rendered":"Hugo Raudsepp"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Hugo Raudsepp (Viktor Paul Hugo Raudsepp, pseudon\u00fc\u00fcm Milli Mallikas, 10. VII \/ 28. VI 1883 \u2013 15. IX 1952) on \u00fcks populaarsemaid ja enimm\u00e4ngitud eesti n\u00e4itekirjanikke, viljakas teatrikriitik.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tartumaal Laiuse kihelkonnas Vaimastvere m\u00f5isas m\u00f5isateenistuja pojana. \u00d5ppis Raaduvere k\u00fclakoolis, Laiuse kihelkonnakoolis ning Tartu linnakoolis. T\u00f6\u00f6tas erinevate ajakirjandusv\u00e4ljaannete juures, muuhulgas oli P\u00e4evalehe kriitik ja f\u00f6ljetonist ning Vaba Maa arvustaja ja vestekirjanik. Oli tegev Eesti Sotsialistide-Revolutsion\u00e4\u00e4ride Parteis. Viljandi linnan\u00f5unik ja Maan\u00f5ukogu liige 1917, aastatel 1919-1920 Asutava Kogu juhatuses abisekret\u00e4r. 1920. aastate keskpaigast kutseline kirjanik algul Elvas, seej\u00e4rel Tartus, 1944. aastast Tallinnas. 1935. aastal t\u00e4histatud Raamatuaasta raames p\u00e4lvis auhinna iseseisvusaegse loomingu eest n\u00e4itekirjanduse valdkonnas. Arreteeriti 1951 NKVD poolt, viibis kuni 1952 Tallinna vanglates, seej\u00e4rel saadeti Siberisse karistuslaagrisse. Suri samal aastal Irkutski oblastis. Matmispaik teadmata.<\/p>\n\n\n\n

Tr\u00fckideb\u00fc\u00fcdi tegi luuletusega ajakirjas Linda 1901. aastal. Ajakirjandusliku t\u00f6\u00f6 aastail avaldas mitu proosaraamatut pseudon\u00fc\u00fcmi Milli Mallikas all: \u201eSidemed ja s\u00f5lmed\u201c (1919), \u201eKirju rida\u201c (1920), \u201eVested\u201c (I-1921, II-1924, mis sisaldavad lisaks reisikirju L\u00e4\u00e4ne-Euroopast) ja ps\u00fchholoogilise romaani \u201eImbi\u201c (1920). Hiljem lisandusid novellikogud \u201eRistteed\u201c (1926), \u201eJumala veskid\u201c (1936) ja \u201eKivisse raiutud\u201c (1942). Varasema perioodi l\u00fchiproosas annavad tooni kohati satiirilised pildistused ajast ja oludest, sageli on loo fookuses m\u00f5ni anekdootlik seik. Raudsepa k\u00e4ekirjale on iseloomulik ka vesteline kergus. Hilisema perioodi novellistikas on enam s\u00fcvitsi minekut, autor anal\u00fc\u00fcsib tegelaste kujunemise ja eluk\u00e4igu ning aja ja olude omavahelisi seoseid. Romaani \u201eViimne eurooplane\u201c (1941) keskmes on literaadist peategelase kogemused maal, mille k\u00f5rval m\u00f5tiskletakse satiirilises v\u00f5tmes Noor-Eesti ja Siuru kirjandusr\u00fchmituste individualistliku elu- ja kunstik\u00e4sitluse \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

1920. aastail avaldas euroopa ja eesti kirjandust vaatlevaid k\u00e4sitlusi: \u201eEuroopa uuemast kirjandusest\u201c (1921), \u201eEkspressionism\u201c (1922), \u201eL\u00e4\u00e4ne-Euroopa sentimentalism ja haletundeline vool Eesti kirjanduses\u201c (1923) ning monograafia \u201eMait Metsanurk ja tema aeg\u201c (1929).<\/p>\n\n\n\n

Raudsepa n\u00e4idenditele loovad hea p\u00f5hja tema ajakirjanduslik taust ja f\u00f6ljetonisti kogemus. Teda on iseloomustatud kui oskuslikku inimt\u00fc\u00fcpide tabajat ning elu koomilise poole r\u00f5hutajat. Peamiselt on ta tuntud kui kom\u00f6\u00f6diate autor. Alustas ajakriitiliste kom\u00f6\u00f6diatega, asetades koomilisse v\u00f5i satiirilisse valgusse m\u00f5ne kaasajal aktuaalse teema v\u00f5i inimt\u00fc\u00fcbi (nt \u201eDemobiliseeritud perekonnaisa\u201c (1923), \u201eAmeerika Kristus\u201c (1926), \u201eKikerpilli linnapead\u201c (1926)). Kom\u00f6\u00f6dia \u201eSinimandria\u201c (1927), mille keskmes on looja ja loomingu vahekord, on v\u00f5etav Eesti Vabariigi poliitika satiirilise allegooriana. Kaasaja Eesti eetilisi ja vaimseid probleeme vaetakse ka piibliainelistes draamades \u201eKohtum\u00f5istja Simson\u201c (1927) ja \u201eSiinai t\u00e4histel\u201c (1928).<\/p>\n\n\n\n

Raudsepa k\u00f5ige populaarsem, enimm\u00e4ngitud ja parimaks peetav n\u00e4idend on \u201eMikum\u00e4rdi\u201c (1929), mille tegevustik toimub kaasaja k\u00fclas ning kujutab erinevaid inimt\u00fc\u00fcpe. Kesksel kohal on peremehe ja popsi vahekord, milles on n\u00e4htud sarnasusi Kaval-Antsu ja Vanapagana lugudega: \u00fchel pool kangekaelne peremees, teisal kaval sulane. Lisaks l\u00fclituvad loosse ka mitu armulugu. Karakterkom\u00f6\u00f6dias on igal tegelasel oma isikup\u00e4rane k\u00f5nepruuk, maailmavaade ja ise\u00e4rasused. Karakterkom\u00f6\u00f6dia on ka tegevustikult 19. sajandi l\u00f5ppu paigutuv \u201eVedelvorst\u201c (1932), milles esitatakse \u00e4\u00e4rmuslikult laisa perepoja Kustavi elufilosoofia. Sellelegi n\u00e4idendile on iseloomulik rahvalik k\u00f5nepruuk. Nii \u201eMikum\u00e4rdi\u201c kui ka \u201eVedelvorst\u201c kuuluvad eesti n\u00e4itekirjanduse klassikasse.<\/p>\n\n\n\n

Kom\u00f6\u00f6dia \u201eP\u00f5runud aru \u00f5nnistus\u201c (1931) keskmes on inimelu instinktide ja m\u00f5istuse vahekord. Vastamisi sotsiaalsed normid, rollid ning bioloogiline loomulikkus. Siin hakkavad silma varem Raudsepa esseistikas k\u00e4sitletud uuemad ideed nagu n\u00e4iteks freudism. Poliitilised tagatoam\u00e4ngud on kom\u00f6\u00f6dia \u201eSalongis ja kongis\u201c (1933) keskmes.<\/p>\n\n\n\n

1930. aastate teisel poolel taandub Raudsepa n\u00e4idendeile tunnuslik teravus, asendudes ajastule iseloomuliku rahvusliku idealismiga, n\u00e4iteks \u201eLipud tormis\u201c (1937) ja \u201eMustahamba\u201c (1939). Positiivsusest kantud n\u00e4idendite \u201eLipud tormis\u201c ja \u201eMees, kelle k\u00e4es on trumbid\u201c (1938) eest p\u00e4lvis 1938. aastal Vabariigi Presidendi I auhinna.<\/p>\n\n\n\n

Teise maailmas\u00f5ja ajal kirjutatud ja v\u00f5imude poolt keelatud allegooriline k\u00fclakom\u00f6\u00f6dia \u201eVaheliku vapustused\u201c (lavastatud 1943, ilmunud 2003) vaeb Eesti iseseisvusp\u00fc\u00fcdlusi kahe suurv\u00f5imu vahel. Raudsepp j\u00e4tkas n\u00e4itekirjanikuna ka N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal, keskendudes elun\u00e4htuste koomilisemale k\u00fcljele nii minevikus (\u201eTagatipu Tiisenhoosen\u201c (1946)) kui kaasajas (\u201eTillereinu peremehed\u201c (1948)).<\/p>\n\n\n\n

Kriitikat, esseid, arvustusi ja kirjandusk\u00e4sitlusi koondavad kogumikud \u201eN\u00fc\u00fcd ma tahan m\u00f5\u00f5ka t\u00f5sta\u201c (2020) ja \u201eAutorid ajas\u201c (2023).<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Milli Mallikas,\u00a0Imbi<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1920, 140 lk. [2. tr\u00fckk: 2013.]
Viimne eurooplane<\/strong>. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1941, 252 lk. [2. tr\u00fckk: 1983; 3. tr. Tallinn: Werrew, Menu Meedia, 2023.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Milli Mallikas,\u00a0Sidemed ja s\u00f5lmed<\/strong>. Tallinn: Maa, 1919, 171 lk.
Milli Mallikas,\u00a0Kirju rida<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1920, 169 lk.
Milli Mallikas,\u00a0Ristteed<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 118 lk.
Jumala veskid<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 182 lk.
Kivisse raiutud<\/strong>. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1942, 110 lk.
Jumala veskid<\/strong>. Koostanud Lehte Tavel. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, 180 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Ameerika Kristus<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 126 lk. [2. tr\u00fckk: 1974.]
Kikerpilli linnapead<\/strong>. Tallinn: T. Mutsu, 1926, 125 lk.
Kohtum\u00f5istja Simson<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 77 lk.
Sinimandria<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 141 lk. [2. tr\u00fckk:1983.]
P\u00fcha Miikaeli selja taga<\/strong>. Tallinn: T. Mutsu, 1928, 96 lk.
Siinai t\u00e4histel<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 158 lk.
Mikum\u00e4rdi<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 151 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1930, 1971, 1973, 1974, 2003.]
P\u00f5runud aru \u00f5nnistus<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 131 lk. [2. tr\u00fckk: 1974.]
Vedelvorst<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 77 lk. [2. tr\u00fckk 1974.]
Salongis ja kongis<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1933, 102 lk.
Demobiliseeritud perekonnaisa<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 96 lk.
Roosad prillid<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 106 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1973, 1974.]
Isand Maikello sisustab oma raamatukappi<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1934, 31 lk.
Lipud tormis<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 102 lk.
Mees, kelle k\u00e4es on trumbid<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1938, 83 lk.
Roheline Tarabella<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1938, 48 lk.
Mustahamba<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1939, 156 lk.
Ants Andersoni unen\u00e4gu<\/strong>. Tallinn: T. Mutsu, 193?, 42 lk.
Kompromiss<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1940, 135 lk.
Rotid<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 96 lk.
Tagatipu Tiisenhoosen<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 84 lk.
Tillereinu peremehed<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 88 lk. [2. tr\u00fckk: 1974.]
K\u00fcpsuseksam<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 46 lk.
Lasteaed<\/strong>. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1949, 15 lk.
Valitud n\u00e4idendid<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud Ants J\u00e4rv. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 448 lk. [Sisu: \u2018Ameerika Kristus\u2019, \u2018Mikum\u00e4rdi\u2019, \u2018P\u00f5runud aru \u00f5nnistus\u2019, \u2018Vedelvorst\u2019, \u2018Roosad prillid\u2019, \u2018Tillereinu peremehed\u2019.]
Vaheliku vapustused<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 2003, 78 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Minu esimesed kodud<\/strong>. 1. k\u00f6ide. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 244 lk. [2. tr\u00fckk: 2011.]<\/p>\n\n\n\n

Artiklid, esseed, k\u00e4sitlused kirjandusest<\/em><\/strong>
Euroopa uuemast kirjandusest<\/strong>. Tallinn: Rahva\u00fclikool, 1921, 66 lk.
Milli Mallikas,\u00a0Vested I<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1921, 127 lk.
Ekspressionism: uue kunsti teooriast ja praktikast<\/strong>. Tallinn: Rahva\u00fclikool, 1922, 60 lk.
L\u00e4\u00e4ne-Euroopa sentimentalism ja haletundeline vool Eesti kirjanduses<\/strong>. Tallinn: A. Org, 1923, 171 lk.
Milli Mallikas,\u00a0Vested II<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1924, 208 lk.
Mait Metsanurk ja tema aeg<\/strong>. \u00dche vaimsuse kroonika kaasaegse sulest. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 472 lk. [2. tr\u00fckk: 2013.]
N\u00fc\u00fcd ma tahan m\u00f5\u00f5ka t\u00f5sta<\/strong>. Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2012, 487 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]
Autorid ajas<\/strong>. Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2020, 471 lk.<\/p>\n\n\n\n

Hugo Raudsepa kohta<\/em><\/strong>
Hugo Raudsepa kannatustee<\/strong>. Saates\u00f5na Vello Pekom\u00e4e. Stockholm: EMP, 1973, 248 lk. [Sisu: Viiu Raudsepp-Tulk, \u2018Minu isa Hugo Raudsepa hukkumine Siberis\u2019, Hugo Raudsepp, \u2018Uuendatud \u201cMikum\u00e4rdist\u201d\u2018, Hugo Raudsepp, \u2018Mikum\u00e4rdi. Kom\u00f6\u00f6dia viies vaatuses\u2019, Hugo Raudsepp, \u2018Roosad prillid. Kom\u00f6\u00f6dia kolmes vaatuses.\u2019]
Hugo Raudsepp. Bibliograafia<\/strong>. Koostaja Tiina Ritson, eess\u00f5na: Lehte Tavel. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2009, 306 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Hugo Raudsepa kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hugo Raudsepp (Viktor Paul Hugo Raudsepp, pseudon\u00fc\u00fcm Milli Mallikas, 10. VII \/ 28. VI 1883 \u2013 15. IX 1952) on \u00fcks populaarsemaid ja enimm\u00e4ngitud eesti n\u00e4itekirjanikke, viljakas teatrikriitik. S\u00fcndis Tartumaal Laiuse kihelkonnas Vaimastvere m\u00f5isas m\u00f5isateenistuja pojana. \u00d5ppis Raaduvere k\u00fclakoolis, Laiuse …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7187","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7187","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7187"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7187\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7195,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7187\/revisions\/7195"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7187"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}