{"id":7163,"date":"2025-05-05T15:38:57","date_gmt":"2025-05-05T12:38:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7163"},"modified":"2025-05-05T15:38:58","modified_gmt":"2025-05-05T12:38:58","slug":"johannes-semperi-kohta","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/s\/johannes-semper\/johannes-semperi-kohta\/","title":{"rendered":"Johannes Semperi kohta"},"content":{"rendered":"

Artiklid, k\u00e4sitlused raamatutes<\/strong><\/em>
Jaan K\u00e4rner, Eesti uuema l\u00fc\u00fcrika arenemisteedelt<\/strong>. \u2013 Kirjandus. Kunst. Teadus (P\u00e4evalehe erileht) 28. VIII 1922
Jaan K\u00e4rner, Eesti proosa 1927<\/strong>. \u2013 Looming, nr 5, 1928, lk 440-447.
Bernard Linde, M\u00f5tiskelud Johannes Semperi \u201eEllinori\u201d ja \u201eSillatalade\u201d puhul<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 7, 1928, lk 387-390.
Alb. K. [Albert Kivikas], Eesti luule 1930<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht 8. I. 1931
Eesti luule 1930<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht 8. I 1931
Ants Oras, Eesti luule aastal 1930<\/strong>. \u2013 Looming, 1930, lk 17-24.
Ants Oras, Eesti romaan aastal 1934<\/strong>. \u2013 Looming, nr 2, 1935, lk 190-198; nr. 3, lk 295-304. [Ilmunud ka: Ants Oras, Kriitiku k\u00fclask\u00e4ik. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 218-245]
Friedebert Tuglas, Eesti romaan 1934<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 3, 1935, lk 109-126. [Ilmunud ka: Friedebert Tuglas, Kriitika VII. Kriitika VIII. Kogutud teosed 10. kd. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2004, lk 290-311]
Ants Oras, Eesti l\u00fc\u00fcrika aastal 1936<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 2, 1937, lk 65-74 [Ilmunud ka: Ants Oras, Kriitiku k\u00fclask\u00e4ik. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 159-170]
Oskar Urgart, M\u00f6\u00f6dunud aasta eesti romaan linnulennult<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 2, 1940, lk 63-73.
Nigol Andresen, 1940. a p\u00f6\u00f6rde peegeldus eesti kirjanduses<\/strong>. \u2013 N\u00f5ukogude Kool, nr 10, 1957, lk 592-595.
Jaan K\u00e4rner, Johannes Semper<\/strong>. \u2013 Lehed tuulde: ajaloolisi ja kultuuriloolisi uurimusi, kirjanduskriitikat, publitsistikat. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, lk 245-253.
Nigol Andresen, Johannes Semper v\u00e4liskirjanduse t\u00f5lkijana, uurijana, tutvustajana<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 3, 1962, lk 140-150.
O. Kuningas, J. Semperi reisikirju uuesti \u00fcle lugedes<\/strong>. \u2013 P\u00e4rnu Kommunist 24. III 1962
Ralf Parve, Meie Semper. Kontuure ja punktiire loetust ja vesteldust<\/strong>. \u2013 Looming, nr 3, 1962, lk 406-438.
Paul-Eerik Rummo, Semper naabri pilgu kaudu<\/strong>. \u2013 Looming, nr 3, 1962, lk 396-401.
Erna Siirak, Johannes Semperi luuletee<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 2, 1963, lk 65-75.
Erna Siirak, Johannes Semperi reisis\u00f5nad<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 10, 1965, lk 577-584.
Nigol Andresen, Noorest Johannes Semperist<\/strong>. \u2013 Edasi 22. III 1967
Kaarel Ird, \u00dcks juubelijutt, mis on kirjutatud kuigi mitte tigedas keeles, siiski kadedas meeles<\/strong>. \u2013 Kultuur ja Elu, nr 3, 1967, lk 6-7. [Ilmunud ka: Kaarel Ird, Semper idem ehk m\u00f5tter\u00e4nde ja r\u00e4nnum\u00f5tteid. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 121-123]
Vaime Kabus, Johannes Semperi tr\u00fckideb\u00fc\u00fct: [J. Semperi (V. Ellise) artikkel \u201eEesti t\u00e4nap\u00e4eva ilukirjanduse \u00fclevaade\u201c l\u00e4ti ajalehes \u201eKavi\u201c (\u201eVirmalised\u201c), 1910. a. L\u00e4ti keelest t\u00f5lkinud I. Saks]<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 7, 1967, lk 425-429.
Ralf Parve, \u201e\u2026 ja tunda ennast \u2013 teos!\u201c<\/strong>. \u2013 Kodumaa 22. III 1967
Ralf Parve, Semperi kirjandusest ja kunstist<\/strong>. \u2013 Sirp ja Vasar 24. III 1967
Lilli Promet, Johannes Semperiga meenutamas<\/strong>. \u2013 Looming, nr 3, 1967, lk 421-425.
Erna Siirak, Johannes Semper kolmek\u00fcmnendail aastail<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 3, 1967, lk 129-142.
Erna Siirak, Johannes Semper ja Emile Verhaeren: \u00fchest kirjanduslikust sidemest<\/strong>. \u2013 Sirp ja Vasar 24. III 1967
Erna Siirak, Semper \u201eMurrangu\u201c ja \u201eTarapita\u201c p\u00e4evil<\/strong>. \u2013 Looming, nr 3, 1967, lk 426-437.
Erna Siirak, Semperi tulekust kirjandusse ja \u00fchest kirjanduslikust uudisleiust<\/strong>. \u2013 Sirp ja Vasar 18. VIII 1967
Erna Siirak, Semperi reisikirjad t\u00e4nap\u00e4eva vaateveerult<\/strong>. \u2013 Looming, nr 12, 1967, lk 1887-1902. [Ilmunud ka: Erna Siirak, Talendi maagia. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 199-214; pealk Semperi reisikirja meenutades]
\u00dclo Tuulik, Malepartii rahvakirjanikuga: Johannes Semper 75-aastane<\/strong>. \u2013 Noorte H\u00e4\u00e4l 22. III 1967
Erna Siirak, J. Semperi novell ajaloolises perspektiivis<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 6, 1968, lk 321-333.
E. Kanep, Mees, kes ei armastanud moraliseerida: \u00e4\u00e4rem\u00e4rkusi J. Semperi eluteele<\/strong>. \u2013 Noorte H\u00e4\u00e4l 26. III 1972
Villem Alttoa, Johannes Semperist kui esseistist: \u201eM\u00f5tter\u00e4nnakute\u201c materjalidel<\/strong>. \u2013 Looming, nr 3, 1972, lk 455-461.
Heino Puhvel, J. Semperi roll eesti esteetilise m\u00f5tte arengus<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 4, 1972, lk 203-209.
Vaino Vahing, \u201eKalevipoeg\u201c, Freud ja Semper<\/strong>. \u2013 Looming, nr 2, 1972, lk 349-350. [Ilmunud ka: Vaino Vahing, Vaimuhaiguse m\u00fc\u00fct. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 166-168.
Nigol Andresen, Johannes Semper v\u00e4liskirjanduse vahendajana<\/strong>. \u2013 Nigol Andresen, Terendusi: uurimusi ja artikleid. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 217-223.
Nigol Andresen, Johannes Semper noorusluule<\/strong>. \u2013 Nigol Andresen, Terendusi: uurimusi ja artikleid. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 234-252.
Rein Ruutsoo, Kultuuriteoreetiline Semper<\/strong>. \u2013 Sirp ja Vasar 26. III 1982
Erna Siirak, Johannes Semperist stiiliprobleemide taustal<\/strong>. \u2013 Looming, nr 3, 1982, lk 393-398.
Ain Kaalep, Johannes Semperi \u201eRahutusest\u201c<\/strong>. \u2013 Looming, nr 3, 1982, lk 385-392. [Ilmunud ka: Ain Kaalep, Kolm Lydiat. Tartu: Ilmamaa, 1997, lk 106-119]
Ain Kaalep, Semperist ja maailmakultuurist<\/strong>. \u2013 Edasi 20. III 1982 [Ilmunud ka: Ain Kaalep, Kolm Lydiat. Tartu: Ilmamaa, 1997, lk 103-105]
Erna Siirak, Johannes Semperi panusest eesti kirjanduslikku kultuuri<\/strong>. \u2013 Sirp ja Vasar 19. III 1982
Ralf Parve, Semper ja riimiprobleemid<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 1, 1986, lk 10-19.
Erna Siirak, Semperi m\u00e4lestuste \u00fcmber<\/strong>. \u2013 Erna Siirak, Talendi maagia. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 148-159.
\u00dclo Tonts, Johannes Semper viiek\u00fcmnendatel<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 1, 1989, lk 34-43.
Rein Ruutsoo, \u00d5ppetund: Johannes Semper 22. III 1892-21. II 1970<\/strong>. \u2013 Sirp 20. III 1992
Ralf Parve, \u00dchest Semperi ajutisest huvist<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 3, 1992, lk 129-135.
Toomas Liiv, Eesti novell aastail 1926-1930<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 79-89; nr 3, lk 150-154, 1979. [Ilmunud ka: Toomas Liiv, Proosast. Tallinn: Virgela, 1997, lk 64-87]
Hasso Krull, Semper missugune: 100-aastane juubel<\/strong>. \u2013 Vikerkaar, nr 3, 1992, lk 49-50.
Harald Peep, Kirjanduslik h\u00e4rjav\u00f5itlus<\/strong>. \u2013 Harald Peep, Nii et suled lendavad: kilde kirjanike poleemikakultuurist. Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 52-58.
Sirje Olesk, \u00dche kohanemise lugu: Johannes Semper<\/strong>. \u2013 Sirje Olesk, T\u00f5dede vankuval m\u00fc\u00fcril: artikleid ajast ja luulest. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002, lk 89-101.
\u00dclar Ploom, V\u00e4ike jalutusk\u00e4ik luules ja t\u00f5lkes<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 10, 2002, lk 712-716.
Tanel Lepsoo, Intellektuaal muutuvas ajas: Sartre\u2019i ja Semperi peale m\u00f5eldes<\/strong>. \u2013 \u00d5petatud Eesti Seltsi aastaraamat (Annales Litterarum Societatis Esthonicae) 2002. Tartu, 2004, lk 9-21.
Toomas Liiv, P\u00e4rv\u00e4rs on euroopalik v\u00e4rs<\/strong>. \u2013 Sirp 8. VII 2005
Toomas Liiv, Laulupidu punaste nelkidega<\/strong>. \u2013 Sirp 1. VII 2005
J\u00fcri Talvet, Maailmakirjandus Eestis. Vahendajad: n\u00e4htavuse ja n\u00e4htamatuse arhet\u00fc\u00fcbid<\/strong>. \u2013 J\u00fcri Talvet, T\u00f5rjumatu \u00e4\u00e4r. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 333-370.
Jaan Puhvel, Neli kirjanduskriitika suurkuju 20. sajandi Eestis<\/strong>. \u2013 Jaan Puhvel, V\u00f5\u00f5raile v\u00f5\u00f5rsil: eesti- ja soomeainelisi esseid ja arvustusi. Tartu: Ilmamaa, 2007, lk 24-34.
Anneli K\u00f5vamees, Johannes Semperi r\u00e4nnakutest Itaalias<\/strong>. \u2013 Uurimusi 1920.-1930. eesti kirjandusest. Toimetanud Elo Lindsalu ja Jaanus Vaiksoo. Tallinn: TL\u00dc kirjastus, 2009, lk 175-195.
T\u00f5nu Tannberg, \u201eKaunis raske oli neisse suruda k\u00f5ik vajalikud m\u00f5tted \u2013 kants, punat\u00e4ht, Lenin, Stalin, bol\u0161evik, vene rahvas \u2013 et seejuures ka veel luuleline side s\u00e4iliks\u2026\u201c: Eesti NSV h\u00fcmni s\u00fcnniloost aastatel 1944-1945<\/strong>. \u2013 Akadeemia, nr 9, 2011, lk 1595-1624; nr 10, lk 1802-1833.
Katre Talviste, Luuletusi loomadest<\/strong>. \u2013 Katre Talviste, Laulmine iseendast ja teistest: m\u00f5tteid t\u00f5lkivatest luuletajatest. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2013, lk 41-58.
Katre Talviste, Tuulest tulnud luule<\/strong>. \u2013 Katre Talviste, Laulmine iseendast ja teistest: m\u00f5tteid t\u00f5lkivatest luuletajatest. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2013, lk 59-79.
Katre Talviste, \u00dche mehe Linux on teise OS\/2<\/strong>. \u2013 \u00a0Katre Talviste, Laulmine iseendast ja teistest: m\u00f5tteid t\u00f5lkivatest luuletajatest. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2013, lk 80-94.
Katre Talviste, Noor Johannes Semper prantsuskeelse luule t\u00f5lkijana: Verhaereni juurest iseenda juurde<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 5,\u00a02013, lk 351-364.
Marit Karelson, Poeet t\u00e4htedega kuud p\u00fc\u00fcdmas<\/strong>. \u2013 V\u00e4rske R\u00f5hk, nr 37, 2014, lk 127-135.
Tanel Pern, Vabadus ja ideaalid: kirjanduse sotsiaalne modelleeriv funktsioon Johannes Semperi romaanis \u201eKivi kivi peale\u201c<\/strong>. \u2013 Uurimusi nominatsiooni semiootikast. Acta semiotica estica 11. Koostajad ja toimetajad \u00dclle P\u00e4rli, Tanel Pern. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2014, lk 127-144.
Jaak Valge, Punased I<\/strong>. Tallinn: Tallinna \u00dclikooli Eesti Demograafia Instituut: Rahvusarhiiv, 2014, 376 lk
Karin Hansson, Prantsuse vaimust, tuulekellast ja vabaluulest. Meenutusi kirjanikust ja t\u00f5lkijast Johannes Semperist<\/strong>. \u2013 Kuulutaja 15. V 2015
Cornelius Hasselblatt, Sotsialismi muinasjutt: kui \u201esotsialistlik\u201c oli N\u00f5ukogude Eesti kirjandus<\/strong>. \u2013 Cornelius Hasselblatt, Eemalt vaadates: veerand sajandit eesti kirjandusega. (Studia litteraria Estonica 15). Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2015, lk 108-119.
Marit Karelson, Kui kirjandus j\u00e4i aega kinni: s\u00f5jast ja kirjandusest Johannes Semperi loomingus<\/strong>. \u2013 Esimene maailmas\u00f5da eesti kultuuris. Tallinna \u00dclikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised, 17. Koostanud ja toimetanud Mirjam Hinrikus ja Ave Mattheus. Tallinn: Tallinna \u00dclikool, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2015, lk 261-283.
Madli K\u00fctt, Katre Talviste, Kas kodu on v\u00f5i kodu tehakse?: kodustamise problemaatika Johannes Semperi ja T\u00f5nu \u00d5nnepalu loomingus<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 7, 2015, lk 471-482.
Merlin Kirikal, \u201eUus naine\u201d Johannes Semperi romaanis \u201eArmukadedus\u201d<\/strong>. \u2013 Ariadne L\u00f5ng, nr 1-2, 2016, lk 20-36.
Merlin Kirikal, Sportlanna keha ja hing Johannes Semperi novellikogus \u201eEllinor\u201c<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr \u00a06, 2017, lk 417-433.
Marin Laak, Kirjanduse s\u00f5durid Esimese maailmas\u00f5ja aegu: Barbaruse ja Semperi kirjavahetus 1911-1917<\/strong>. \u2013 Tuna, nr 2, 2017, lk 111-124.
Tiit Hennoste, Johannes Semper hobusega. Avangard, takerduja tehnika ja looduse vahel<\/strong>. \u2013 Methis, nr 23, 2019, lk 33-53.
Merlin Kirikal, Tervikup\u00fc\u00fce ja fragmendihirm Johannes Semperi loomingus<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 3, 2020, lk 183-201.
Tiina Saluvere, \u201e\u2026kes luulehaigust p\u00f5eb, see vajab luulet ja loomisv\u00f5imalusi\u2026\u201c Saateks Barbaruse kirjadele Semperile (1941\u20131946)<\/strong>. \u2013 Tuna, nr 4, 2020, lk 119-139.
Merlin Kirikal, Pygmalioni ja Narkissose m\u00fc\u00fcdi modernsed t\u00f5lgendused: Friedebert Tuglase \u201eFelix Ormusson\u201d (1915) ja Johannes Semperi \u201eHiina kett\u201d (1918)<\/strong>. \u2013 M\u00e4ng ja melanhoolia. Friedebert Tuglase \u201eFelix Ormusson\u201d. Toimetajad Mirjam Hinrikus, Jaan Undusk. Tallinn: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2022, lk 80-112,
Mirjam Hinrikus, Merlin Kirikal, Dekadents ja elu Nietzschelik-bergsonlik liikumise ning voolamise esteetika Tammsaare ja Semperi varases proosas<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 1-2, 2024, lk 108-142.
Aare Pilv, Barbarus (ja Semper) ning \u201emodernim ahvisugu\u201d XX sajandi esimese poole haritlasvasakpoolsuse estetistlikust alusp\u00f5hjast<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 1-2, 2024, lk 144-157.<\/p>\n\n\n\n

Arvustused<\/strong><\/em>
A. H. Tammsaare, Johannes Semperi \u201ePierrot\u201d<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht 4. XII 1918. [Ilmunud ka: A. H. Tammsaare, Kogutud teosed. 16. kd. Publitsistika II (1914\u20131925). Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 346\u2013348]
Henrik Visnapuu, Johannes Semper Pierrot<\/strong>. \u2013 Postimees 11. V 1918
N. A. [Johannes Semper, Maa ja mereveersed r\u00fctmid]<\/strong>. \u2013 P\u00e4evalehe lisa: piltidega ilustatud hinnata kaasanne 5. II 1923
Eesti kirjandus 1922. \u2013 Vaba Maa 18. II 1923 [\u201eMaa ja mereveersed r\u00fctmid\u201c]
Valmar Adams, Joh. Semperi \u201eKalevipoja rahvalaulu motiivide anal\u00fc\u00fcsi\u201c puhul<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht 17. V 1925
Marta Sillaots, Johannes Semper: Sillatalad. Ellinor<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 1, 1928, lk 50-51.
Albert Kivikas, Kolm novellisti<\/strong>. \u2013 Postimees 6. I 1928 [\u201eSillatalad\u201c, \u201eEllinor\u201c]. Vt ka: Alb[ert] Kivikas, Vastuseks Johannes Semperile. \u2013 Postimees 8. I 1928; Alb[ert] Kivikas, Johannes Semperi m\u00f5jutajad. \u2013 Postimees 20. I 1928; Alb[ert] Kivikas, L\u00f5ppnaljaks Johannes Semperile. Postimees 24. I 1928; J[ohannes] Semper, Avalikke k\u00fcsimusi. A. Kivikale kui arvustajale. Postimees 8. I 1928; J[ohannes] Semper, Vastuseks A. Kivikale. \u2013 Postimees 10. I 1928
-puu, Johannes Semperi \u201cEllinor\u201d<\/strong>. \u2013 V\u00f5ru Teataja 31. I 1928
Henrik Visnapuu, Johannes Semper: P\u00e4ike rentslis<\/strong>. \u2013 Looming, nr 10, 1930, lk 1161-1162.
Karl August Hindrey, Prantsuse vaim. Esseed. Johannes Semper<\/strong>. \u2013 Postimees 6. XI 1934
Vilmar Adams, Semperi \u201eArmukadedus\u201d<\/strong>. \u2013 \u00dcli\u00f5pilasleht, nr 13, 1934, lk 462-464.
Artur Adson, Johannes Semperi esikromaan<\/strong>. \u2013 Kunst ja Kirjandus (P\u00e4evaleht) 16. XII 1934
Harald Paukson, Joh. Semperi \u201eArmukadedus\u201c<\/strong>. \u2013 Postimees 1. XII 1934
Oskar Urgart, Johannes Semper: Armukadedus<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 12, 1934, lk 561-563.
Aleksander Aspel, Johannes Semper: Prantsuse vaim<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 1, 1935, lk 43-45.
Ants Oras, \u00dcks surnuksvaigitud reisikirjelduste raamat<\/strong>. \u2013 Kunst ja Kirjandus 19. IV 1936 [Ilmunud ka: Ants Oras, Kriitiku k\u00fclask\u00e4ik. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 422-425] [\u201eRisti-r\u00e4sti l\u00e4bi Euroopa\u201c]
Hugo Raudsepp, Johannes Semper: Risti-r\u00e4sti l\u00e4bi Euroopa<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 3, 1936, lk 141-142.
R. T., [Johannes Semper: Armukadedus]<\/strong>. \u2013 \u00d5petajate Leht 22. V 1936
Ants Oras, Johannes Semperi \u201eTuuleratas\u201c<\/strong>. \u2013 Eesti Kirjandus, nr 1, 1937, lk 47-49 [Ilmunud ka: Ants Oras, Kriitiku k\u00fclask\u00e4ik. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 425-430]
H. Paukson, Johannes Semper: Tuuleratas<\/strong>. \u2013 P\u00e4evaleht 22. I 1937
Bernard Kangro, Johannes Semper: Kivi kivi p\u00e4\u00e4le<\/strong>. \u2013 Postimees 21. XII 1939
Villem Gross, \u00c4ike 1940. aasta suvel<\/strong>. \u2013 Sirp ja Vasar 12. VIII 1955 [\u201ePunased nelgid\u201c]
O. Kruus, Huvitav romaan l\u00e4hemast minevikust<\/strong>. \u2013 \u00d5htuleht 6. IX 1955 [\u201ePunased nelgid\u201c]
K. Kivi, Suure p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva romaan<\/strong>. \u2013 Rahva H\u00e4\u00e4l 28. VIII 1955 [\u201ePunased nelgid\u201c]
Eduard M\u00e4nnik, J. Semperi uus romaan<\/strong>. \u2013 Looming, nr 10, 1955, lk 1266-1273. [\u201ePunased nelgid\u201c]
Olaf Utt, \u00dche hea raamatu voorustest ja puuduj\u00e4\u00e4kidest<\/strong>. \u2013 Edasi 28. VIII 1955 [\u201ePunased nelgid\u201c]
J. Toomla, \u201eKuidas elaksid?\u201c<\/strong>. \u2013 Edasi 30. XI 1958
V. Kabur, Kiusatus olla noor<\/strong>. \u2013 Rahva H\u00e4\u00e4l 16. X 1958 [\u201eKuidas elaksid?\u201c]
K. K\u00e4\u00e4rik, \u00dchest k\u00fcsimusest ajaloolisi teemasid k\u00e4sitlevate romaanide puhul<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 2, 1958, lk 65-74. [\u201ePunased nelgid\u201c]
Ralf Parve, S\u00fcda tuksub rahvale<\/strong>. \u2013 Looming, nr 12, 1958, lk 1918-1920 [\u201eKuidas elaksid?\u201c]
Nigol Andresen, V\u00f5\u00f5raste maade luule<\/strong>. \u2013 Looming, nr 2, 1959, lk 308-312. [\u201eM\u00f6\u00f6da maid ja meresid\u201c]
Paul Viiding, Ootusp\u00e4raselt hea<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 1, 1959, lk 53-55. [\u201eKuidas elaksid?\u201c]
Lilli Promet, Teekond luulet\u00f5llas<\/strong>. \u2013 \u00d5htuleht 5. XI 1962 [\u201eLuuletused\u201c]
H. Koppel, \u00dchest toredast luulevalimikust<\/strong>. \u2013 Rahva H\u00e4\u00e4l 7. II 1963 [\u201eLuuletused\u201c]
Nigol Andresen, Johannes Semperi luule elab<\/strong>. \u2013 Looming, nr 2, 1963, lk 309-312. [Teosed 1. kd. Luuletused]
Erna Siirak, \u00d5nn on loov rahutus<\/strong>. \u2013 Looming, nr 11, 1963, lk 1745-1748. [Teosed 2. kd. Kivi kivi peale]
Nigol Andresen, Armastusromaan, ps\u00fchholoogiline romaan<\/strong>. \u2013 Sirp ja Vasar 2. X 1964 [Teosed. 3. kd. Armukadedus. Romaan. \u2013 \u00d5ed. \u2013 Umbrohi. Novellid]
Nigol Andresen, Johannes Semperi esseistika<\/strong>. \u2013 Sirp ja Vasar 27. II 1970 [Teosed 7. kd. M\u00f5tter\u00e4nnakud 1]
Oskar Kruus, \u201eImelikke saladusi oli maailm t\u00e4is\u201c<\/strong>. \u2013 Noorte H\u00e4\u00e4l 27. VI 1970 [\u201eMatk minevikku\u201c]
O. Kuningas, Johannes Semperi m\u00e4lestusi lugedes<\/strong>. \u2013 P\u00e4rnu Kommunist 28. II 1970
Erna Siirak, \u00dchest matkast minevikku<\/strong>. \u2013 Sirp ja Vasar 20. III 1970 [\u201eMatk minevikku\u201c]
\u00dclo Tonts, Semperiga minevikku r\u00e4nnates<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 7, 1970, lk 440-442 [\u201eMatk minevikku\u201c]
Haljand Udam, M\u00f5nest probleemist nelik\u00fcmmend aastat hiljem<\/strong>. \u2013 Looming, nr 4, 1970, lk 786-789 [Teosed 7. kd. M\u00f5tter\u00e4nnakud 1]
Jaan Puhvel, [R\u00e4ndurist reeturiks]<\/strong>. \u2013 Books Abroad, nr 45, 1971, lk 162 [Ilmunud ka: Jaan Puhvel, V\u00f5\u00f5raile v\u00f5\u00f5rsil: eesti- ja soomeainelisi esseid ja arvustusi. Tartu: Ilmamaa, 2007, lk 57-59] [Teosed 7. kd. M\u00f5tter\u00e4nnakud 1]
Vaime Kabur, Soe k\u00e4eulatus<\/strong>. \u2013 Looming, nr 7, 1972, lk 1217-1219 [\u201eLehek\u00fclgi nagu lehti puult\u201c]
Peeter Olesk, Liikuvad m\u00f5tted<\/strong>. \u2013 Noorte H\u00e4\u00e4l 16. I 1972 [\u201eM\u00f5tter\u00e4nnakud\u201c 2. osa]
A. \u00dcmera, \u201eH\u00f5iskan elu k\u00f5igi meeltega\u2026\u201c (Intiimne Semper)<\/strong>. \u2013 Kodumaa 21. VI 1972 [\u201eLehek\u00fclgi nagu lehti puult\u201c]
Karl Muru, \u00dcheksas, postuumne<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 1, 1973, lk 54-56 [\u201eLehek\u00fclgi nagu lehti puult\u201c]
Erna Siirak, Johannes Semperi m\u00f5tter\u00e4nnakutest<\/strong>. \u2013 Sirp ja Vasar 3. IX 1976
Harald Peep, Johannes Semperi matkad minevikku<\/strong>. \u2013 Sirp ja Vasar 9. II 1979 [Teosed 12. kd. M\u00e4lestused]
Ralf Parve, Tagasivaatlik Semper<\/strong>. \u2013 Looming, nr 7, 1979, lk 1033-1035. [Teosed 12. kd. M\u00e4lestused]
Liis Kolle, Teatrikauge ja -l\u00e4hedane Semper<\/strong>. \u2013 Vikerkaar, nr 7, 1993, lk 90-92. [\u201eTeater iseseisva kunstialana. Artikleid ja esseid\u201c]
Toomas Liiv, Eesti Vabariik kui esteetiline n\u00e4htus<\/strong>. \u2013 Eesti Aeg 12. V 1993 [\u201eTeater iseseisva kunstialana. Artikleid ja esseid\u201c]
\u00dclo Tonts, Teatrikunsti iseseisvus ja s\u00f5ltumine<\/strong>. \u2013 Sirp 30. IV 1993 [\u201eTeater iseseisva kunstialana. Artikleid ja esseid\u201c]
Vaino Vahing, Teater l\u00e4heb sama salajast rada<\/strong>. \u2013 Postimees 23. IV 1993 [\u201eTeater iseseisva kunstialana. Artikleid ja esseid\u201c]
Andres Laasik, Kommunist Semper ja tema Prantsuse aluspesu<\/strong>. \u2013 Eesti P\u00e4evaleht 25. II 2013 [\u201eP\u00e4evaraamatud\u201c]
Brita Melts, Barbar ja esteet Johannes Semper<\/strong>. \u2013 Sirp 23. VIII 2013 [\u201eP\u00e4evaraamatud\u201c]
Sirje Olesk, Kirjanike p\u00e4evikutest Johannes Semperi n\u00e4itel<\/strong>. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 7, 2013, lk 543-545 [\u201eP\u00e4evaraamatud\u201c]
Ilmar Palli, Kameeleoni v\u00e4rvid \u2013 selgrootu Semperi lugu<\/strong>. \u2013 Maaleht 7. III 2013 [\u201eP\u00e4evaraamatud\u201c]
M\u00e4rt V\u00e4ljataga, Johanneste ilmutused<\/strong>. \u2013 Sirp 25. IX 2020 [\u201eEuroopa esteedid ja elul\u00e4hedus: Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911-1940\u201c]
Tiina Saluvere, Kahe Johannese kirjavahetusest saame teada m\u00f5ndagi, mida ametlikud kirjanduslood ei kajasta<\/strong>. \u2013 Maaleht 17. IV 2021 [\u201eEuroopa esteedid ja elul\u00e4hedus: Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911-1940\u201c]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Artiklid, k\u00e4sitlused raamatutesJaan K\u00e4rner, Eesti uuema l\u00fc\u00fcrika arenemisteedelt. \u2013 Kirjandus. Kunst. Teadus (P\u00e4evalehe erileht) 28. VIII 1922Jaan K\u00e4rner, Eesti proosa 1927. \u2013 Looming, nr 5, 1928, lk 440-447.Bernard Linde, M\u00f5tiskelud Johannes Semperi \u201eEllinori\u201d ja \u201eSillatalade\u201d puhul. \u2013 Eesti Kirjandus, nr …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":7159,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7163","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7163","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7163"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7163\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7172,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7163\/revisions\/7172"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7159"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7163"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}