{"id":7159,"date":"2024-04-03T23:42:00","date_gmt":"2024-04-03T20:42:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7159"},"modified":"2025-05-05T15:39:33","modified_gmt":"2025-05-05T12:39:33","slug":"johannes-semper","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/s\/johannes-semper\/","title":{"rendered":"Johannes Semper"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Johannes Semper (pseudon\u00fc\u00fcmid Asm, Naatanael, 22.\/10. III 1892 \u2013 21. II 1970) oli luuletaja, proosa- ja n\u00e4itekirjanik, t\u00f5lkija ja kriitik.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Tuhalaane vallas. \u00d5ppis Viljandis Heine eraprog\u00fcmnaasiumis, l\u00f5petas P\u00e4rnu g\u00fcmnaasiumi. Aastatel 1910-1914 \u00f5ppis Peterburi \u00fclikoolis germaani-romaani filoloogiat ja 1915-1916 Moskvasse evakueeritud Riia pol\u00fctehnilises instituudis arhitektuuri. Mobiliseeriti vene s\u00f5jav\u00e4kke, l\u00f5petas Moskva s\u00f5jakooli 1917. aastal lipnikuna. Eestis ohvitser, osales ka poliitikas. Oli Eesti S\u00f5jav\u00e4elaste \u00dclemkomitee abiesimees ja Eesti Sotsialistide-Revolutsion\u00e4\u00e4ride Partei liige. Osales Vabaduss\u00f5jas suurt\u00fckiv\u00e4e tagavara divisjoni koosseisus, 1920 \u00fclendati kindralmajor Laidoneri k\u00e4suga leitnandiks. Aastatel 1919-1920 Asutava Kogu liige. Poliitikast loobumise j\u00e4rel l\u00e4ks Berliini Friedrich Wilhelmi (hilisemasse Humboldti) \u00fclikooli, \u00f5ppis 1921-1925 etnoloogiat, filosoofiat ja esteetikat. 1926-1927 elas Pariisis. L\u00f5petas magistrikraadiga Tartu \u00fclikooli, v\u00e4itekiri \u201eAndre Gide\u2019i stiili struktuur\u201c (1929). Eesti Kirjanike Liidu liige 1922-1941. Aastatel 1928-1940 t\u00f6\u00f6tas Tartu \u00fclikoolis esteetika ja stilistika \u00f5ppej\u00f5una ning oli ajakirja Looming toimetaja 1930-1940, Eesti PEN-klubi esimees (1928-1940). Oli Eesti okupeerimise j\u00e4rel 1940 haridusminister Johannes Varese valitsuses, liitus NLKPga. ENSV kunstide valitsuse juhataja 1941-1948. Saksamaa ja N\u00f5ukogude Liidu vahel puhkenud s\u00f5ja ajal oli N\u00f5ukogude Liidus, toimetas Moskvas raadiosaateid ja juhtis ENSV Riiklike Kunstiansambleid (mis loodi 1942 Jaroslavlis Punaarmee \u00fcksuste ja tagala teenindamiseks). Tuli tagasi Eestisse 1944. Oli ENSV \u00dclemn\u00f5ukogu I, II, VI ja VII koosseisu saadik ja ENSV \u00dclemn\u00f5ukogu Presiidiumi liige aastatel 1967-1970. Kirjanike Liidu liige 1943-1950, esimees 1946-1950 ja aseesimees 1958-1966. Heideti kui kodanlik natsionalist ja kosmopoliit 1950. aastal v\u00e4lja nii Kirjanike Liidust kui NLKPst. V\u00f5eti uuesti Kirjanike Liidu liikmeks 1955. aastal, taastati ka NLKP liikmelisus. P\u00e4lvis erinevaid autasusid nii iseseisvas Eestis kui ENSVs, nt Riigivanema auhind 1935. aastal romaani \u201eArmukadedus\u201c (1934) ja 1937. aastal luulekogu \u201eTuuleratas\u201c (1936) eest, Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rk (1940); ENSV teeneline kirjanik 1945, N\u00f5ukogude Eesti preemia (1947), Lenini orden (1962), ENSV rahvakirjanik 1964. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Deb\u00fcteeris 1910. aastal eesti kirjanduse \u00fclevaatega l\u00e4tikeelses ajakirjas Kahwi, esimesed luuletused avaldas Noor-Eesti v\u00e4ljaannetes 1911. Kuulus kirjandusr\u00fchmitusse Siuru ning osales ka Tarapita tegevuses. Esikkogudes \u201ePierrot\u201c (1917) ja \u201eJ\u00e4ljed liival\u201c (1920) annab tooni tunde- ja loodusl\u00fc\u00fcrika. Kogus \u201eMaa ja mereveersed rytmid\u201c (1922) on tunda ekspressionismi. Oli \u00fcks neist, kes tutvustas saksa ekspressioniste publitsistikas. Semperi isiklikud suurlinna ja reisikogemused leiavad kajastamist ka luules, nt kogus \u201eViis meelt\u201c (1926). Intellektuaalse alatooniga loomingut on oluliselt kujundanud kokkupuuted L\u00e4\u00e4ne-Euroopa kultuuriga, ise\u00e4ranis varasemat loomingut on m\u00f5jutanud prantsuse ja vene s\u00fcmbolistid.<\/p>\n\n\n\n

Huvi ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi vastu v\u00e4ljendub novellikogus \u201eEllinor\u201c (1927), s\u00fcvaps\u00fchholoogiline on ka esikromaan \u201eArmukadedus\u201c (1934). Sotsiaalsele temaatikale keskendub romaan \u201eKivi kivi peale\u201c (1939). N\u00f5ukogulikust ideoloogiast on kantud romaan \u201ePunased nelgid\u201c (1955) ning n\u00e4idendid. Muuhulgas kirjutas s\u00f5nad ENSV ametlikule h\u00fcmnile.<\/p>\n\n\n\n

Semperit on iseloomustatud kui s\u00fcgava eruditsiooniga intellektuaali, kel on oluline roll eesti esteetilise m\u00f5tte arengus, v\u00e4liskirjanduse vahendamisel ja m\u00f5testamisel. Ta on t\u00f5lkinud saksa, vene, itaalia, inglise ja prantsuse keelest, nt Dante \u201eUus elu\u201d (1924), V. Hugo \u201eJumalaema kirik Pariisis\u201d (1924), E. Zola \u201eS\u00f6ekaevurid\u201d (1930), Stendhali \u201ePunane ja must\u201d (1938), G. Boccaccio \u201eDekameron\u201d (1957). Temalt on ilmunud artikleid ja esseid v\u00e4liskirjandusest ja kirjandussuundumustest, nt esseekogumik \u201ePrantsuse vaim\u201d (1934). Esseistikas k\u00e4sitles nii kirjandust, teatrit, muusikat kui kunsti. Oli esimene, kes eesti kirjandusteaduses rakendas freudistlikku anal\u00fc\u00fcsimeetodit (\u201eKalevipoja rahvaluule-motiivide anal\u00fc\u00fcs\u201c (1924)). Rikkalik lugemus ja kultuurikogemus kajastub ka reisikirjades, nt \u201eRisti-r\u00e4sti l\u00e4bi Euroopa\u201c (1935).<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Pierrot<\/strong>. Tallinn: Siuru, 1917, 78 lk. [2. tr\u00fckk: 1919.]
J\u00e4ljed liival<\/strong>. Tartu: Odamees, 1919, 76 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1920, 1921.]
Maa ja mereveersed rytmid: luuletused 1920-1921<\/strong>. Tartu: Tarapita, 1922, 79 lk.
Viis meelt<\/strong>. Tartu: J. Semper, 1926, 126 lk.
P\u00e4ike rentslis<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1930, 85 lk.
Tuuleratas<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1936, 80 lk.
Ei vaikida saa: luuletusi 1941-1943<\/strong>. Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, 1943, 63 lk.
Valik luuletusi<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 290 lk.
Kuidas elaksid?<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 98 lk.
Ei vaikida saa<\/strong>. Koostanud Endel S\u00f5gel. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 56 lk.
Lehek\u00fclgi nagu lehti puult<\/strong>. L\u00f5petamata luuletustest valinud ja eess\u00f5na koostanud Paul Rummo. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 112 lk.
Luuletused<\/strong>. Koostanud Ralf Parve. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 208 lk [Sari: \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]\u00a0
S\u00fcgise l\u00e4vel<\/strong>. Koostanud Ralf Parve. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 70 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Armukadedus<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 342 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1936, 1964.]
Kivi kivi peale<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 407 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1947, 1963, 1982.]
Punased nelgid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 407 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1959, 1965.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Hiina kett<\/strong>. Tartu: Odamees, 1918, 124 lk. [2. tr\u00fckk: 1924.]
Ellinor<\/strong>. Tartu: Loodus, 1927, 182 lk.
Sillatalad<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1927, 145 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Aja k\u00e4sk<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 91 lk.
Murrang<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 79 lk.
N\u00e4idendid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 216 lk.<\/p>\n\n\n\n

Monograafiad, artiklid, esseed<\/em><\/strong>
N\u00e4okatted<\/strong>. Esseede kogu. Tartu: Odamees, 1919, 102 lk.
Kalevipoja rahvaluulemotiivide anal\u00fc\u00fcs<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 122 lk. [2. tr\u00fckk: 1997.]
Meie kirjanduse teed<\/strong>. Kirjanduslikud arvustused. Tartu: Loodus, 1927, 194 lk.
Andr\u00e9 Gide\u2019i stiili struktuur<\/strong>. Tartu: Akadeemiline Kirjandus\u00fching, 1929, 97 lk.
Prantsuse vaim<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 197 lk.
Teater iseseisva kunstialana<\/strong>. Artikleid ja esseid. Koostanud Lilian Vellerand. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 203 lk.<\/p>\n\n\n\n

Reisikirjad<\/em><\/strong>
Risti-r\u00e4sti l\u00e4bi Euroopa<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 319 lk.
L\u00f5una Risti all<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 259 lk.
M\u00f6\u00f6da maid ja meresid<\/strong>. Reisim\u00e4rkmeid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 419 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused, p\u00e4evikud, kirjavahetus<\/em><\/strong>
Matk minevikku 1<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 319 lk.
P\u00e4evaraamatud<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2013, 421 lk.
Euroopa esteedid ja elul\u00e4hedus: Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911-1940. 1. kd. (1911-1929)<\/strong>. Koostanud Paul Rummo. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2020, 575 lk.
Euroopa esteedid ja elul\u00e4hedus: Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911-1940. 2. kd. (1930-1940)<\/strong>. Koostanud Paul Rummo. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2020, lk 581-1666.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed<\/em><\/strong>
Teosed. 1. k\u00f6ide. Luuletused<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 360 lk.
Teosed. 2. k\u00f6ide. Kivi kivi peale<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 320 lk.
Teosed. 3. k\u00f6ide. Armukadedus<\/strong>. Romaan.\u00a0\u00d5ed; Umbrohi<\/strong>. Novellid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 303 lk.
Teosed. 4. k\u00f6ide. Punased nelgid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 432 lk.
Teosed. 5. k\u00f6ide. Reisikirjad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 524 lk.
Teosed. 6. k\u00f6ide. Novellid ja n\u00e4idendid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 484 lk.
Teosed. 7. k\u00f6ide. M\u00f5tter\u00e4nnakuid 1. Artikleid ja esseid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 458 lk.
Teosed. 8. k\u00f6ide. M\u00f5tter\u00e4nnakuid 2. Artikleid ja esseid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 412 lk.
Teosed. 9. k\u00f6ide. M\u00f5tter\u00e4nnakuid 3. Artikleid ja esseid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 480 lk.
Teosed. 10. k\u00f6ide. Luuler\u00e4nnakuid 1. Luulet\u00f5lkeid<\/strong>. Koostanud Nigol Andresen. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 336 lk.
Teosed. 11. k\u00f6ide. Luuler\u00e4nnakuid 2. Luulet\u00f5lkeid<\/strong>. Koostanud Nigol Andresen. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 368 lk.
Teosed. 12. k\u00f6ide. M\u00e4lestused<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na Erna Siirak. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 491 lk.<\/p>\n\n\n\n

Johannes Semper<\/em><\/strong>i kohta<\/strong><\/em>
Johannes Semper elus ja kirjanduses<\/strong>. Kogumik. Koostanud Ilmar Sikem\u00e4e. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 431 lk.
Erna Siirak, Johannes Semper. L\u00fchimonograafia<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 255 lk. [Sari \u2018Eesti kirjamehi\u2019.]<\/span><\/span>
Merlin Kirikal, \u201eOlin lahti murdunud elule\u201c: modernse soo ja keha kujutamine Johannes Semperi teise maailmas\u00f5ja eelses loomingus<\/strong>. Tallinna \u00dclikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid 67. Tallinn: Tallinna \u00dclikool, 2021, 268 lk
Marit Karelson, Le temps d\u2019engagement dans les \u0153uvres d\u2019Andr\u00e9 Gide et de\u00a0Johannes\u00a0Semper: les univers fictionnels entre l\u2019\u00e9lan vital et la litt\u00e9rature engag\u00e9e<\/strong>. Tartu: Tartu University Press, 2023, 306 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Johannes Semperi kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Johannes Semper (pseudon\u00fc\u00fcmid Asm, Naatanael, 22.\/10. III 1892 \u2013 21. II 1970) oli luuletaja, proosa- ja n\u00e4itekirjanik, t\u00f5lkija ja kriitik. S\u00fcndis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Tuhalaane vallas. \u00d5ppis Viljandis Heine eraprog\u00fcmnaasiumis, l\u00f5petas P\u00e4rnu g\u00fcmnaasiumi. Aastatel 1910-1914 \u00f5ppis Peterburi \u00fclikoolis germaani-romaani filoloogiat …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7159","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7159","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7159"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7159\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7173,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7159\/revisions\/7173"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7159"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}