{"id":7148,"date":"2024-04-03T23:41:31","date_gmt":"2024-04-03T20:41:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7148"},"modified":"2025-05-05T14:19:08","modified_gmt":"2025-05-05T11:19:08","slug":"august-malk","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/august-malk\/","title":{"rendered":"August M\u00e4lk"},"content":{"rendered":"
\"August<\/a><\/figure>\n\n\n\n

August M\u00e4lk (4. X \/ 21. IX 1900 \u2013 19. XII 1987) on \u00fcks oma p\u00f5lvkonna tunnustatumatest proosakirjanikest eksiilis.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lk s\u00fcndis Saaremaal L\u00fcmanda vallas Koovi rannak\u00fclas. \u00d5ppis kohalikus koolis, hiljem L\u00fcmanda ministeeriumikoolis ja Kuressaare linnakoolis. Omandas kursustel ja Tartu \u00fclikooli juures \u00f5petajakutse. T\u00f6\u00f6tas \u00f5petaja ja koolijuhatajana mitmel pool Saaremaal. Oli Rahvuskogu ja esimese Riigivolikogu liige, Tallinna Kirjanike \u00dchingu abiesimees. Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1929, Eesti N\u00e4itekirjanike Liidu liige alates 1936. 1944. aastal p\u00f5genes \u00fches perekonnaga Rootsi, kus t\u00f6\u00f6tas arhiiviametniku ja raamatukoguhoidjana. Oli V\u00e4lismaise Eesti Kirjanike Liidu \u00fcks asutajaid ja esimene esimees 1945-1982. Suri Stockholmis, maetud sealsele metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lk oli \u00e4\u00e4rmiselt produktiivne kirjanik, kellelt ajakirjanduses ilmus ilukirjanduslikke t\u00f6id alates 1919. aastast. Esimene mahukam t\u00f6\u00f6 oli (suvitus)romaan \u201eKesaliblik\u201c (1926), j\u00e4rgnes novellikogu \u201eAnne-Marie\u201c (1927). M\u00e4lk esines ka koguteoses \u201eAktsioon\u201c (1926-1929). Varasema perioodi teostest on esile t\u00f5stetud pidalit\u00f5vetemaatilist novelli \u201eSurnu surm\u201c (1926) ja jutustust \u201eSurnud elu\u201c (1929). Tuntuse ja suurema t\u00e4helepanu omandas Saaremaa rannaelu realistliku kujutamisega, millega t\u00f5usis esiplaanile 1930. aastate keskpaigas. Loomingus on keskel kohal kaasaegset rannak\u00fcla kujutavad romaanid \u201e\u00d5itsev meri\u201c (1935), \u201eTaeva palge all\u201c (1937), \u201eHea sadam\u201c (1942), novellikogu \u201eRannajutud\u201c (1936) ja n\u00e4idend \u201eMees merelt\u201c (1935). M\u00e4lgule iseloomulikud rannak\u00fcla elanike t\u00fc\u00fcbid ning rannak\u00fcla atmosf\u00e4\u00e4r \u00fches elu-oluliste \u00fcksikasjadega on selgelt esil \u201e\u00d5itsvas meres\u201c, j\u00e4rgnevad teosed suuresti varieerivad motiive ja teemasid. V\u00e4\u00e4rtustatakse rannak\u00fcla harmoonilist, aegade jooksul v\u00e4ljakujunenud tavade ja kommetega rahulikku elulaadi ning kodukohatunnet. M\u00e4lku on nimetatud heaks jutustajaks, kes oskas lugejaid paeluvalt kujutada igap\u00e4evaelu.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lk oli ka \u00fcks 1930. aastatel esile t\u00f5usnud ajaloolise romaani viljelejaist, 1934. aastal ilmus P\u00f5hjas\u00f5ja aastatesse paigutuv romaan \u201eSurnud majad\u201c, 1936. aastal eesti viikingiromaan \u201eL\u00e4\u00e4nemere isandad\u201c, mis kujutab saarlaste Sigtuna h\u00e4vitamise lugu 1187. aastal. Teose k\u00e4sitlusviis \u2013 eestlaste kangelaslik minevik \u2013 l\u00fclitub tolleaegsesse riiklikult soositud mineviku heroiseerimise ja rahvusliku uhkustunde \u00f5hutamise paradigmasse.<\/p>\n\n\n\n

Noortele kirjutatud \u201eJutte lindudest\u201c (1934) tugineb autori vaatlustele Vilsandi saarel.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4itekirjanduses saavutas edu v\u00e4rvikate t\u00fc\u00fcpide ning rahvaliku dialoogiga kom\u00f6\u00f6diatega \u201eVaese mehe ututall\u201c (1932) ja \u201eNeitsid lampidega\u201c (1933). Populaarne oli ka rannateemaline \u201eMees merelt\u201c ning Juhan Kihulase pseudon\u00fc\u00fcmi all ilmunud kom\u00f6\u00f6dia \u201eH\u00e4da \u00f5nnega\u201c (1937), teised n\u00e4idendid j\u00e4id suurema t\u00e4helepanuta.<\/p>\n\n\n\n

Esimestel pagulasaastatel kujutab M\u00e4lk nii nagu paljud teisedki Teise maailmas\u00f5ja s\u00fcndmusi ning p\u00f5genemisteekonda ja kohanemist uuel kodumaal, nt romaanid \u201e\u00d6ised linnud\u201c (1945) ja \u201eKodumaata\u201c (1947). Paguluses muutuvad M\u00e4lgu romaanid ps\u00fchholoogiliselt s\u00fcgavamaks, nt M\u00e4lgu hilisema perioodi loomingu tippteos kaheosaline romaan \u201eTee kaevule\u201c (1952-1953), mis j\u00e4lgib keskkooli direktori ja kasvatusteadlase sisemisi otsinguid. Romaan \u201eKevadine maa\u201c (1963) pakub sissevaate kaasaja rootslaste ellu. Viimane raamat, novellikogu \u201eProjekt Victoria\u201c (1978) esindab sootuks uut suunda M\u00e4lgu loomingus, kuuludes ulmekirjanduse valdkonda.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lk p\u00e4lvis oma loometeel mitmek\u00fclgset tunnustust: nt Riigivanema III auhind romaani \u201eSurnud majad\u201c (1935) ja II auhind \u201e\u00d5itsva mere\u201c eest (1936), Noor-Eesti Kirjastuse III auhind \u201eRannajuttude\u201c eest (1937). P\u00e4lvis Eesti Panga auhinna \u201eRannajuttude\u201c ja \u201eL\u00e4\u00e4nemere isandate\u201c eest 1937, \u201eTaeva palge all\u201c eest 1938 ning \u201eMere tuultes\u201c eest 1939. aastal. Suurima vabariigiaegse tunnustusena p\u00e4lvis M\u00e4lk 1937. aastal riigihoidjalt (st. endiselt riigivanemalt ja tulevaselt presidendilt Konstantin P\u00e4tsilt) Lagle kirjanikutalu Tallinna l\u00e4hedal (t\u00e4nasel \u00d5ism\u00e4el). Paguluses sai Henrik Visnapuu kirjandusauhinna romaani \u201eTee kaevule\u201c eest 1953. aastal.<\/p>\n\n\n\n

A. K. <\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Kesaliblik<\/strong>. Tartu: S\u00f5navara, 1926, 162 lk.
\u00d5nnepagulane<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 246 lk.
Hukkumine<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 526 lk.
L\u00e4bi \u00f6\u00f6<\/strong>. Tartu: Tapper, 1929, 402 lk.
Kivine pesa<\/strong>. Tallinn: Aktsioon, 1932, 280 lk. [2. tr\u00fckk: 1966.]\u00a0
\u00dcks neistsinatseist<\/strong>. Tallinn: Aktsioon, 1933, 215 lk.
Surnud majad<\/strong>. Tartu: Loodus, 1934, 223 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1947, 1997.]
\u00d5itsev meri<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 331 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1936, 1948, 1983, 2008.]
L\u00e4\u00e4nemere isandad<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 518 lk [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1951, 2000, 2008.]
Taeva palge all<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 356 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1938, 1950, 1988, 2009.]
Kivid tules<\/strong>. Tallinn: Kultuurkoondis, 1939, 301 lk.
Hea sadam<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 337 lk. \u00a0[J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1946, 1971, 2009.]\u00a0
\u00d6ised linnud<\/strong>. Vadstena: Orto, 1945, 320 lk.
Kodumaata<\/strong>. Vadstena: Orto, 1947, 382 lk.
Tee kaevule I<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 434 lk. [2. tr\u00fckk: 2001.]
Tee kaevule II<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 384 lk. [2. tr\u00fckk: 2001.]
P\u00e4ike k\u00fcla kohal<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 391 lk. [2. tr\u00fckk: 1996.]
Toomas Tamm<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959, 352 lk. [2. tr\u00fckk: 2000.]
Kevadine maa<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 327 lk. [2. tr\u00fckk: 1965.]<\/p>\n\n\n\n

Novellid<\/em><\/strong>
Surnu surm<\/strong>. Tartu: S\u00f5navara, 1926, 32 lk.
Anne-Marie<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 154 lk.
Surnud elu<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 145 lk.
Jutte lindudest<\/strong>. Tallinn: E\u00d5L noorsookirjanduse toimkond, 1934, 127 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1959, 1982.]
Rannajutud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 173 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1937, 1960, 1991.]
Avatud v\u00e4rav<\/strong>. Lugu minevikust. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 141 lk.
Mere tuultes<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 216 lk.
Kadunud p\u00e4ike<\/strong>. Jutte minevikust. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1943, 315 lk. [2. tr\u00fckk: 1970.]
Jumala tuultes<\/strong>. Vadstena: Orti, 1949, 317 lk.
Tuli sinu k\u00e4es<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 327 lk.
Mere annid. Rannajutte<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 278 lk. [2. tr\u00fckk \u201cRannajuttudest\u201d, lisaks varem avaldamata loomingut samast ainevallast.]
Jumalaga, meri!<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 279 lk.
Projekt Victoria<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 240 lk. [2. tr\u00fckk: 1998.]
Tere, meri!<\/strong>. Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 325 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Moodne Kain<\/strong>. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1930, 123 lk.
Vaese mehe utetall<\/strong>. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1932, 134 lk.
Neitsid lampidega<\/strong>. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1933, 110 lk.
Isade tee<\/strong>. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1934, 152 lk.
Mees merelt<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1935, 131 lk.
Vanakurja vokk<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1936, 43 lk.
Juhan Kihulane,\u00a0H\u00e4da \u00f5nnega<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1937, 111 lk.
Sikud kaevul<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1938, 102 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Hommikust keskp\u00e4evani. Elupilte ja m\u00e4lestusi<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 271 lk.
Peale p\u00e4evap\u00f6\u00f6ret. M\u00f5tteid ja m\u00e4lestusi<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 304 lk.
Hommikust keskp\u00e4evani<\/strong>: elupilte ja m\u00e4lestusi. Tartu: Ilmamaa, 2022, 374 lk.
Peale p\u00e4evap\u00f6\u00f6ret<\/strong>: m\u00f5tteid ja m\u00e4lestusi. Tartu: Ilmamaa, 2023, 391 lk.<\/p>\n\n\n\n

August M\u00e4lgu kohta<\/em><\/strong>
Raimond Kolk,\u00a0August M\u00e4lk<\/strong>. L\u00fchimonograafia. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 63 lk.
August M\u00e4lk. Personaalnimestik<\/strong>. Koostanud Anne Valmas. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu, 1991, 193 lk.
Aarne Vinkel,\u00a0August M\u00e4lk<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 238 lk. [2., parandatud ja t\u00e4iendatud tr\u00fckk: 1997.]<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused August M\u00e4lgu kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

August M\u00e4lk (4. X \/ 21. IX 1900 \u2013 19. XII 1987) on \u00fcks oma p\u00f5lvkonna tunnustatumatest proosakirjanikest eksiilis. M\u00e4lk s\u00fcndis Saaremaal L\u00fcmanda vallas Koovi rannak\u00fclas. \u00d5ppis kohalikus koolis, hiljem L\u00fcmanda ministeeriumikoolis ja Kuressaare linnakoolis. Omandas kursustel ja Tartu \u00fclikooli …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7148","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7148","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7148"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7148\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7157,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7148\/revisions\/7157"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7148"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}