{"id":7100,"date":"2024-04-03T23:40:12","date_gmt":"2024-04-03T20:40:12","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7100"},"modified":"2025-04-30T10:59:17","modified_gmt":"2025-04-30T07:59:17","slug":"jaan-karner","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/jaan-karner\/","title":{"rendered":"Jaan K\u00e4rner"},"content":{"rendered":"
\"Jaan<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jaan K\u00e4rner (27. V 1891 \u2013 3. IV 1958) on \u00fcks viljakamaid autoreid eesti kirjandusloos, kes on avaldanud luuletusi, proosat, kriitikat ja kirjandusteaduslikke uurimusi.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4rner s\u00fcndis Tartu maakonnas R\u00f5ngu kihelkonnas K\u00e4o k\u00fclas Kinksepa talu peremehe pojana. Ta \u00f5ppis aastatel 1901\u20131906 Uderna ministeeriumikoolis ja 1991\u20131912 ning 1914 Moskvas \u0160anjavski \u00fclikooli ajaloo-osakonnas. Aastatel 1910\u20131917 t\u00f6\u00f6tas mitmete ajalehtede toimetustes. Veebruarirevolutsiooni j\u00e4rel astus K\u00e4rner poliitikasse vasakpoolse poliitikuna (Eesti Iseseisva Sotsialistliku T\u00f6\u00f6liste Partei liikmena) ning toimetas vasakpoolseid ajalehti. 1921. aastal asus ta kutselise kirjanikuna elama Elvasse, 1936\u20131941 elas Tartus. Oli 1927\u20131929 ajakirja Looming toimetaja. 1940. aastal toetas K\u00e4rner Eesti liitmist N\u00f5ukogude Liiduga. Aastatel 1940\u20131941 t\u00f6\u00f6tas ta kirjastuses \u201eIlukirjandus ja Kunst\u201c. 2. maailmas\u00f5ja puhkemise j\u00e4rel suundus K\u00e4rner Saksa okupatsiooni eest N\u00f5ukogude tagalasse. Aastatel 1944\u20131946 t\u00f6\u00f6tas ta Tallinnas taas kirjastuses ja ajakirja Looming toimetajana. Aastal 1946 haigestus K\u00e4rner vaimuhaigusesse ja veetis elu viimased 12 aastat Tartus t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuna oma perekonna hoole all.<\/p>\n\n\n\n

Jaan K\u00e4rneri loomingust on ajaproovile k\u00f5ige paremini vastu pidanud luule. Tema l\u00fc\u00fcrika paremik on omandanud koha Eesti luule klassikas. See on m\u00f5ttes\u00fcgav, loodustundlik ning kirjutatud austustundega elu p\u00fcsiv\u00e4\u00e4rtuste ja eesti keele v\u00e4ljendusv\u00f5imaluste vastu. K\u00e4rner valdas h\u00e4sti romantismiajastust p\u00e4rinevaid luulevorme. 2. maailmas\u00f5ja aegsed luulekogud on propagandistlikult kirglikud ja pealiskaudsed. Jaan K\u00e4rner on kokku avaldanud 12 luulekogu, 10 romaani, 4 n\u00e4idendit, 3 kriitikaraamatut ja 3 teatriajaloolist uurimust ning arvukalt artikleid ajakirjanduses. Tema v\u00e4ljapaistvamad luuleraamatud on kogumikud \u201cL\u00f5ikuskuu\u201d (1925) ja \u201cR\u00e4ndur vilistab\u201d (1928) ning v\u00e4rssromaan \u201cBianka ja Ruth\u201d (1923). K\u00e4rneri romaanidest on p\u00fcsivama v\u00e4\u00e4rtusega v\u00e4ikelinna elu kujutav \u201cSoodoma kroonika\u201d (1934) ning varafeministlik \u201cNaine vaesest maailmast\u201d (1930).<\/p>\n\n\n\n

Jaan K\u00e4rner on viljakalt t\u00f5lkinud klassikalist saksa ja vene kirjandust (F. Schilleri, J. W. Goethe, H. Heine, T. Fontane, A. Gribojedovi, A. Pu\u0161kini, I. Kr\u00f5lovi, K. T\u0161ukovski, A. T\u0161ehhovi, A. Tolstoi jt teoseid).<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
T\u00e4htede warjud<\/strong>: Luuletused 1909\u201312 nende tekkimise j\u00e4rjekorras. Tartu: K. S\u00f6\u00f6t, 1913, 70 lk.
Maises ringis<\/strong>: luuletused 1913\u201318. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 61 lk.
Aja laulud<\/strong>. 1919\u201320. Tallinn: Varrak, 1921, 78 lk.
Bianka ja Ruth<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1923, 157 lk. [Novel in verse.]
L\u00f5ikuskuu<\/strong>: luuletused 1921\u201325. Tartu: Loodus, 1925, 71 lk.
\u00d5itsev s\u00fcgis<\/strong>: luuletused 1925\u201326. Tartu: S\u00f5navara, 1926, 96 lk.
R\u00e4ndur vilistab<\/strong>: luuletisi 1926\u201328. Tartu: S\u00f5navara, 1928, 96 lk.
Tormil\u00fc\u00fcra<\/strong>: seitsmes kogu v\u00e4rsse (1928\u201329). Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1929, 80 lk.
Inimene ristteel<\/strong>: kaheksas kogu v\u00e4rsse (1930\u20131932). Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1932, 79 lk.
S\u00f5na-s\u00fctega<\/strong>: luuletusi 1932\u20131934. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 93 lk.
K\u00e4idud teedelt<\/strong>: k\u00fcmnes kogu v\u00e4rsse. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 62 lk.
V\u00f5itluslaule<\/strong>: valimik autori seniilmunud luuletoodangust 1920\u20131940. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 61 lk.
Kodumaa k\u00e4sk<\/strong>: antifa\u0161istlikke luuletusi 1941\u20131942. Moskva: V\u00f5\u00f5rkeelse Kirjanduse kirjastus, 1943, 38 lk.
Viha, ainult viha<\/strong>: poeeme ja luuletusi 1943. Leningrad: Ilukirjandus ja Kunst, 1944, 75 lk.
Suur oktoober<\/strong>: valimik luuletusi. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 30 lk.
Luulevalimik<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 168 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Inimene ilma eluloota<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1923, 160 lk.
Naine vaesest maailmast<\/strong>: Lilli Niitmaa jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 244 lk.
Unustatud Emaj\u00f5gi<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 222 lk.
Moodne orjus<\/strong>: t\u00f5sielu-romaan. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 230 lk.
Soodoma kroonika<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 282 lk.
T\u00f5usev rahvas. I<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 405 lk.
Tuuled p\u00f6\u00f6rduvad l\u00e4\u00e4nde<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 257 lk.
T\u00f5usev rahvas. II<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 370 lk.
Pidu kestab<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastus Kooperatiiv, 1938, 346 lk.
\u00d6\u00f6siti kumavad linnad<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 302 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
K\u00f5igest tugevam<\/strong>: novell. Tallinn: Varrak, 1920, 70 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Ainus idealist<\/strong>: kurbl\u00f5bus kom\u00f6\u00f6dia kolmes waatuses. Tallinn: T. Mutsu, 1922, 84 lk.
Kangelane<\/strong>: kom\u00f6\u00f6dia kolmes vaatuses. Tartu: Odamees\/Carl Sarap, 1924, 150 lk.
Merih\u00e4rg & Ko ajab Venemaaga \u00e4ri<\/strong>: kom\u00f6\u00f6dia kolmes vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 83 lk.
Usutaganeja<\/strong>: draama neljas vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 71 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Kadunud aegade h\u00e4marusest<\/strong>: m\u00e4lestuskilde lapse-, karjase- ja koolip\u00f5lvest. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 162 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjanduslikud uurimused<\/em><\/strong>
Eesti teatri ajalugu<\/strong>. Tallinn: T. Mutsu, 1922, 32 lk.
Eesti teatri tekkimine ja esialgne arenemine<\/strong>. Tallinn: T. Mutsu, 1922, 136 lk.
Eesti n\u00e4itelava 19. aastasajal<\/strong>. Tallinn: T. Mutsu, 1923, 48 lk.
Lehed tuulde: \u00e4\u00e4rem\u00e4rkusi ja arvustusi 1911\u201322<\/strong>. Tartu: S\u00f5navara, 1924, 128 lk.
Eesti uuemad luuletajad<\/strong>: kriitiline \u00fclevaade eesti luulest 1914\u20131924. Tartu: S\u00f5navara, 1925, 128 lk.
\u201eEstonia\u201c kuusk\u00fcmmend aastat<\/strong>: kroonika 1865\u20131925. Tallinn: T. E. S. Estonia, 1925, 178 lk.
Lehed tuulde: esseid ja artikleid 1925\u20131937<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 458 lk.
Lehed tuulde: ajaloolisi ja kultuuriloolisi uurimusi, kirjanduskriitikat, publitsistikat<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 444 lk.<\/p>\n\n\n\n

Ajaloolised uurimused<\/em><\/strong>
Talurahwa wabastamine Eestimaal<\/strong>: Wabastuse sajaaastaseks m\u00e4lestusp\u00e4ewaks. Tallinn: Teadus, 1916, 94 lk.
\u00c4rkamisaegne Eesti \u00fchiskond<\/strong>: m\u00f5ningaid jooni. Tartu: S\u00f5navara, 1924, 70 lk.<\/p>\n\n\n\n

Jaan K\u00e4rneri kohta<\/em><\/strong>
Karl Muru, Jaan K\u00e4rner n\u00f5ukogude luuletajana (1940\u20131958)<\/strong>. \u2013 Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, 1963, 56 lk.
Maie Kalda, Jaan K\u00e4rner kirjanduskriitikuna (1920\u20131940)<\/strong>. \u2013 Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 151 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Jaan K\u00e4rneri kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaan K\u00e4rner (27. V 1891 \u2013 3. IV 1958) on \u00fcks viljakamaid autoreid eesti kirjandusloos, kes on avaldanud luuletusi, proosat, kriitikat ja kirjandusteaduslikke uurimusi. K\u00e4rner s\u00fcndis Tartu maakonnas R\u00f5ngu kihelkonnas K\u00e4o k\u00fclas Kinksepa talu peremehe pojana. Ta \u00f5ppis aastatel 1901\u20131906 …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7100","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7100","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7100"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7100\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7105,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7100\/revisions\/7105"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7100"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}