{"id":7060,"date":"2024-04-03T23:39:41","date_gmt":"2024-04-03T20:39:41","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7060"},"modified":"2025-04-23T13:09:15","modified_gmt":"2025-04-23T10:09:15","slug":"hendrik-adamson","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/a\/hendrik-adamson\/","title":{"rendered":"Hendrik Adamson"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Hendrik Adamson (6.X 1891 \u2013 7.III 1946), kes armastas luuletada mulgi murdes, on eesti \u00fcks tunnustatumaid murdeluule edendajaid. Ta kirjutas ka l\u00fchiproosat.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis L\u00f5una-Eestis Viljandimaal K\u00e4rstna vallas, alustas kooliteed kohalikus maa-algkoolis (nn ministeeriumikoolis) ning j\u00e4tkas \u00f5pinguid 1907\u20131911 Tartu \u00d5petajate Seminaris. Seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas ta \u00f5petajana ja koolijuhatajana, k\u00f5ige kauem kodukoha K\u00e4rstna 6-klassilises algkoolis. 1927. aastal loobus Adamson halveneva kopsuhaiguse t\u00f5ttu pedagoogit\u00f6\u00f6st. Ta elas v\u00e4hen\u00f5udlikult K\u00e4rstnas v\u00e4iketalus, teenides elatist ainult kirjutamisega. 1940. aastatel naasis ta v\u00e4ga l\u00fchikeseks ajaks \u00f5petajat\u00f6\u00f6le. Adamson suri 1946. aastal K\u00e4rstnas.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4rstna koolis \u00f5ppides luges Adamson eesk\u00e4tt vene ja eesti kirjandust. 19 sajandi eesti rahvusromantiliste luuletajate (eriti Ado Reinvaldi) eeskujul tegi ta ka oma esimesed v\u00e4rsikatsed. Tartu \u00f5petajateseminari ajal t\u00e4ienes tema lekt\u00fc\u00fcr l\u00e4\u00e4ne tuntud autorite (Goethe, Schiller, Ibsen, Hauptmann, Jack London jt) teostega. Noore \u00f5petajana hakkas Adamson 1913. aastast peale avaldama ajalehtedes mitmesugust l\u00fchiproosat ja ka luuletusi. Just viimased tekitasid huvi kirjanikus ja kriitikus Friedebert Tuglases, kes edaspidi koostas ja toimetas suure osa Adamsoni luulekogudest.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>Adamsoni esimene luulevihik \u201eMulgimaa\u201c (1919) \u00e4ratas v\u00e4ikesele mahule vaatamata t\u00e4helepanu. See m\u00f5jus oma ehtsa maa- ja loodusl\u00e4hedusega tollase eesti luule s\u00fcmbolismi- ja modernismitaotluste taustal erandlikult ja v\u00e4rskelt. Oli niih\u00e4sti l\u00fc\u00fcrilisi meeleolusid kui ka rahvap\u00e4rast huumorit, enamjaolt kirja pandud Adamsoni koduses mulgi keelemurdes. Mulgimaa loodus, k\u00fclapildid ja -meeleolud ning murdekeel j\u00e4\u00e4vad kogu Adamsoni edaspidise luule m\u00e4rks\u00f5nadeks ning Adamson ongi tuntud ennek\u00f5ike kui \u201eMulgimaa laulik\u201c. Tema teises luulekogus \u201eInimen\u201c (1925) leidub siiski ka rohkesti kirjakeelseid ja abstraktsemaid elufiloofilisi tekste. Kolmandas kogus \u201eT\u00f5us ja m\u00f5\u00f5n\u201c (1931) valitsevad j\u00e4lle murdekeel ja meeleolupildid, ent rohkem on vormikirevust, keele- ja v\u00e4rsieksperimente, \u00fchtlasi ka teatud kunstlikkust. Adamsoni traditsioonilisem esituslaad on tagasi tema neljandas, l\u00e4bivalt eleegilise h\u00e4\u00e4lestusega kogus \u201eKolletusp\u00e4ev\u201c (1934). Tema k\u00f5ige k\u00fcpsemaks ja mitmek\u00fclgsemaks luulekoguks on peetud \u201eM\u00e4lestuste maja\u201c (1936), mille poeetikat kujundavad varasemast enam eesti vanema ja uuema rahvalaulu elemendid. Kogus \u201eLinnulaul\u201c (1937) moodustavad kandva osa ballaadid, millest paljud toetuvad rahvap\u00e4rimusele. Aastate 1937\u201342 luuletusi sisaldanud k\u00e4sikiri \u201eSeitsmes\u201c j\u00e4i ilmumata. Postuumselt on v\u00e4lja antud mitu Adamsoni luule valikkogu ning aastal 2008 tema kogutud luuletused.<\/p>\n\n\n\n

Adamsoni l\u00fchiproosat, mille paremik on vaimukalt s\u00f5nastatud, sisaldavad 1925. aastal ilmunud \u201eRoheline sisalik\u201c ja \u201eKuldblond neitsi\u201c ning postuumsed kogumikud. Temalt on ilmunud ka autobiograafilised jutustused \u201eKuldsel elukoidikul\u201c (1928), \u201eAuli\u201c (1929, ajakirjas Looming) ja \u201eAuli kiusatus\u201c (1931, ajalehe Sakala lisas). Viimased kaks on 1989 avaldatud raamatus \u201eAuli\u201c.<\/p>\n\n\n\n

On m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et Adamson kirjutas ka esperanto keeles originaalluulet ja -proosat, mis ilmus paljudes ajakirjades; samuti on tema eestikeelset loomingut t\u00f5lgitud esperanto keelde. Raamatutena on v\u00e4lja antud jutustus \u201eAuli\u201c (1934) ja luulekogu \u201eVesperkanto\u201c (\u00d5htulaul, 1967). Adamsoni hauale Helme kalmistul on pandud esperantokeelne m\u00e4lestustahvel. Alates 1994. aastast antakse v\u00e4lja Hendrik Adamsoni murdeluulepreemiat. <\/p>\n\n\n\n

E. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Mulgimaa<\/strong>. Tartu: Odamees, 1919, 47 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: Noor-Eesti, 1936, 57 lk.]
Inimen<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 62 lk.
Hulkuw laip: (poeem-grotesk)<\/strong>. Viljandi: Sakala, 1927, 14 lk.
T\u00f5us ja m\u00f5\u00f5n: luuuletised<\/strong>. [Tartu]: Eesti Kirjanikkude Liit, 1931, 46 lk.
Kolletusp\u00e4ev<\/strong>. [Tartu]: Eesti Kirjanikkude Liit, 1934, 57 lk.
M\u00e4lestuste maja: luuletisi<\/strong>. [Tartu]: Eesti Kirjanikkude Liit, 1936, 70 lk.
Linnulaul: luuletusi<\/strong>. [Tartu]: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 67 lk.
Kolm pilku<\/strong>. Toimetanud Aino Kosesson ja Endel K\u00f6ks, eess\u00f5na\u00a0Harald Parrest. Geislingen: [1947], 30 lk.
Kogutud luuletused<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na Arvo M\u00e4gi. Stockholm: Vaba Eesti, 1963, 300 lk.
Hendrik Adamson<\/strong>. Koostanud\u00a0Ain Kaalep. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 145 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Vikerkaar ja vari<\/strong>. Koostanud Hando Runnel.\u00a0Tartu: Ilmamaa, 1998, 95 lk.
Laotuse \u00f5lman: ma muigan mu mulgi murden: 1919\u20131945<\/strong>. Koostanud Hando Runnel.\u00a0Tartu: Ilmamaa, 2001, 102 lk.
Om maid maailman tuhandit: kogutud luuletused<\/strong>. Koostanud Hando Runnel.\u00a0Tartu: Ilmamaa, 2008, 731 lk.
Elu s\u00f5nad<\/strong>. J\u00e4relp\u00f5iming. Koostaja ja saates\u00f5na Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2020, 149 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Roheline sisalik<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 66 lk.
Kuldblond neitsi<\/strong>. [Eesti: s.n., 1925], 68 lk.
Kuldsel elukoidikul: jutustus lapsep\u00f5lvest<\/strong>. Viljandi: H. Adamson, 1928, 111 lk.
Auli: lugu \u00fchest v\u00e4ikesest poisist<\/strong>. Koostanud Hando Runnel.\u00a0Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 76 lk.
Kuldsel elukoidikul<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2011, 479 lk.
Pastaldega pikne<\/strong>. Koostanud Hando Runnel.\u00a0Tartu: Ilmamaa, 2013, 302 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjavahetus, p\u00e4evikud<\/strong><\/em>
Kirjade kuningas<\/strong>. Koostanud Hando Runnel, toimetanud Katre Ligi. Tartu: Ilmamaa, 2023, 255 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Hendrik Adamsoni kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hendrik Adamson (6.X 1891 \u2013 7.III 1946), kes armastas luuletada mulgi murdes, on eesti \u00fcks tunnustatumaid murdeluule edendajaid. Ta kirjutas ka l\u00fchiproosat. Ta s\u00fcndis L\u00f5una-Eestis Viljandimaal K\u00e4rstna vallas, alustas kooliteed kohalikus maa-algkoolis (nn ministeeriumikoolis) ning j\u00e4tkas \u00f5pinguid 1907\u20131911 Tartu \u00d5petajate …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7060","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7060","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7060"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7060\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7065,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7060\/revisions\/7065"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7060"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}