{"id":7042,"date":"2024-04-03T23:40:41","date_gmt":"2024-04-03T20:40:41","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7042"},"modified":"2025-04-21T12:33:01","modified_gmt":"2025-04-21T09:33:01","slug":"aira-kaal","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/aira-kaal\/","title":{"rendered":"Aira Kaal"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Aira Kaal (aastani 1938 kodanikunimi Alma-Vilhelmine Kaal, alates 1939 Aira Hone, 7. XI 1911 \u2013 7. IV 1988) on eesti kultuuri j\u00e4tnud j\u00e4lje loodustundliku l\u00fc\u00fcrikuna ja l\u00fchiproosa uuendajana.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Uuem\u00f5isa (hilisemas P\u00f6ide) vallas Saaremaal paljulapselises perekonnas. Kaal \u00f5ppis Tornim\u00e4e ja Uuem\u00f5isa algkoolis, Saaremaa \u00fchisg\u00fcmnaasiumis ja aastatel 1931\u20131940 Tartu \u00fclikoolis, kus tema peaaineks oli filosoofia, k\u00f5rvaaineteks eesti kirjandus, \u00fcldine kirjandus ja inglise keel. \u00dclikooli aastatel avaldas ta proosat, luulet, arvustusi ja t\u00f5lkis. Kaal on meenutanud, et lapsep\u00f5lv kadakaste karjamaade keskel, merev\u00e4ina \u00e4\u00e4res, mille alatasa muutliku veepinna taga sinendas Muhumaa rand, \u00e4ratas temas varakult soovi maailma imelisust kirja panna.<\/p>\n\n\n\n

Esimeseks raamatuks oli naisk\u00fcsimust k\u00e4sitlev essee, mis ilmus Tartus 1936. aastal, j\u00e4rgnes vestelis-humoristlik romaan kodukandist \u201eMamma ja mina\u201c (1939, Reet Uielu pseudon\u00fc\u00fcmi all). Aastatel 1938\u20131939 t\u00f6\u00f6tas Kaal inglise keele praktiseerimiseks Suurbritannias. Seal tutvus ta oma tulevase abikaasa, Cambridge\u2019i \u00fclikooli l\u00f5petanud inglase Arthur Robert Hone\u2019iga, kellega asuti elama Eestisse ja kellest sai hiljem, n\u00f5ukogude ajal Tartu \u00dclikooli inglise keele \u00f5ppej\u00f5ud. Kaal tegi kaasa 1940. aasta v\u00f5imup\u00f6\u00f6rdes. Samal aastal astus ta N\u00f5ukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse.<\/p>\n\n\n\n

Teise maailmas\u00f5ja ajal viibis Kaal koos abikaasaga N\u00f5ukogude tagalas. S\u00f5jaj\u00e4rgsete aastate luulekogud ja proosaraamatud (\u201eSajandite vangla\u201c, \u201eTeelahkmel\u201c) \u00fclistasid n\u00f5ukogude v\u00f5imu ja kujutasid v\u00f5itlust kapitalismi, fa\u0161ismi ja imperialismiga. Aastatel 1945\u20131950 oli Kaal Tartu Riiklikus \u00dclikoolis marksismi-leninismi aluste \u00f5ppej\u00f5ud. Repressioonide k\u00e4igus heideti Kaal parteist v\u00e4lja. Saaremaal elanud isa ja \u00fcks vend k\u00fc\u00fcditati Siberisse, kus nad hukkusid, teine vend lasti maha, kolmas suri metsavennana. Aira Kaalul ei \u00f5nnestunud Saaremaale surevat ema vaatama minna. 1950. aastate alguses on ajakirjas Looming Kaalult ilmunud kriitikat ja esseistikat ning \u00fcks n\u00e4idend. Nendes avaldub ajastule omane s\u00f5jakalt vulgariseeriv l\u00e4henemine.<\/p>\n\n\n\n

1950. aastate l\u00f5pp t\u00f5i uue hingamise Kaalu loomingusse: sellest kadus eksplitsiitne deklaratiivsus. Luule muutus isikup\u00e4rasemaks ja m\u00f5tterikkamaks. Kaalu kolme reisiraamatut (Indiast, Hiinast ja Armeeniast) iseloomustab huvi kaugete kultuuride vastu. Kaalu loomingu \u00fcheks tipuks v\u00f5ib lugeda l\u00fchiproosatriloogiat \u201eKodunurga laastud\u201c (1966, 1970, 1978), mis paistab silma rahvaomaste v\u00e4\u00e4rtuste esitamisega, ja l\u00fchiproosakogumikku \u201eSeitse t\u00f5tt ja seitse valet\u201c (1986). Nendes on autor loonud veste, novelli ja memuaari tunnuseid \u00fchendava l\u00fchiproosa\u017eanri.<\/p>\n\n\n\n

1980. aastal kirjutas Aira Kaal alla N\u00f5ukogude Liidu venestamispoliitikat taunivale \u201e40 kirjale\u201c. Lugejate poolehoiu v\u00f5itsid tema neli viimast luulekogu. Nendes avalduvad m\u00f5jutused vene, prantsuse ja ingliskeelsete maade luulest on \u00fchendatud autori isiklikel elu- ja loodusvaatlustel p\u00f5hinevate kogemustega.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Ma ei anna relva k\u00e4est<\/strong>. Luuletusi 1939\u20131944. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 79 lk.
V\u00f5idurakett<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 100 lk.
Vaba kodumaa<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 151 lk.
Meretuuled<\/strong>. Luuletusi 1950\u20131958. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 159 lk.
Valitud luuletused<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 218 lk.
\u00dcks tigu ilma majata<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 144 lk.
Pihlakad mere \u00e4\u00e4res<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 118 lk.
Hetked merega<\/strong>. Luuletusi aastaist 1971\u20131974. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 120 lk.
Saaks kord seda imet veel vaadata<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 206 lk.<\/p>\n\n\n\n

Proosa<\/em><\/strong>
Reet Uielu,\u00a0Mamma ja mina<\/strong>. Perekondlik romaan. Tartu; Tallinn: Loodus, 1939, 192 lk.
Sajandite vangla<\/strong>. Jutustus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 196 lk.
Teelahkmel<\/strong>. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 415 lk.
Kodunurga laastud. 1<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 227 lk.
Kodunurga laastud. 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 160 lk.
Kodunurga laastud. 3<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 312 lk.
Seitse t\u00f5tt ja seitse valet<\/strong>. Laastud. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 172 lk.<\/p>\n\n\n\n

Esseed<\/em><\/strong>
Alma Kaal,\u00a0Mehe ja naise ps\u00fchholoogiast, ehk, Naisk\u00fcsimus ja meesk\u00fcsimus<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 143 lk.<\/p>\n\n\n\n

Reisikirjad<\/em><\/strong>
Muljeid ja m\u00f5tteid India s\u00f5idult<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 200 lk.
Pilk t\u00e4nap\u00e4eva Hiinasse<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 288 lk.
Esimest korda Armeenias<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 208 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Aira Kaalu kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aira Kaal (aastani 1938 kodanikunimi Alma-Vilhelmine Kaal, alates 1939 Aira Hone, 7. XI 1911 \u2013 7. IV 1988) on eesti kultuuri j\u00e4tnud j\u00e4lje loodustundliku l\u00fc\u00fcrikuna ja l\u00fchiproosa uuendajana. Ta s\u00fcndis Uuem\u00f5isa (hilisemas P\u00f6ide) vallas Saaremaal paljulapselises perekonnas. Kaal \u00f5ppis Tornim\u00e4e …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7042","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7042","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7042"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7042\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7048,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7042\/revisions\/7048"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7042"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}