{"id":7031,"date":"2025-04-21T10:58:31","date_gmt":"2025-04-21T07:58:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7031"},"modified":"2025-04-21T11:38:11","modified_gmt":"2025-04-21T08:38:11","slug":"artur-adson","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/a\/artur-adson\/","title":{"rendered":"Artur Adson"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/adson_artur_2.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"687\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/adson_artur_2-687x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2248\" style=\"width:266px;height:auto\" title=\"Foto: J. &amp; P. Parikas\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/adson_artur_2-687x1024.jpg 687w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/adson_artur_2-201x300.jpg 201w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/adson_artur_2-768x1145.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/adson_artur_2.jpg 805w\" sizes=\"auto, (max-width: 687px) 100vw, 687px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Artur Adson (3. II\/22.I 1889 \u2013 5.I 1977) on eesti tuntumaid murdeluuletajaid, ka n\u00e4itekirjanik ja kriitik.<\/p>\n\n\n\n<p><a><\/a>Ta s\u00fcndis Tartus teenija pojana, kasvas sugulaste pool V\u00f5rumaal. \u00d5ppis Tartu vaeslastekoolis 1895\u201398, S\u00e4nna vallakoolis, V\u00f5ru linnakoolis 1901\u201307, Pihkva maam\u00f5\u00f5dukoolis 1907\u201310 ja Tartu \u00dclikoolis 1925\u20131926. T\u00f6\u00f6tas maam\u00f5\u00f5tjana Pihkva kubermangus 1910\u201312 ja Tallinna merekindluses 1915\u201317, Tallinna planeerimiskomitee sekret\u00e4rina 1913\u201315 ja toitluskomitee sekret\u00e4rina 1917\u201318, ametnikuna p\u00f5llut\u00f6\u00f6ministeeriumis ja kirjandustoimkonna juhatajana haridusministeeriumis. Oli P\u00e4evalehe ajakirjanik 1920\u201324 ja 1934\u201335, dramaturg Tallinna Draamateatris 1921\u201322 ja Tartus \u201cVanemuises\u201d 1924\u201325, siseministeeriumi filmitsensor 1935\u20131940. 1939. aastal omistati A. Adsonile Eesti Vabariigi Valget\u00e4he teenetem\u00e4rgi IV klass. Saksa okupatsiooni ajal tegi ta kaast\u00f6\u00f6d ajalehele Maa S\u00f5na. 1913. aastal tutvus Marie Underiga, kellega abiellus 1924. aastal. Septembris 1944 p\u00f5genes koos Underiga Rootsi, kus 1945. aastal asuti elama Stockholmi M\u00e4lari j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde; t\u00f6\u00f6tas Drottningholmi teatrimuuseumi arhiivis ja kuninglikus raamatukogus. Adson suri Stockholmis ja maeti Skogskyrkog\u00e5rdeni kalmistule [Metsakalmistu]. 2016 maeti Adsoni ja Marie Underi s\u00e4ilmed \u00fcmber Tallinna Rahum\u00e4e kalmistule. Adsoni hoolel valminud elumajas Tallinnas N\u00f5mmel tegutseb t\u00e4nap\u00e4eval Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond.<\/p>\n\n\n\n<p>Adson hakkas luuletama Underi m\u00f5jul; Siuru Printsessi \u00fcmmardava Paa\u017ei rollist sai talle eluaegne passioon. Ta v\u00f5ttis aktiivselt osa kirjandusr\u00fchmitustest \u201cSiuru\u201d ja \u201cTarapita\u201d, tegutses kirjastuses \u201dOdamees\u201d ja asutas v\u00e4ikekirjastuse \u201cAuringo\u201d. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti N\u00e4itekirjanike Liidu, Tallinna Kirjanike \u00dchingu ja V\u00e4liseesti Kirjanike Liidu liige, osales juhatuste t\u00f6\u00f6s. 1974. aastal sai ta USA Eesti Kultuurifondi auhinna.<\/p>\n\n\n\n<p>Adson on avaldanud v\u00f5rukeelsed luuletuskogud \u201cHenge palango\u201d (1917), \u201cVana laterna\u201d (1919), \u201cRoosikrants\u201d (1920), \u201cKaduvik\u201d (1921), \u201cKatai, kibuvits nink kivi\u201d (1928), \u201cP\u00e4rlij\u00f5gi\u201d (1931) ja \u201cLehek\u00fclg ajaraamatust\u201d (1937). Rootsis avaldas Adson kaks v\u00e4rsiraamatut: \u201cRahum\u00e4e kannel\u201d (1973) ja valikkogu \u201cV\u00e4rsivakk\u201d (1959). Adsoni esimesed kogud kajastavad lapsep\u00f5lve id\u00fclli ja armastuse tundesoojust, mida v\u00e4rvib leebe huumor. Kolmandast kogust alates lisandub \u00fchiskondlikke motiive ja ekspressionistlikke toone, hiljem sugeneb ka kaduvikum\u00f5tteid ja depressiivsust. Eleegilise l\u00fc\u00fcrika k\u00f5rvale t\u00f5useb tema jutustav luule, s\u00fcdamlikud ballaadid kogust \u201cP\u00e4rlij\u00f5gi\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>Adson katsetas ka n\u00e4itekirjanikuna. Ajakirjas Looming ilmus ekspressionistlik n\u00e4idend \u201cL\u00e4heb m\u00f6\u00f6da\u201d (1923), millele j\u00e4rgnesid eestlaste muistset vabadusv\u00f5itlust kujutavad v\u00e4rssdraamad \u201cToomap\u00e4ev\u201d (1928) ja \u201cNeli kuningat\u201d (1931). Koidula ja Kreutzwaldi suhet kujutab draama \u201cLauluisa ja Kirjaneitsi\u201d (1930). Kaasaegseid pilte pakuvad draamad \u201cKolmas tee (1932), \u201c\u00dcks tuvi lendab merele\u201d (1937) ja argielukom\u00f6\u00f6diad \u201cIluduskuninganna\u201d (1932), \u201cElav kapital ehk, s\u00f5ber, laena 20 senti\u201d (1934) ning \u201cKaru l\u00e4heb mee l\u00f5ksu\u201d (1936). Adsoni n\u00e4idendid leidsid k\u00f5ik lavastamist, vahel mitu puhku, aga nende kunstitase ei k\u00fc\u00fcni tema luuleni. Ta avaldas rohkesti n\u00f5udlikke teatriarvustusi, mille v\u00f5tab kokku valimik \u201cVilet ja loorbereid\u201d (1938). Eesti teatrilugu p\u00fc\u00fcdis ta m\u00f5testada raamatutes \u201cDas estnische Theater\u201d (1933) ja \u201cTeatriraamat\u201d (1958).<\/p>\n\n\n\n<p>Vanaduses kirjutas Adson memuaare: \u201cNeli veskit\u201d ja \u201cV\u00e4ikelinna moosekant\u201d (1946) kujutavad nostalgiliselt lapsep\u00f5lve V\u00f5rumaal, \u201cIse idas \u2013 silmad l\u00e4\u00e4nes\u201d (1948) jutustab \u00f5pingutest Pihkvas ja esimesest t\u00f6\u00f6st Venemaal, \u201cSiuru-raamatus\u201d (1949) meenutatakse Underi-keskselt kirjanduselu Tallinnas 1913\u201340. \u201cReisiraamat\u201d (1950) ja \u201cLahkumine\u201d (1951) reflekteerivad luuletajapaari huvireise, p\u00f5genemist kodumaalt ja kirjanduslikke suhteid. \u201cMarie Underi eluraamat\u201d I\u2013II (1974) esitab m\u00e4lestusi Underi kohta Adsonilt ja teistelt, loominguloolist materjali, arvustuste ning juubelikirjutiste taastr\u00fckke.<\/p>\n\n\n\n<p>Adson kirjutas \u00fcht-teist ka lastele ja t\u00f5lkis saksa ning vene keelest: Bernhard Kellermanni \u201cIngeborg\u201d, Friedrich Hebbeli \u201cJuudit\u201d, Nikolai Gogoli \u201cTarass Bulba\u201d, Boris Pasternaki \u201cDoktor \u017divago\u201d jm. Temast j\u00e4i maha rohke k\u00e4sikirjaline p\u00e4rand, millest p\u00e4evikute ja draamafragmentide k\u00f5rval moodustab olulise osa kirjavahetus: avaldatud on kirjad Friedebert Tuglasele (2011). Adsoni luule on m\u00f5jutanud v\u00f5rukeelse kirjanduse taaselavnemist t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. M. <\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br>Arthur Adson,\u00a0<strong>Henge palango<\/strong>. Tallinn: Siuru, 1917, 46 lk. [2., t\u00e4iendatud tr\u00fckk: 1920; 3. tr\u00fckk: 1921.]<br>Arthur Adson,\u00a0<strong>Wana laterna: laulu<\/strong>. Talliinan: Siuru, 1919, 63 lk. [2., t\u00e4iendatud tr\u00fckk: 1920.]<br>Arthur Adson,\u00a0<strong>Roosikrants<\/strong>, Talliinan: Varrak, 1920, 62 lk.<br>Arthur Adson,\u00a0<strong>Kaduwik<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjanikkude Liit, 1927, 77 lk.<br>Arthur Adson,\u00a0<strong>Katai, kibuwits, nink kiwi: wiies kogu w\u00e4rsse<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1928, 78 lk.<br>Arthur Adson,\u00a0<strong>P\u00e4rlij\u00f5gi: kuwwes kogu w\u00e4rsse<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1931, 70 lk.<br><strong>Lehek\u00fclg ajaraamatust: (v\u00e4rsse 1931-1935)<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanike Liit, 1937, 63 lk.<br><strong>V\u00e4rsivakk: valik katsest vihust<\/strong>. Eess\u00f5na: Ivar Gr\u00fcnthal, autori illustratsioonid. Stokholm: Vaba Eesti, 1959, 191 lk.<br><strong>Rahum\u00e4e kannel<\/strong>. Autori illustratsioonid, Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 71 lk.<br><strong>Artur Adson<\/strong>. Koostanud Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 135 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]<br><strong>Varjuliste puie all: luuletused = luul\u00f5tus\u00f5\u2019<\/strong>. Koostanud \u00d5nne Kepp, toimetanud \u00d5nne Kepp ja Tiia Allas, saates\u00f5nad \u00d5nne Kepp ja Tiia Allas. Tallinn; V\u00f5ru: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 535 lk.  [2. tr\u00fckk: 2021.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>L\u00fchiproosa<\/em><\/strong><br>Arthur Adson,\u00a0<strong>K\u00e4sikivi: kaksk\u00fcmmend pisilugu ja \u00fcks jutustus<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1922, 105 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>N\u00e4idendid<\/em><\/strong><br>Arthur Adson,\u00a0<strong>Toomap\u00e4ev: draama 3 vaatuses<\/strong>. Tartu: Loodus, 1928, 78 lk.<br>Arthur Adson,\u00a0<strong>Lauluisa ja Kirjaneitsi: n\u00e4idend kolmes vaatuses<\/strong>. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1930, 66 lk.<br><strong>Neli kuningat: vaatem\u00e4ng neljateistk\u00fcmnendast sajandist 4 vaatuses (12 pildis)<\/strong>. Tallinn: T. Mutsu, 1931, 48 lk.<br>Peeter Bollmann,\u00a0<strong>Kolmas tee: draama 4 vaatuses (5 j\u00e4rgus)<\/strong>. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1932, 154 lk.<br><strong>Iluduskuninganna: kom\u00f6\u00f6dia 3 vaatuses<\/strong>. Tallinn: T. Mutsu, 1933, 65 lk.<br><strong>Elav kapital, ehk, S\u00f5ber laena 20 senti: rahvat\u00fckk 3 vaatuses<\/strong>. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1934, 163 lk.<br><strong>Karu l\u00e4heb mee l\u00f5ksu: kom\u00f6\u00f6dia kolmes vaatuses (1 vaat. 2-es j\u00e4rgus)<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1936, 122 lk.<br><strong>\u00dcks tuvi lendab merele: n\u00e4idend 3 vaatuses<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1937, 123 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Lasteraamatud<\/em><\/strong><br><strong>Nakits: lugu v\u00e4ikesest l\u00f5busast ja targast koerast p\u00e4risnoortele, kes lugusid armastavad, ja v\u00e4hemnoortele, kes \u00fctlemise viisist lugu peavad. Kirja pannud S\u00e4nna trubaduur ehk p\u00e4risnimega Artur Adson; piltidega kaunistanud Liida J\u00fcrisson<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1944, 68 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1993.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>M\u00e4lestused<\/em><\/strong><br><strong>Neli veskit: m\u00e4lestusi olnud aegadest, kohatud inimestest ja k\u00e4idud paikadest. Sajas miniatuuris jutustanud Artur Adson<\/strong>. Vadstena: Orto, 1946, 220 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Neli veskit; V\u00e4ikelinna moosekant; Ise idas \u2013 silmad l\u00e4\u00e4nes\u2019, Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2010, 528 lk.]<br><strong>V\u00e4ikelinna moosekant: m\u00e4lestusi V\u00f5ru linnast sajandi algul<\/strong>. Vadstena: Orto, 1946, 253 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Neli veskit; V\u00e4ikelinna moosekant; Ise idas \u2013 silmad l\u00e4\u00e4nes\u2019, Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2010, 528 lk.]<br><strong>Ise idas \u2013 silmad l\u00e4\u00e4nes: m\u00e4lestusi 1905. a. revolutsiooni ja esimese maailmas\u00f5ja vaheaastaist<\/strong>. Vadstena: Orto, 1948, 293 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Neli veskit; V\u00e4ikelinna moosekant; Ise idas \u2013 silmad l\u00e4\u00e4nes\u2019, Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2010, 528 lk.]<br><strong>Siuru-raamat<\/strong>. Vadstena: Orto, 1949, 262 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2007, 358 lk.]<br><strong>Reisiraamat<\/strong>. G\u00f6teborg: Orto, 1950, 307 lk.<br><strong>Lahkumine: \u00fclest\u00e4hendusi viimasest aastatosinast<\/strong>. Toronto: Orto, 1951, 204 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 133 lk.]<br><strong>Kadunud maailm: pilte kaugemast ja l\u00e4hemast minevikust<\/strong>. Toronto: Orto, 1954, 296 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Varia<\/em><\/strong><br><strong>Vilet ja loorbereid: kaksk\u00fcmmend aastat eesti teatrit j\u00e4lgimas<\/strong>. Tartu; Tallinn: Loodus, 1938, 280 lk.<br><strong>Teatriraamat: ajalugu ja isiklikke kogemusi<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1958, 230 lk.<br>Artur Adson, Friedebert Tuglas,\u00a0<strong>Paa\u017ei ja Felixi kirjavahetus 1917-1944<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud August Eelm\u00e4e; toimetanud ja kommentaare t\u00e4iendanud \u00dclle Kurs ja \u00d5nne Kepp; kujundanud Jaan Kl\u00f5\u0161eiko. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2011, 614 lk.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/artur-adson\/artur-adsoni-kohta\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7034\">Artiklid ja arvustused Artur Adsoni kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Artur Adson (3. II\/22.I 1889 \u2013 5.I 1977) on eesti tuntumaid murdeluuletajaid, ka n\u00e4itekirjanik ja kriitik. Ta s\u00fcndis Tartus teenija pojana, kasvas sugulaste pool V\u00f5rumaal. \u00d5ppis Tartu vaeslastekoolis 1895\u201398, S\u00e4nna vallakoolis, V\u00f5ru linnakoolis 1901\u201307, Pihkva maam\u00f5\u00f5dukoolis 1907\u201310 ja Tartu \u00dclikoolis &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7031","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7031","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7031"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7031\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7039,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7031\/revisions\/7039"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7031"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}