{"id":7013,"date":"2024-04-03T23:39:52","date_gmt":"2024-04-03T20:39:52","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7013"},"modified":"2025-04-21T10:27:36","modified_gmt":"2025-04-21T07:27:36","slug":"jaan-bergmann","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/b\/jaan-bergmann\/","title":{"rendered":"Jaan Bergmann"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jaan Bergmann (29.\/17. XII 1856-25.\/12. VI 1916) oli vaimulik, luuletaja ning t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Kolga-Jaani kihelkonnas, \u00f5ppis P\u00f5ltsamaal, Tallinnas ja teoloogiat Tartu \u00dclikoolis. P\u00e4rast l\u00f5petamist oli Jakob Hurda juures Peterburis abi\u00f5petaja, alates 1884. aastast kuni surmani Paistu koguduse pastor. Bergmann oli 1895. aastal moodustatud Liivimaa sinodi alalise piibliparandustoimkonna liige. Toimetas aastatel 1901-1905 Lastelehte. Ta oli Eesti Kirjameeste Seltsi liige. Suri Paistus, maetud Paistu kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Bergmanni luule ilmus valdavalt ajakirjanduses, koondatuna kogus \u201eJ. Bergmanni laulud\u201c (1901). Peaasjalikult j\u00e4relromantismist kantud luule p\u00f5hiteemadeks on isamaa, loodus ja armastus. Bergmann on silmapaistev l\u00fcroeepikas, ballaadide ainest ammutas rahvaluulest ja eestlaste muistsest vabadusv\u00f5itlusest, viimasest on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseim \u201eUstav \u00dclo\u201c. Hiljem valdavas osas vaimuliku sisuga looming.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5lkimisega alustas juba g\u00fcmnaasiumip\u00e4evil, hiljem on t\u00f5lkinud antiikluulet, vene ballaade ning Piiblit (Uus Testament ja Laulud ilmusid 1912. aastal). Kogus rahvalaule Jakob Hurda rahvalaulude v\u00e4ljaandesse \u201eVana Kannel\u201c. 1878. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamatus ilmunud normatiivne artikkel \u201eLuuletuskunst\u201c on esimene eestikeelne eesti luule vormilist k\u00fclge kaardistav ja raamistav k\u00e4sitlus. Bergmann on oluline 19. sajandi l\u00f5pu eesti luulekeele ja -vormi arendamisel. Paistis silma vormimeisterlikkusega, t\u00f5i eesti luulesse seni v\u00e4hetuntud v\u00e4rsim\u00f5\u00f5te, n\u00e4iteks vanakreeka heksameetri.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
J. Bergmann\u2019i laulud<\/strong>. Jurjev: M. Varesi rmtkpl, 1901, 328 lk. [2. tr\u00fckk: 1923.]
Koidut\u00e4ht ja teisi luuletusi<\/strong>. Koost. O. Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 71 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
\u00d6\u00f6wahi uus aasta<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1897, 46 lk.
Kiigewere k\u00fcla esimene koolmeister<\/strong>. Jurjev, 1898, 24 lk.<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/em><\/strong>
\u00dcle\u00fcldine ajalugu. 1. jagu. Wana aeg<\/strong>. Tartu: Schnakenburg, 1879, 144 lk.
\u00dcle\u00fcldine ajalugu. 2. jagu<\/strong>. Keskaeg. Tartu: Schnakenburg, 1880, 115 lk.
Piibel pagana kohtu ees<\/strong>. Revel: Jaan Bergmann, 1894, 15 lk.
Priiusep\u00fcha k\u00f5ne<\/strong>. Viljandi: Viljandi Eesti P\u00f5llumeeste Selts, 1894, 18 lk.
Kodu-laste raamat<\/strong>. Tartu: 1890, 70 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1891, 1892, 1895, 1898, 1900, 1902, 1906, 1912.]
Gustav Adolf<\/strong>. Tartu: Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Selts, 1895, 15 lk.
Neli ustawat tunnistajat ja muud<\/strong>. Tallinn, 1910, 16 lk.
Aga keda teie mind \u00fctlete olewat?. Liiwimaa 77-da sinoidi awamisep\u00e4ewa jutlus 24. Augustil 1911 Walga Luke kirikus<\/strong>. Tallinn, 1911, 15 lk.
Mis kasu toob meile Piibel?<\/strong>. Jurjev: Vahimees, 1912, 16 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Jaan Bergmanni kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaan Bergmann (29.\/17. XII 1856-25.\/12. VI 1916) oli vaimulik, luuletaja ning t\u00f5lkija. S\u00fcndis Kolga-Jaani kihelkonnas, \u00f5ppis P\u00f5ltsamaal, Tallinnas ja teoloogiat Tartu \u00dclikoolis. P\u00e4rast l\u00f5petamist oli Jakob Hurda juures Peterburis abi\u00f5petaja, alates 1884. aastast kuni surmani Paistu koguduse pastor. Bergmann oli …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6462,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7013","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7013","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7013"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7013\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7018,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7013\/revisions\/7018"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7013"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}