{"id":7007,"date":"2024-04-03T23:40:00","date_gmt":"2024-04-03T20:40:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7007"},"modified":"2025-04-21T10:03:13","modified_gmt":"2025-04-21T07:03:13","slug":"august-alle","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/a\/august-alle\/","title":{"rendered":"August Alle"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

August Alle (31.VIII 1890 \u2013 8.VII 1952) oli luuletaja ja publitsist. Ta s\u00fcndis Viljandis ja alustas sealses \u00f5igeusu koolis oma kirevat haridusteed, mis j\u00e4tkus mitmes \u00f5ppeasutuses nii Eestis, Poolas (Leedus) kui Venemaal. Vilniuse katoliiklikus koolis sai ta hea humanitaarhariduse, l\u00f5petas 1915 eksternina Orjoli g\u00fcmnaasiumi ja \u00f5ppis siis 1915\u20131918 Saraatovi \u00fclikoolis arstiteadust. 1918 tuli ta Eestisse tagasi ja \u00f5ppis pikemate vaheaegadega Tartu \u00fclikoolis, kuni l\u00f5petas 1937 \u00f5igusteaduskonna. Juba varakult oli ta teinud mitmesuguseid juhut\u00f6id; p\u00e4rast 1918. aastat t\u00f6\u00f6tas Tartus ja Tallinnas ajakirjanikuna, lektorina, ametnikuna, juristina; vahepeal oli ka kutseline kirjanik. Osales aktiivselt Eesti Vabariigi kultuurielus, kuuludes Kirjanike Liidu juhatusse, kirjandusajakirjade toimkondadesse, kunsti\u00fchingusse \u201ePallas\u201c jm. Eesti okupeerimise j\u00e4rel 1940 l\u00e4ks Alle kaasa N\u00f5ukogude v\u00f5imuga, t\u00f6\u00f6tas Haridusministeeriumis ja muudes kultuuriga seotud riigiametites. Saksa okupatsiooni ajal oli ta evakueerunud N. Liitu. Alates 1946. aastast oli Alle kuni oma surmani kirjandusajakirja Looming toimetaja. Alle suri Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n

Alle kujunemist luuletajaks suunasid eesk\u00e4tt \u00f5pingud Vilniuses: klassikaline koolitus ja samuti tutvumine uuema kirjandusega, sealhulgas vene s\u00fcmbolistide ja poola romantikute loominguga. Tema luuletused ilmusid alates 1911. aastast perioodikas, ka kirjandusr\u00fchmituste Noor-Eesti ja Siuru v\u00e4ljaannetes. 1918 ilmus ta esikkogu \u201e\u00dcksinduse saartele\u201c. Selles v\u00e4ljendab luuletaja peamiselt isiklikke elamusi, mis aga \u00fclirohke m\u00fctoloogilise ainese ja klassikaliste luulevormide kasutamise t\u00f5ttu m\u00f5juvad \u00fcsna kunstlikult. Siiski p\u00e4rineb just esikkogust Alle tuntuim, aastak\u00fcmneid kooli\u00f5pikutesse kuulunud luuletus \u201eEesti pastoraal\u201c, mis on \u00fcllatavalt lihtne ja meeleolukas pilt karjalapse karmist igap\u00e4evaelust Eesti talus.<\/p>\n\n\n\n

Luuletajana tegi Allele nime ta teine, ladinakeelse pealkirjaga kogu \u201eCarmina barbata\u201c (1921), mis esindab tollal Eestis \u201eajalauludena\u201c tuntuks saanud luulen\u00e4htust. Selles k\u00e4sitletakse olulisi ajas\u00fcndmusi ja teravaid \u00fchiskondlikke probleeme. \u00dcldiselt oli ajalauludel, milles esitati ekspressionistliku retoorikaga s\u00f5narohkeid hoiatuspilte, v\u00f5rdlemisi \u00fchen\u00e4oline ilme, kuid Alle suutis just sel puhul vabaneda varasemast literatuursusest ja leida oma isikup\u00e4ra. Ta luuletused said vabama r\u00fctmi ja \u00fclesehituse; need m\u00f5juvad spontaanselt ja isegi viimistlematult, ent kujundlikkus on tabav, mahlakalt rahvap\u00e4rane, selles on huumorit ja irooniat. J\u00e4rsemalt kui enamik kaaspoeete r\u00fcndab Alle iseseisvunud Eesti rahaahneid korruptante ja kultuurivaenulikke t\u00f5usikuid, v\u00e4ljendab leppimatust eluga vaimselt tuimas provintslikus keskkonnas. Poeedi leppimatuse ja normaalseks peetava eluga kohanematuse teema j\u00e4tkub isiklikumate enesev\u00e4ljendustena Alle j\u00e4rgmises luulekogus \u201eUmmiklained\u201c (1930), osalt ka vahepeal ilmunud poeemis \u201eLaul kleidist helesinisest ja roosast seelikust\u201c (1925). Uuesti p\u00f6\u00f6rab Alle kriitilise otsepilgu \u00fchiskondlikele ja poliitilistele ohuilmingutele 1934. aastal ilmunud kogus \u201eKarmid r\u00fctmid\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Oma tugevale huumori- ja pilkesoonele leidis Alle rakendust veel eraldi \u017eanris \u2013 epigrammis. Niisuguseid satiirilisi, enamasti p\u00e4evakajalisi l\u00fchiluuletusi sisaldavad mingil m\u00e4\u00e4ral k\u00f5ik ta luulekogud. Ka tema publitsistlikule proosale, kirjandus- ja kunstiarvustustele annab v\u00e4rvi vaimukas pilge, mis vahel ulatub absurdini ja groteskini, eriti f\u00f6ljetonikogus \u201eLilla elevant\u201c (1923). Alle on veel ka t\u00f5lkinud ilukirjandust, eesk\u00e4tt poola autoreid.<\/p>\n\n\n\n

E. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Poems<\/em><\/strong>
\u00dcksinduse saartele<\/strong>. Tartu: Odamees, 1918, 80 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: Noor-Eesti, 1921.]
Carmina barbata<\/strong>. Tartu: Odamees, 1921, 94 lk.
Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 37 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1981.]
Ummiklained<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1930, 60 lk.
Karmid r\u00fctmid<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1934, 78 lk.
Epigramme<\/strong>. Leningrad: 1944, 7 lk.
Valitud t\u00f6\u00f6d. Valik luulet ja publitsistikat<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na: Ralf Parve. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 352 lk.
August Alle<\/strong>. Koostanud Ralf Parve. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 128 lk.\u00a0[Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Pill tuleb pika ilu j\u00e4rele<\/strong>. Koostanud Endel S\u00f5gel. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 29 lk.<\/p>\n\n\n\n

Non-fiction<\/em><\/strong>
Lilla elevant<\/strong>. F\u00f6ljetoonid ja kriitilised groteskid. Tartu: Varrak, 1923, 124 lk.
Valitud t\u00f6\u00f6d. Valik luulet ja publitsistikat<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na: Ralf Parve. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 352 lk.<\/p>\n\n\n\n

August Alle kohta<\/em><\/strong>
Ralf Parve, August Alle: kokkuv\u00f5te elust ja tegevusest<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960. 110 lk.
Ralf Parve, August Alle ja teised: isiku- ja loominguloolist<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 156 lk. [Artiklikogumik.]<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused August Alle kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

August Alle (31.VIII 1890 \u2013 8.VII 1952) oli luuletaja ja publitsist. Ta s\u00fcndis Viljandis ja alustas sealses \u00f5igeusu koolis oma kirevat haridusteed, mis j\u00e4tkus mitmes \u00f5ppeasutuses nii Eestis, Poolas (Leedus) kui Venemaal. Vilniuse katoliiklikus koolis sai ta hea humanitaarhariduse, l\u00f5petas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7007","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7007","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7007"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7007\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7011,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7007\/revisions\/7011"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7007"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}