{"id":7000,"date":"2024-04-03T23:40:59","date_gmt":"2024-04-03T20:40:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7000"},"modified":"2025-04-21T09:33:25","modified_gmt":"2025-04-21T06:33:25","slug":"marie-heiberg","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/h\/marie-heiberg\/","title":{"rendered":"Marie Heiberg"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Marie Heiberg (10. IX 1890 \u2013 15. II 1942) oli luuletaja, kirjutas ka l\u00fchiproosat. Ta esindab 20. sajandi alguse eesti uusromantismi. Loominguteed alustas ta v\u00e4ga noorelt, kuid raske haigus l\u00f5petas selle enneaegselt.<\/p>\n\n\n\n

Heiberg s\u00fcndis V\u00f5rumaal Urvaste vallas, \u00f5ppis Urvaste kohalikus algkoolis (nn vallakoolis), edasised \u00f5pingud olid juhuslikku laadi. 1907 asus ta elama Tartusse, kus v\u00f5ttis aktiivselt osa kirjandus- ja kultuurielust. Ta suhtles kirjandusr\u00fchmituse Noor-Eesti liikmetega, kellega oli olnud kontaktis juba enne Tartut. Soovides p\u00fchenduda loomingule, elas ta v\u00e4ga kitsastes tingimustes, tegi \u00e4\u00e4rmisel vajadusel juhut\u00f6id ja aeg-ajalt kaast\u00f6\u00f6d ajakirjandusele. Toimetulematus argimuredega, loomingulised eba\u00f5nnestumised ja mitmed isiklikud l\u00e4bielamused m\u00f5jutasid tundliku loomuga Heibergi vaimset tasakaalu. 1919 viidi luuletaja esimest korda ravile Tallinna Seewaldi vaimuhaiglasse ja p\u00e4rast seda ta tervis enam ei taastunudki. 1923. aastal saadeti ta uuesti samasse haiglasse, kuhu j\u00e4i parandamatu skisofreeniahaigena 20 aastaks, oma elu l\u00f5puni. Marie Heiberg suri Tallinnas 1942. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Heibergi anne avaldus juba lapseeas. 1905 tr\u00fckiti ajakirjas Linda tollal 14-aastase \u201eimelapse\u201c esimesed luuletused ja ka proosapalad. J\u00e4rgmisel, 1906. aastal anti v\u00e4lja Heibergi esimene luulekogu \u201eMurelapse laulud\u201c, mida olid aidanud koostada ja viimistleda nooreestlased Friedebert Tuglas ja Gustav Suits. Esikkogu sai v\u00e4ga hea vastuv\u00f5tu osaliseks oma nooruslikult v\u00e4rske tundel\u00fc\u00fcrikaga, milles on kesksel kohal suured igatsused ja nende t\u00e4itumatuse aimusest tulenev kurbus. On siiski ka puhta elur\u00f5\u00f5mu ja optimistliku tulevikun\u00e4gemise hetki. Noore autori v\u00e4ljendus on spontaanne, kohati eesti rahvalaulu laadne, kohati vabamates r\u00fctmides; leidub ka proosaluuletusi.<\/p>\n\n\n\n

Erinevalt esikkogust j\u00e4i Heibergi teine v\u00e4rsiraamat \u201eLuule\u201c (1913) peaaegu igasuguse t\u00e4helepanuta avalikkuse poolt. \u201eLuule\u201c n\u00e4itab autori k\u00fcpsenud vormiteadlikkust, kuid v\u00e4hem on vahetut lihtsust ja loomulikkust. M\u00f5nev\u00f5rra keerukamates seostes korratakse ja arendatakse edasi esikkogust tuttavaid motiive. J\u00e4tkuvalt on \u00fclekaalus kurbus, r\u00f5huga kaotustel, kaduvikul ja surmal. Lisandunud on linnamotiivid ja linnainimese pidetuse tunne. Ideaalina ja valgusekandjana t\u00f5useb esile luule ise, loovus, mida n\u00e4hakse k\u00f5rgemana kui t\u00f5de. Heiberg kirjutas luuletusi ka veel aastail 1914\u20131918. Neis paistavad silma Esimesest maailmas\u00f5jast ajendatud elum\u00f5tisklused, aga ka armastusl\u00fc\u00fcrika. Osa k\u00e4sikirja j\u00e4\u00e4nud luuletustest on avaldatud postuumses valikkogus \u201eK\u00e4isin \u00fcksi t\u00e4hte valgel\u201c (1988).<\/p>\n\n\n\n

<\/a>Heibergi proosaloomingust on ajakirjanduses ilmunud paark\u00fcmmend l\u00fchijuttu. Eri raamatuna n\u00e4gi 1910 tr\u00fckivalgust romantiline jutustus \u201eElukevade\u201c, milles kujutatakse k\u00f5rgete ideaalidega noore t\u00fctarlapse esimest armastust, valdavalt peategelase tunnete ja m\u00f5tiskluste kaudu. L\u00fchiproosakogus \u201eEnne viimset p\u00e4eva\u201c (1914) on samuti \u00fclekaalus l\u00fc\u00fcriline laad. Kogu sisaldab miniatuuridest koosnevaid kompositsioone ja kunstmuinasjutte. Nimetatud \u017eanrid ongi v\u00e4ga iseloomulikud 20. sajandi alguse eesti uusromantilisele l\u00fchiproosale, eriti nooremate autorite omale.<\/p>\n\n\n\n

E. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Mure-lapse laulud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1906, 71 lk. [E-raamat: Tallinn: Digira, 2014. K\u00e4ttesaadav:\u00a0https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:213222<\/a>.]
Luule<\/strong>. Tartu: 1913, 86 lk.
K\u00e4isin \u00fcksi t\u00e4hte valgel<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na Kajar Pruul. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 161 lk.
<\/strong>R\u00e4ndaja t\u00fctarlaps<\/strong>. Koostanud Hando Runnel, toimetanud Siiri Ombler, j\u00e4rels\u00f5na: Peeter Lindsaar. Tartu: Ilmamaa, 2017, 286 lk.

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Elukewade: Nowell<\/strong>. Tartu: Postimees, 1910. 84 lk.
Enne viimset p\u00e4eva<\/strong>. Tartu 1914. 103 lk.
\u00d5nnet\u00e4ht: uudis- ja m\u00f5istujutud<\/strong>. Koostanud Hando Runnel, toimetanud Liis Vaher. Tartu: Ilmamaa, 2017, 350 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjavahetus<\/em><\/strong>
\u00dcks naine kurbade silmadega: Eesti luuletaja Marie Heibergi \u00f5nne ja valu, r\u00f5\u00f5mu ja mure lugu kirjades<\/strong>. Koostajad Iivi Lepik, Kirsten Simmo; lisatekstid: Iivi Lepik, Viivi Luik, Kirsten Simmo; toimetajad Katre Koit, Hedi Rosma. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum: SE & JS, 2010, 262 lk + 1 CD. [Marie Heibergi kirjad Friedebert Tuglasele.]<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Marie Heibergi kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Marie Heiberg (10. IX 1890 \u2013 15. II 1942) oli luuletaja, kirjutas ka l\u00fchiproosat. Ta esindab 20. sajandi alguse eesti uusromantismi. Loominguteed alustas ta v\u00e4ga noorelt, kuid raske haigus l\u00f5petas selle enneaegselt. Heiberg s\u00fcndis V\u00f5rumaal Urvaste vallas, \u00f5ppis Urvaste kohalikus …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7000","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7000","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7000"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7000\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7006,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7000\/revisions\/7006"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7000"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}