{"id":6977,"date":"2024-04-03T23:39:23","date_gmt":"2024-04-03T20:39:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6977"},"modified":"2025-04-15T14:29:12","modified_gmt":"2025-04-15T11:29:12","slug":"richard-roht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/richard-roht\/","title":{"rendered":"Richard Roht"},"content":{"rendered":"
\"Richard<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Richard Johannes Roht <\/strong>(12. IV \/31. III 1891 \u2013 22. VIII 1950) oli viljakas proosa- ja lastekirjanik.<\/p>\n\n\n\n

Roht s\u00fcndis V\u00f5rumaal taluperes. \u00d5ppis kohalikes k\u00fcla- ja vallakoolides, V\u00f5ru linnakoolis, Tartus Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumis ja Valga Reaalkoolis. 1912-14 elas Eestis ja Soomes kuni ta mobiliseeriti ohvitseride kursusele. Osales Esimeses maailmas\u00f5jas ja Vabaduss\u00f5jas. Seej\u00e4rel elas kirjanikuna Tartus ja Berliinis, kus toimetas ka ajakirju \u201eAeg\u201c ja \u201eEuroopa elu\u201c. 1923 asus Roht p\u00fcsivalt Eestisse elama. 1928 hakkas Sangastes asunikutalu rajama ja maja ehitama. P\u00e4rast pankrotistumist karistati Rohtu vekslite v\u00f5ltsimise eest ja ta viibis kaks aastat vanglas. Vabanenud 1932. aastal, elas kirjanikuna Tallinnas ja ehitas Aruk\u00fclla 1930. aastate l\u00f5pul maja ning suvitas peamiselt Otep\u00e4\u00e4l. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Roht deb\u00fcteeris 1913. aastal l\u00fchiproosakoguga \u201eIgavene lab\u00fcrint\u201c. Samal perioodil asutas Tartus koos noore Henrik Visnapuuga kirjandusliku r\u00fchmituse \u201cMoment\u201d ja andis v\u00e4lja selle koguteosed. Tuntuks sai Roht aga t\u00e4nu oma nn Kurgsoo sarjale, mis kujutab V\u00f5rumaa asunike pingutusi talude rajamisel ning v\u00e4rvikat k\u00fclaelu romaanides \u201cH\u00fcmnid Paanile\u201d (1922), \u201cKurgsoo\u201d (1924), \u201cMaa\u201d (1927) ja \u201cAeg\u201d (1929) ning kahes jutus \u201cViimane kevad\u201d ja \u201cKriuka Kusta armastus\u201d kogust \u201cNeli juttu\u201d (1924). Rohu \u00fcheks kandvamaks teoseks on peetud ka 1938. aastal ilmunud romaani \u201eElutee\u201c, mis jutustab orvust poisi teed linnakaupmeheks, kus omap\u00e4ra lisab kausisetude r\u00e4ndelu asjatundlik kirjeldamine. Teiste hulgas on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsed ka Rohu suvitusromaanid \u201eElu on ilus\u201c ja \u201eKuldsed p\u00e4evad\u201c, kus s\u00fc\u017eeed asendab kodumaal ringir\u00e4ndaja juhtumuste reportaa\u017e. P\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da avaldas Roht peamiselt lasteraamatuid, kus kujutab kaasahaaravalt loomade elu. Tema lasteraamatuid on avaldatud mitmes tr\u00fckis ja t\u00f5lgitud vene, leedu, inglise, saksa keelde.<\/p>\n\n\n\n

A. N. <\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

R\u00fchmitus Moment<\/em><\/strong>
Marie Heiberg, Richard Roht, Reinhold Vellner, Henrik Visnapuu,\u00a0Moment. Esimene<\/strong>. Tartu: 1913, 80 lk.
Richard Roht, Henrik Visnapuu, Alfred Varik,\u00a0Roheline Moment. P\u00fchendatud k\u00f5igile kirjanduslistele paganatele ja wariseeridele<\/strong>. Tartu: Moment, 1914, 24 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Minewik<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 223 lk.
H\u00fcmnid Paanile<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1922, 149 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018H\u00fcmnid Paanile. Kurgsoo\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 2009, 285, lk.]
Kurgsoo<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 136 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018H\u00fcmnid Paanile. Kurgsoo\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 2009, 285, lk.]
\u00dcksindus<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 247 lk.
Maa<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 319 lk.
See, millest avalikult ei r\u00e4\u00e4gita<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 300 lk.
Aeg<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 333 lk.
Nauding<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 315 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Kuldsulg, 1994, 196 lk.]
Elu on ilus<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 485 lk.
Vastsed rajad<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 185 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 355 lk.]
V\u00f5itluse teel<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 236 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 238 lk; 3. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 355 lk.]
Esimene armastus<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 336 lk.
Verioja m\u00f5is<\/strong>. Tartus: Noor-Eesti, 1936, 280 lk.
Ummikt\u00e4nav<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 327 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 248 lk.]
Igap\u00e4evased inimesed<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 452 lk.
Elutee<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 391 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 287 lk; 3. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 272 lk.]
Inimsaatused<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 301 lk.
Talulapsed<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 211 lk. [Diloogia 1. raamat.]
Kodutalu<\/strong>. Tallinn: Kultuurkoondis, 1940, 318 lk. [Diloogia 2. raamat.]
Kuldsed p\u00e4evad<\/strong>. Tallinn: Kultuurkoondis, 1939, 307 lk.
Kaks perekonda<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 372 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Igaweses lab\u00fcrindis<\/strong>. Tartu: 1913, 142 lk.
\u00dcksinduse meeleolud<\/strong>. Tartu: Moment, 1914, 86 lk.
Siluetid ja dekoratsioonid<\/strong>. Tallinnas: Siuru, 1918, 103 lk.
Hing ja veri<\/strong>. Tartu: Odamees, 1918, 119 lk.
Kolm n\u00e4okatet<\/strong>. Tartu: Odamees, 1919, 146 lk.
Looduskangad<\/strong>. Tartu: S\u00f5navara, 1924, 85 lk.
Neli juttu<\/strong>. Tartu: S\u00f5navara, 1924, 98 lk.
Vabadus ja vangla<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 143 lk.
Kitsad piirid<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 216 lk.
\u00d6\u00f6<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 2007, 293 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em><\/strong>
S\u00f5jas\u00f5it<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 360 lk.
Vana V\u00f5rumaa<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1934, 161 lk.
Tsaari ohvitser<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 202 lk.
Kahuriliha<\/strong>. Tartus: Noor-Eesti, 1936, 205 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lasteraamatud<\/em><\/strong>
Laanekohus<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1928, 76 lk.
V\u00e4ikesed r\u00e4ndurid<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 169 lk.
Noor elulaevnik<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1934, 115 lk.
Vetepojad<\/strong>. Tartu: Taluperenaine, 1934, 56 lk.
V\u00e4lek\u00fc\u00fcs ja Tuhknai<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 220 lk.
Suvised r\u00f5\u00f5mud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 264 lk.
V\u00f5rukael<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 113 lk.
J\u00e4neste pulmad<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 56 lk.
Ahnuse palk<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 64 lk.
Lapsed, linnud ja loomad<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 212 lk.
Laaned ja veed<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 300 lk. [2 tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 240 lk.]
Kaks poissi puhkusel<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 115 lk.
Jutte loomadest<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 166 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1962, 1972, 1983, 2021.]
Lapsed ja loomad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 2007, 390 lk.
Loomajutte lastele<\/strong>. Pildid joonistanud Katariina Purru. Tallinn: Eesti Raamat, 2021, 122 lk. [Sisu: \u201cJulged r\u00e4ndurid\u201d; \u201cJ\u00e4neste pulmad\u201d; \u201cKergeusklik tihasepoeg\u201d.]<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Richard Rohu kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Richard Johannes Roht (12. IV \/31. III 1891 \u2013 22. VIII 1950) oli viljakas proosa- ja lastekirjanik. Roht s\u00fcndis V\u00f5rumaal taluperes. \u00d5ppis kohalikes k\u00fcla- ja vallakoolides, V\u00f5ru linnakoolis, Tartus Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumis ja Valga Reaalkoolis. 1912-14 elas Eestis ja Soomes …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6977","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6977","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6977"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6977\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6998,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6977\/revisions\/6998"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6977"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}