{"id":6965,"date":"2024-04-03T23:41:37","date_gmt":"2024-04-03T20:41:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6965"},"modified":"2025-04-15T13:13:59","modified_gmt":"2025-04-15T10:13:59","slug":"bernard-kangro","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/bernard-kangro\/","title":{"rendered":"Bernard Kangro"},"content":{"rendered":"
\"Bernard<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Bernard Kangro (s\u00fcnninimi Bernhard Kangro, 18.\/5. IX 1910 \u2013 25. III 1994) oli \u00fcks olulisemaid eesti pagulaskirjanikke \u2013 luuletaja, romaanikirjanik ning kirjanduselu organisaator.<\/p>\n\n\n\n

Kangro s\u00fcndis V\u00f5rumaal Urvaste kihelkonnas taluperes. \u00d5ppis 1919-1924 Kiltre ning Antsla algkoolides, 1924-1929 Valga poeglaste g\u00fcmnaasiumi humanitaarharus, 1931-1932 Tallinna s\u00f5jakoolis ning 1929-1937 Tartu \u00dclikoolis kirjandust, eesti keelt, filosoofiat ja rahvaluulet. Kaitses 1938 magistrikraadi v\u00e4itekirjaga \u201cEesti soneti ajalugu\u201d. Samal aastal alustas doktorit\u00f6\u00f6d \u201cEesti romaani ajalugu\u201d, mis j\u00e4i pooleli. Kirjutas enne s\u00f5da ajakirjadele Looming ja Eesti Kirjandus kriitikat. 1941-1943 t\u00f6\u00f6tas Tartu \u00dclikooli kirjanduse kateedris, 1943-1944 Vanemuise teatri dramaturgina. 1944 p\u00f5genes Valklast Soome kaudu Rootsi. Alates 1950. aastast elas Kangro Lundis, kus asutas samal aastal kultuuriajakirja Tulimuld ning kirjastuse Eesti Kirjanike Kooperatiiv. M\u00f5lemat juhtis Kangro kuni nende tegevuse l\u00f5ppemiseni vastavalt aastatel 1993 ja 1994. Eesti Kirjanike Kooperatiivist kujunus eesti pagulaste k\u00f5ige suurem ja edukam kirjastus, millelt ilmus 40 aasta jooksul 400 raamatut. Kangro suri Lundis. Ta valiti Tartu \u00dclikooli audoktoriks (1990) ning Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks. P\u00e4lvis neli korda Henrik Visnapuu kirjandusfondi auhinna ning USAs asunud Eesti Kultuurifondi erakorralise kultuuriauhinna elut\u00f6\u00f6 eest (1985).<\/p>\n\n\n\n

Esimesed luuletused ilmutas Kangro 1929. aastal ajakirjas Kevadik, esimene luulekogu \u201cSonetid\u201d (1935) ilmus Kangro enda kirjastuselt Kammissepad. See sisaldas detailit\u00e4pset loodusluulet. Edaspidistes kogudes lisandus l\u00f5unaeesti loodus- ja talumilj\u00f6\u00f6le m\u00fcstilisi ja soomeugri folkloori motiive. Kangro luule liigub reaalse, kujutlusliku ja viirastusliku piiril. Kogu \u201cP\u00f5lenud puu\u201d p\u00f5hiosa valmis Kangrol paari n\u00e4dala jooksul 1944. aasta s\u00fcgisel P\u00f5hja-Eesti rannikul Valklas paati oodates, et Eestist p\u00f5geneda. \u201cP\u00f5lenud puu\u201d publitseeriti 1945. aastal, olles esimene Rootsis ilmunud eesti ilukirjanduslik teos. Kangrolt ilmus kokku 17 luulekogu ja mitu valikkogu; ta on \u00fcks eesti viljakamid poeete, kes kirjutas kokku umbes kaks ja pool tuhat luuletust. Kangro kuulus \u00fcli\u00f5pilasselts Veljesto \u00fcmber tekkinud ning \u201cArbujate\u201d nime all tuntuks saanud luuletajate s\u00f5pruskonda, millest kujunes \u00fcks eesti luule m\u00f5jukamaid r\u00fchmitusi. Nimi Arbujad p\u00e4rineb Kangrolt.<\/p>\n\n\n\n

Ka prosaistina oli Kangro viljakas, avaldades 17 romaani, lisaks \u00fcks kogu l\u00fchiproosat. Proosas nagu luuleski on Kangro meelisteemaks reaalsuse ebakindlus ja selle eristamatus illusoorsest. Ta esimesed romaanid \u201cIgatsetud maa\u201d (1949) ja \u201cKuma taevarannal\u201d (1950) kujutavad veel panoraamrealistlikus v\u00f5tmes Eesti iseseisvuse idee s\u00fcndi ja arengut 19. sajandi l\u00f5pul ja 20. sajandi algul. Kolmas romaan \u201cPeipsi\u201d (1954) k\u00f5igub stiililt juba realismi ja s\u00fcmbolismi piirimail; tegevus toimub 1939. aastal, \u00fcheks peateemaks on Venemaa-oht. \u201cTaeva v\u00f5tmed\u201d (1956) on j\u00e4rg Tammsaare romaanile \u201cP\u00f5rgup\u00f5hja uus Vanapagan\u201d, Kangro romaanis on peategelaseks Vanapagana t\u00fctar Riia. Viiendat romaani \u201cSinine v\u00e4rav\u201d (1957) v\u00f5ib vaadelda sissejuhatusena Kangro j\u00e4rgnevatele, tema proosaloomingu kontekstis kesksetele romaanidele, kuna on neile sarnane stiililt ja kasutab sarnaseid motiive.<\/p>\n\n\n\n

Kangro nn Tartu-romaanid moodustavad kaksiktriloogia: esiteks \u201cJ\u00e4\u00e4l\u00e4tted\u201d (1958), \u201cEmaj\u00f5gi\u201d (1961) ning \u201cTartu\u201d (1962) ja teiseks \u201cKivisild\u201d (1963), \u201cMust raamat\u201d (1965) ning \u201cKeeristuli\u201d (1969). Tartu-ts\u00fckli romaanide retseptsioon oli algul vastuoluline, kuid hilisematel aastak\u00fcmnetel leidsid just need teosed \u2013 ise\u00e4ranis \u201cJ\u00e4\u00e4l\u00e4tted\u201d ja \u201cEmaj\u00f5gi\u201d \u2013 Kangro loomingu kontekstis lugejate ja kriitikute k\u00f5ige innukama vastuv\u00f5tu nii paguluses kui kodu-Eestis (eriti p\u00e4rast \u201cJ\u00e4\u00e4l\u00e4tete\u201d ilmumist Eestis 1990. aastal). Kangro Tartu-romaanid andsid m\u00f5juka t\u00f5uke eesti proosa moderniseerumisele, aidates kaasa selle vabanemisele realistliku kaanoni v\u00f5imu alt. Tartu-ts\u00fckli tegevuse algpunktiks on noorte humanitaartudengite elu Tartus 1930. aastatel ning nende edaspidine saatus. Tegevus ent ei kulge mitte realistlikus, kronoloogiliselt koherentses aegruumis, vaid Karl Ristikivi romaanile \u201cHingede \u00f6\u00f6\u201d (1953) sarnases irreaalses keskkonnas, milles ajad ja kohad moodustavad mastaapse, lab\u00fcrintja, mosaiikse terviku. Vormim\u00e4ngulised m\u00fcstifikatsioonid domineerivad ts\u00fckli esimeses triloogias, teine keskendub rohkem paratamatutele ajaloos\u00fcndmustele ning on n\u00f5nda realistlikum. Romaaniga \u201cEmaj\u00f5gi\u201d paralleelselt kirjutas Kangro ka romaani selle kirjutamisest. \u201c\u00dcks s\u00fcndmusteta suvi: Romaan \u00fche romaani s\u00fcnnist ehk \u00fclest\u00e4hendusi t\u00f5elisuse ja kujutluse piirimailt\u201d ilmus postuumselt aastal 1998.<\/p>\n\n\n\n

Tartu-ts\u00fcklile j\u00e4rgnenud Joonatani-triloogia \u2013 \u201cJoonatan, kadunud veli\u201d (1971), \u201c\u00d6\u00f6 astmes x\u201d (1973) ja \u201cPuu saarel on alles\u201d (1973) \u2013 j\u00e4tkab Tartu-ts\u00fcklist tuntud motiivide kasutamist, vaadeldes pagulasest peategelase k\u00fclask\u00e4iku kodulinna kahe p\u00e4eva ja nendevahelise painajaliku \u00f6\u00f6 v\u00e4ltel. Triloogia sai inspiratsiooni unen\u00e4ost; selle teine ja kolmas osa valmisid kokku 17 p\u00e4eva jooksul. Kangro viimased romaanid \u201cKuus p\u00e4eva\u201d (1980) ja \u201cSeitsmes p\u00e4ev\u201d (1984) moodustavad ajaloolise nn Lundi-diloogia, mis kujutab Lundi peapiiskopi Andreas Suneseni elu ja tegevust, muu hulgas ka s\u00f5jak\u00e4iku Eesti randa 1219. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Kangro kirjutas ka n\u00e4idendeid, millest viis on koondatud kogumikku \u201cMerre vajunud saar\u201d (1968). Ta kirjutas ka m\u00e4lestusi, esseid ja uurimusi kirjanikest \u2013 sealhulgas kaks raamatut Arbujatest \u2013 ning koostas bibliograafiaid paguluses ilmunud kirjanduse kohta.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Sonetid<\/strong>. 1934-1935. Tartu: Kammissepad, 1935, 63 lk.
Vanad majad<\/strong>. Luuletusi 1936-37. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 71 lk.
Reheahi<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1939, 79 lk.
P\u00f5lenud puu<\/strong>. Neljas kogu luuletusi. Karlstad: 1945, 80 lk.
P\u00fchap\u00e4ev<\/strong>. Viies kogu luuletusi. Karlstad: 1946, 79 lk.
Seitsmes \u00f6\u00f6<\/strong>. Lund: 1947, 79 lk.
Tulease<\/strong>. Seitsmes kogu luuletusi. Lund: 1949, 79 lk.
Veebruar<\/strong>. Kaheksas kogu luuletusi. Lund: 1951, 80 lk.
Eikellegi maa<\/strong>. \u00dcheksas kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 79 lk.
Suvihari<\/strong>. K\u00fcmnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 95 lk.
September<\/strong>. \u00dcheteistk\u00fcmnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 95 lk.
Varjumaa<\/strong>. Kaheteistk\u00fcmnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, 112 lk.
Puud k\u00f5nnivad kaugemale<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 96 lk.
Allikad silla juures<\/strong>. Neljateistk\u00fcmnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 80 lk.
Merevalgus. Tuuletund<\/strong>. Viieteistk\u00fcmnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1977, 96 lk.
Tuiskliiv. Talvereis<\/strong>. Kuueteistk\u00fcmnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 96 lk.
Hingetuisk. J\u00e4\u00e4minek<\/strong>. Seitsmeteistk\u00fcmnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1988, 80 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luule (valitud ja kogutud)<\/em><\/strong>
Ajatu m\u00e4lestus. Sada luuletust 1935-1946<\/strong>. Valinud ja eess\u00f5na kirjutanud Ivar Ivask. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 174 lk.
V\u00f5\u00f5ramaa \u00f5htu<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na: Jaan Kross. Tallinn: 1966, 64 lk. [Sari \u2018Faktid ja kommentaarid. Ajalehe \u201cKodumaa\u201d lisa\u2019.]
Minu n\u00e4gu. Luulekogumik 1934-1969<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 556 lk.
S\u00fcda ei p\u00f5le \u00e4ra. Kaheksa l\u00fc\u00fcrilist poeemi<\/strong>. Lund: Tulimuld, 1989, 119 lk. [Sisu: \u2018S\u00fcda ei p\u00f5le \u00e4ra\u2019, \u2018Pikk teekond\u2019, \u2018Ulmasaarestik\u2019, \u2018Kihvakaania\u2019, \u2018Absurdne aeg\u2019, \u2018Eikuskimaa \u2013 metamaailm\u2019, \u2018Kattkivi eleegiad\u2019, \u2018Kojutulek Kihvakaaniast\u2019.]
Kogutud luuletusi. 1. k\u00f6ide. Aastaist 1927-1989<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1990, 327 lk.
Kogutud luuletusi. 2. k\u00f6ide. Aastaist 1927-1989<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1991, 326 lk.
Kojukutsuv h\u00e4\u00e4l. Valitud luulet 1927-1993<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 350 lk.
S\u00fctevakk s\u00fcdames<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Karl Muru. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2008, 149 lk.
Urmas Bereczki (koostaja),\u00a0See sinine sirjendav kaugus<\/strong>: Bernard Kangro ridade vahel tuhlates: Kangro luulest inspireeritud raamat, joonistused, heliplaat ja film. Ungari-eesti t\u00f5lked: Reet Klettenberg, eesti-inglise t\u00f5lked: Laura Neill; illustratsioonid: Virge J\u00f5ekalda, kujundus: Loit J\u00f5ekalda. Tallinn: Lepalind, 2016, 226 pp, 1 CD, 1 DVD. [Includes 33 English translations of Bernard Kangro\u2019s poems.]
P\u00f5ues on palanguid, p\u00f5skedel \u00f5htuse paitus. Avaldamata luuletusi<\/strong>. Koostanud ja toimetanud \u00d5nne Kepp ja Maarja Hollo, eess\u00f5na: \u00d5nne Kepp, j\u00e4rels\u00f5nad \u00d5nne Kepp ja Maarja Hollo. V\u00f5ru: V\u00f5ru Instituut, 2020, 216 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Igatsetud maa<\/strong>. Vadstena: Orto, 1949, 326 lk. [2. tr\u00fckk: 2017; e-raamat: 2017.]
Kuma taevarannal<\/strong>. G\u00f6teborg: Orto, 1950, 372 lk.
Peipsi<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1954, 324 lk.
Taeva v\u00f5tmed<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, 303 lk.
Sinine v\u00e4rav<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 304 lk.
J\u00e4\u00e4l\u00e4tted<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 336 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1990, 2009, 2023.]<\/span><\/span><\/span>
Emaj\u00f5gi<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, 320 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1991, 2023.]<\/span><\/span><\/span>
Tartu<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 341 lk. [2. tr\u00fckk: 1996.]
Kivisild<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 312 lk. [2. tr\u00fckk: 2023.]<\/span><\/span><\/span>
Must raamat<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 319 lk. [2. tr\u00fckk: 2023.]<\/span><\/span><\/span>
Keeristuli<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 272 lk. [2. tr\u00fckk: 2023.]<\/span><\/span><\/span>
Joonatan, kadunud veli<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1971, 255 lk.
Puu saarel on alles<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 247 lk.
\u00d6\u00f6 astmes X<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 272 lk.
Kuus p\u00e4eva. Andreas Sunepoja p\u00e4evaraamat ja pihtimused<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1980, 260 lk. [2. tr\u00fckk: 2006.]
Seitsmes p\u00e4ev. Linus Asseri p\u00e4evik<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1984, 215 lk. [2. tr\u00fckk: 1991.]
Kipitai<\/strong>. Autobiograafiline romaan. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1992, 200 lk. [2. tr\u00fckk: 1992.]
\u00dcks s\u00fcndmusteta suvi. Romaan \u00fche romaani s\u00fcnnist ehk \u00fclest\u00e4hendusi t\u00f5elisuse ja kujutluste piirimailt<\/strong>. Tartu: E\u00dcS Veljesto kirjastus, 1998, 143 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Sinised mesilased<\/strong>. P\u00f5imik l\u00fchieepikat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 215 lk. [Sisu: \u2018Sinised mesilased\u2019, \u2018Trepid\u2019, \u2018K\u00e4rbes\u2019, \u2018Olen hobune\u2019, \u2018Kahev\u00f5itlus\u2019, \u2018Kuuled, l\u00f5oke laulab\u2019, \u2018\u00dcles\u00f5it\u2019, \u2018Tsirkus\u2019, \u2018Loomad\u2019, \u2018Livet \u00e4r en g\u00e5va\u2019, \u2018Solveig\u2019, \u2018\u00dcks hilinemine\u2019, \u2018Sk\u00e5ne hertsog\u2019, \u2018Mis Sokrates Riia linnast arvab\u2019, \u2018Kummitused\u2019, \u2018Kadunud poja lugu\u2019, \u2018Teekonna l\u00f5pp\u2019, \u2018Samuel Tuhk\u2019, \u2018V\u00f5\u00f5ras\u2019, \u2018Kurat\u2019, \u2018Mirjami monoloog\u2019, \u2018Philemon ja Baucis\u2019, \u2018Jaani\u00f5htu, 1933\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Merre vajunud saar<\/strong>. Viis n\u00e4idendit. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 159 lk. [Sisu: \u2018Hunt\u2019, \u2018\u00dcle j\u00f5e\u2019, \u2018Eelpost\u2019, \u2018Linnuaiad\u2019, \u2018Merre vajunud saar\u2019.]
Kohtumine vanas majas<\/strong>. Draama kolmes pildis proloogi ja epiloogiga. Stockholm: 1979, 46 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjanduslugu, esseed, m\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Bernhard Kangro,\u00a0Eesti soneti ajalugu<\/strong>. Aavec un r\u00e9sum\u00e9: Histoire du sonnet estonien. Tartu: 1938, 125 lk.
Eesti kirjandus siin- ja sealpool piiri. Bibliograafiline \u00fclevaade eesti algup\u00e4rase kirjanduse esmatr\u00fckkidest 1945-1964<\/strong>. Lund: Tulimuld, 1965, 23 lk.
Arvo M\u00e4gi, Karl Ristikivi, Bernard Kangro,\u00a0Eesti kirjandus paguluses 1944-1972<\/strong>. With an english summary. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 180 lk.
Eesti Rootsis<\/strong>. \u00dclevaade s\u00f5nas ja pildis. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 287 lk.
\u00c4itsmemehi ja p\u00e4rlip\u00fc\u00fcdjaid. Esseed ja m\u00e4rkmed pagulaskirjanikest<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 151 lk. [1. k\u00f6ide.]
Arbujad. M\u00e4rkmeid, m\u00e4lestusi, m\u00f5tisklusi<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1981, 312 lk. [1. k\u00f6ide.]
Arbujate kaasaeg. M\u00e4rkmeid, m\u00e4lestusi, m\u00f5tisklusi<\/strong>. 2. k\u00f6ide. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983, 280 lk.
H\u00e4itsmemehi ja p\u00e4rlip\u00fc\u00fcdjaid. Esseid ja m\u00e4rkmeid eesti kirjandusest<\/strong>. 2. k\u00f6ide. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 180 lk.
Eesti kirjakuulutaja eksiilis. Biblio- ja biograafiline teatmik aastaist 1944-1986<\/strong>. Kirjanduse lugu andmetes, arvudes ja piltides. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1989, 231 lk.
See on Bernard Kangro ajalik eluk\u00e4ik ta enese poolt kokku pandud meeles pidamiseks ja \u00f5petuseks ja nalja p\u00e4rast<\/strong>. Toimetanud M. Kasterpalu. Tartu: Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum, 1992, 44 lk.
H\u00e4rjan\u00e4dalate aegu. Ts\u00fckkel autobiograafilisi esseid<\/strong>. Tallinn: Kuldvillak, 1994, 192 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjavahetus<\/em><\/strong>
Bernard Kangro, Karl Ristikivi,\u00a0Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966-1977<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 79 lk.
Bernard Kangro, Gustav Suits,\u00a0Kaasteelised. Bernard Kangro ja Gustav Suitsu kirjavahetus 1944-1955<\/strong>. Koostanud ja kommentaarid kirjutanud Eve Annuk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2001, 173 lk.<\/p>\n\n\n\n

Bernard Kangro kohta<\/strong><\/em>
Oskar Kruus, Bernard Kangro: eluk\u00e4ik ja looming<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, 150 lk. [Monograafia.]
Maarja Hollo, Romantiline subjekt, m\u00e4lu ja trauma Bernard Kangro s\u00f5jaj\u00e4rgses loomingus<\/strong>. \u2013 Tartu \u00dclikool, 2016, http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/53916<\/a>. [Doktorit\u00f6\u00f6.]<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Bernard Kangro kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Bernard Kangro (s\u00fcnninimi Bernhard Kangro, 18.\/5. IX 1910 \u2013 25. III 1994) oli \u00fcks olulisemaid eesti pagulaskirjanikke \u2013 luuletaja, romaanikirjanik ning kirjanduselu organisaator. Kangro s\u00fcndis V\u00f5rumaal Urvaste kihelkonnas taluperes. \u00d5ppis 1919-1924 Kiltre ning Antsla algkoolides, 1924-1929 Valga poeglaste g\u00fcmnaasiumi humanitaarharus, …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6965","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6965","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6965"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6965\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6982,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6965\/revisions\/6982"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6965"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}