{"id":6932,"date":"2024-04-03T23:42:17","date_gmt":"2024-04-03T20:42:17","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6932"},"modified":"2025-04-07T10:38:22","modified_gmt":"2025-04-07T07:38:22","slug":"friedebert-tuglas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/t\/friedebert-tuglas\/","title":{"rendered":"Friedebert Tuglas"},"content":{"rendered":"
\"Tuglas\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Friedebert Tuglas (1923. aastani kodanikunimi Mihkelson, 2. III\/18. II 1886 \u2013 15. IV 1971) on \u00fcks eesti kirjanduse suurkujusid, eelk\u00f5ige tuntud kui v\u00e4ljapaistev novellist, aga ka kriitik, kirjandusteadlane ja t\u00f5lkija. Ta oli eesti kirjandus- ja kultuuriruumi \u00fcks peamisi organiseerijaid ja kujundajaid 20. sajandi esimesel poolel.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tartumaal V\u00f5nnu kihelkonnas Ahja m\u00f5isa puusepa pojana. \u00d5ppis Maaritsa ja Uderna koolis, hiljem Tartu linnakoolis ja Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumis. \u00d5pingud katkesid 20. sajandi alguse p\u00f6\u00f6rdelistes s\u00fcndmustes. \u00dchines sotsiaaldemokraatliku parteiga ja osales 1905. aasta revolutsioonis, seet\u00f5ttu vangistati ning viibis aastatel 1906-1917 paguluses mitmel pool Euroopas, p\u00f5hiliselt Soomes. Sellesse perioodi j\u00e4\u00e4vad mitmed reisid, sh Skandinaavias, Itaalias ja Hispaanias. Tuglast on nimetatud eesti kirjanduse suurimaks autodidaktiks, kelle katkenud haridustee korvasid ise\u00f5ppimise k\u00f5rval rohked reisid ja kokkupuuted eri maade kultuuriga. Tuglas v\u00f5ttis mitmeid reise ette ka 1920.-1930. aastatel.<\/p>\n\n\n\n

Tuglasest sai Eestisse naasmise j\u00e4rel 1917. aastal siinse kirjandus- ja kultuurielu v\u00f5tmeisik ja autoriteet. Oli Noor-Eesti r\u00fchmituse (1905-1915) \u00fcks juhtfiguure Gustav Suitsu k\u00f5rval. Lisaks oli seotud Siuru (1917-1920) ja Tarapita (1921-1922) r\u00fchmitustega. Toimetas nii r\u00fchmistustega seotud v\u00e4ljaandeid kui ka mitmeid teisi. Oli \u00fcks Eesti Kirjanike Liidu rajajaid 1922 ja selle esimene esimees, lisaks veel 1925-1926, 1926-1927, 1929-1930 ja 1937-1939. Asutas ka Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming 1923 ja oli selle esimene toimetaja (kuni 1926, lisaks veel 1940-1941). Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena 1929-1940 oli tal m\u00e4\u00e4rav rolli seltsi tegevuse kujundamisel. Kuulus Pallase ja Vanemuise juhatusse ja mitmetesse teistesse toimkondadesse, n\u00f5ukogudesse, \u017e\u00fcriidesse jne. Oli Soome Kirjanike Liidu (1928) ja Londoni PEN-klubi (1937) auliige.<\/p>\n\n\n\n

1944. aastal asus elama Tallinna, valiti 1946 ENSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja sai samal aastal ka ENSV rahvakirjaniku aunimetuse, mis ent v\u00f5eti stalinliku repressiivpoliitika tuultes 1950. aastal temalt \u00e4ra, lisaks visati ta samal aastal v\u00e4lja ka Kirjanike Liidust. 1950. aastate keskpaigani ei olnud Tuglasel v\u00f5imalik loomingu ja teadust\u00f6\u00f6ga avalikkuse ette tulla. \u00d5igused taastati 1955, rahvakirjaniku aunimetus taastati 1956. aastal. Oli Eino Leino Seltsi (1962) ja Kalevaseura (1966) v\u00e4lisliige. Tema ettepanekul asutati Kirjanike Liidu novelliauhind, mida F. Tuglase novelliauhinna nime all on v\u00e4lja antud alates 1971. aastast. Oli abielus Elo Tuglasega (1896-1970). Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Tallinnas asub Tuglase majamuuseum, mis 1993. aastast on Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. 1982. aastast tegutseb Helsingis ka Friedebert Tuglase Selts.<\/p>\n\n\n\n

Deb\u00fcteeris 1901. aastal Lastelehes jutustusega \u201eSiil\u201c, esimene tr\u00fckis ilmunud raamat on novell \u201eHingemaa\u201c (1906). Avaldas Postimehes t\u00f6\u00f6tades (1903-1905) mitmesuguseid kirjat\u00f6id, 1905. aasta revolutsioonilistest s\u00fcndmustest ajendatuna kirjutas ka romantilise alatooniga luulet. Vanglas kirjutas v\u00f5itlusliku poeemi \u201eMeri\u201c (1908). Loomeperioodi alguses annab tooni realism, mille k\u00f5rvale t\u00f5usis uusromantiline laad. Varasem looming koondub kogusse \u201eLiivakell\u201c (1913, 2. t\u00e4iend tr kahes k\u00f6ites 1919 ja 1920). Loominguline k\u00f5rgperiood j\u00e4\u00e4b aastatesse 1914-1925. Ilmuvad esseistlik p\u00e4evikromaan \u201eFelix Ormusson\u201c (1915), novellikogu \u201eSaatus\u201c (1917) ja ekspressionistliku alatooniga \u201eRaskuse vaim\u201c (1920) ning uusromantilise suuna l\u00f5ppakordina novellikogu \u201eHingede r\u00e4ndamine\u201c (1925).<\/p>\n\n\n\n

Oli klassikalise novelli meister, kes \u017eanri lihvides kujundas v\u00e4lja talle eriomase novellit\u00fc\u00fcbi. Tema novelle iseloomustab kindel kompositsioon, detailik\u00fcllus, groteski ja s\u00fcmbolite kasutus, l\u00e4henemine m\u00fc\u00fcdile. Novelle l\u00e4bivad teemadena n\u00e4iteks armastuse j\u00f5ud ja traagika, k\u00e4ttesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding, katastroofid ja \u00f5udused. Tegelastena kohtab sageli t\u00e4iskasvanute maailmaga kokku puutuvaid lapsi (nt \u201eToome helbed\u201c), erinevaid inimlikke omadusi kehastavaid loomi (nt \u201ePopi ja Huhuu\u201c). Iseloomulikud on loodus- ja milj\u00f6\u00f6kujutused: reaalsuse ja fantastika p\u00f5imumine, visuaalsus (nt \u201eMaailma l\u00f5pus\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Erilise t\u00e4henduse omandas esseenovell v\u00e4ljam\u00f5eldud kirjanikust Arthur Valdesest (1918), kelle elu- ja loominguloo \u00fches esteetiliste vaadetega Tuglas esitas. M\u00fcstiline tegelane paelus paljusid, nii leiab sellenimelise tegelase j\u00e4lgi ka hilisemast eesti kirjandusest.<\/p>\n\n\n\n

Ilukirjanduslikus m\u00f5ttes vaikis Tuglas pikalt, naastes lapsep\u00f5lveromaaniga \u201eV\u00e4ike Illimar\u201c (1937) realistliku kujutusviisi juurde. Poeetilise sisseelamisega on kujutatud maailma l\u00e4bi v\u00e4ikese poisi silmade. Kujutamist leiavad Tuglase lapsep\u00f5lvemaastikud Ahja m\u00f5isas. Realistliku alatooniga on ka loomingu l\u00f5ppj\u00e4rgu novellid (nt Teise maailmas\u00f5ja ajal kirjutatud tume tulevikuvisioon \u201eViimne tervitus\u201c (1957)). Reageeringuid ajaj\u00e4rgu s\u00fcndmustele leiab ka marginaalidest, nt \u201eJulmal ajal\u201c (1941), \u201e\u00d6isi m\u00f5tisklusi\u201c (1944). Marginaalid on ilmunud eraldi kogumikus \u201eMarginaalia\u201c (1921, t\u00e4iend tr 1966).<\/p>\n\n\n\n

Lisaks ilukirjanduslikule loomingule on Tuglasel oluline roll eesti kirjanduskriitikas. Nii mitmedki tema seisukohad ja v\u00e4lja\u00fctlemised on saanud \u00fcldtunnustatud t\u00f5dedeks. Teda on nimetatud koguni \u00fche eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Teda iseloomustab erudeeritus, hea materjalitundmine ja anal\u00fc\u00fcsioskus, k\u00f5rge esteetiline maitse, mis seltsib elegantse kirjutamislaadiga. Tuglaselt ilmuvad nt l\u00fchimonograafiad \u201eJuhan Liiv\u201c (1914), \u201eA. H. Tammsaare\u201c (1919), \u201eMait Metsanurk\u201c (1919), raamatud \u201eAja kaja\u201c (1919), \u201eEesti uuem kirjandus\u201c (1920), \u201eHenrik Ibsen inimesena\u201c (1920), \u201eWilliam Shakespeare\u201c (1920), \u201eKirjanduslik p\u00e4evaraamat\u201c (1921). Kultuurilooliselt on oluliseks peetud monograafiaid \u201eAdo Grenzsteini lahkumine\u201d (1926), \u201eJuhan Liiv\u201c (1927), \u201eKarl Rumor\u201c (1930), \u201eEesti Kirjameeste Selts\u201c (1932) ning \u00fclevaateid \u201eL\u00fchike eesti kirjanduslugu\u201c (1934) ja \u201eKriitiline realism\u201c (1947). 1935-1936 ilmunud \u201eKriitika\u201d I-VIII koondab peamise osa artikleid ja esseid.<\/p>\n\n\n\n

Tuglas pani teostega \u201eTeekond Hispaania\u201c (1918) ja \u201eTeekond P\u00f5hja-Aafrika\u201c I-III (1928-1930) aluse ka eesti kunstip\u00e4rasele reisikirjale, milles p\u00f5imuvad nii loetud ajaloo- ja kunstiraamatud, ilukirjandus kui ka isiklikud muljed. Reisikiri on \u00fchteaegu nii hariv kui lugemisnaudingut pakkuv. Nii reisi- kui m\u00e4lestusraamatuna on m\u00e4\u00e4ratletav \u201eEsimene v\u00e4lisreis\u201c (1945), mis koos m\u00e4lestusraamatutega \u201eToompea vanglas\u201c (1930) ning \u201eNoorusm\u00e4lestused\u201c (1940) on eesti aja- ja kultuuriloo tahkude j\u00e4\u00e4dvustamisel olulisel kohal. M\u00e4lestuslikku ainest koondavad \u201eM\u00e4lestused\u201c (1960). Postuumselt ilmus \u201eRahutu rada\u201c (1973), mis sisaldab isiklikku ja kultuuriloolist ainest.<\/p>\n\n\n\n

Tuglasel on oluline roll ka eesti t\u00f5lkekirjandusliku maastiku t\u00e4iustamisel. Ta on t\u00f5lkinud eesti keelde nt A. Kivi \u201eSeitse venda\u201c (1924), A. Tolstoi \u201ePeeter Esimese\u201c (1948-49), A. T\u0161ehhovi ja A. Kalda loomingut.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Felix Ormusson<\/strong>. Jurjev: Noor-Eesti, 1915, 253 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1920, 1937, 1951, 1988.]
V\u00e4ike Illimar<\/strong>. \u00dche lapsep\u00f5lve lugu. 2 kd. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 297, 266 lk.\u00a0 [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1938-1939, 1945, 1955, 1956, 1958, 1962, 1970, 1980, 1989, 2001.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Fr. Mihkelson,\u00a0Hingemaa<\/strong>. Jutt sellest, et ega inimene ometi j\u00e4nes ei ole, et ta haawa koorest elaks, ja et maakera on t\u00f5esti raske k\u00fcll. Tartu: Noor-Eesti, 1906, 31 lk.
Fr. Mihkelson,\u00a0Kahekesi<\/strong>. Nowellid. Tartu: Noor-Eesti, 1908, 132 lk.
Liivakell<\/strong>. Novellid ja laastud. Tartu: Noor-Eesti, 1913, 328 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1919, 1920.]
\u00d5htu taevas<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1913, 144 lk. [2. tr\u00fckk: 1920.]
Kaks juttu<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 62 lk.
Saatus<\/strong>. Novellid. Tallinn: Maa, 1917, 148 lk. [2. tr\u00fckk: 1921.]
Jumala saar<\/strong>. Torgla soo muinasjutt. Tartu: Odamees, 1920, 79 lk.
Maailma l\u00f5pus<\/strong>. Nowell. Tartu: Odamees, 1920, 75 lk.
Raskuse waim<\/strong>. Novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 135 lk.
Toome helbed<\/strong>. Novell kogust \u201c\u00d5htu taevas\u201d. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 31 lk.
Suve \u00f6\u00f6 armastus<\/strong>. Novell kogust \u201c\u00d5htu taevas\u201d. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 32 lk.
Inimeses\u00f6\u00f6jad<\/strong>. Novell kogust \u201cSaatus\u201d. Tartu: Noor-Eesti, 1921, 22 lk.
Popi ja Huhuu<\/strong>. Novell kogust \u201cSaatus\u201d. Tartu: Noor-Eesti, 1921, 30 lk.
Poeet ja idioot<\/strong>. Novell kogust \u201cHingede r\u00e4ndamine\u201d. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 66 lk.
Hingede r\u00e4ndamine<\/strong>. Novellid ja miniat\u00fc\u00fcrid. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 168 lk.
Popi ja Huhuu<\/strong>. Novell. Tartu: Loodus, 1928, 36 lk.
Hunt<\/strong>. Novell. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 45 lk.
Valimik novelle<\/strong>. Tartu: Loodus, 1935, 119 lk.
Kuldne r\u00f5ngas<\/strong>. Novellivalimik. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 447 lk.
Kogutud novellid ja v\u00e4ikepalad<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1939-1940, 307+312+329 lk.
Valitud novellid ja v\u00e4ikepalad 1902-1942<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 337 lk.
Elu ja kangastused<\/strong>. Valitud novellid ja miniatuurid. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 320 lk.
Valitud jutud<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 108 lk.
Kogutud novellid ja v\u00e4ikepalad. 1. osa<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1957, 246 lk.
Neli novelli<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1966, 127 lk.
Kogutud novellid 1. kd<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 368 lk.
Kogutud novellid 2. kd<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 368 lk.
Novelle ja miniatuure<\/strong>. Koost Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 175 lk.
Siil<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 32 lk.
Novelle<\/strong>. Tallinn: Mixi Kirjastus, 2003, 92 lk.
Novellid<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2006, 504 lk.
Valik proosat<\/strong>. Kommenteeritud autori antoloogia. Koostanud Jaan Undusk. Tallinn: Avita, 2009, 688 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Meri<\/strong>. Poeem. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 24 lk
Tuhat aastat<\/strong>. Luuletused. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 23 lk.<\/p>\n\n\n\n

Reisikirjad<\/em><\/strong>
Teekond Hispaania<\/strong>. Tallinn: Siuru, 1918, 167 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1923, 1938, 1956, 1961, 1989.]
Teekond P\u00f5hja-Aafrika 1. osa. Tuniisia<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 101 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1956, 1961, 1989.]
Teekond P\u00f5hja-Aafrika 2. osa. Al\u017eeeria<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 162 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1956, 1961, 1989.]
Teekond P\u00f5hja-Aafrika 3. osa. Maroko<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 202 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1956, 1961, 1989.]
Esimene v\u00e4lisreis: pagulasm\u00e4lestusi Prantsusmaalt ja Itaaliast 1909-1910<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 170 lk. [2. tr\u00fckk: 2011.]
[s. n.],\u00a0\u00dche Norra reisi kroonika: kus sees on lugeda selle maa rahvast, linnadest ja m\u00e4gedest ning muist imev\u00e4\u00e4rseist asjadest, mis selle reisi peal n\u00e4htud ja kuuldud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 78 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1957, 1988.]
Friedebert Tuglas, Karl Ast Rumor, Omnibusega \u00fcmber P\u00f5hja- ja Kesk-Euroopa. V\u00e4ike Skandinaavia reisisaatja<\/strong>. Koostanud, kommenteerinud ja toimetanud Elle-Mari Talivee ja Kri Marie Vaik, kommenteerinud Mall J\u00f5gi. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2021, 213 lk.<\/p>\n\n\n\n

Monograafiad ja kriitika<\/em><\/strong>
Juhan Liiv. Monograafia<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 80 lk. [2. tr\u00fckk: 2013.]
A. H. Tammsaare: kriitiline essee<\/strong>. Tartu: Odamees, 1918, 66 lk.
Arthur Valdes: kriitiline essee<\/strong>. Tartu: Odamees, 1918, 41 lk.
Aja kaja: 1914-1919<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 157 lk. [2. tr\u00fckk: 1920.]
Mait Metsanurk: kriitiline essee<\/strong>. Tallinn: Siuru, 1919, 38 lk.
Kriitika I<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 222 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1935, 1996.]
Eesti uuem ilukirjandus: ylevaade<\/strong>. Tartu: Odamees, 1920, 44 lk.
Henrik Ibsen inimesena<\/strong>. Tartu: Odamees, 1920, 39 lk.
William Shakespeare: essee<\/strong>. Tartu: Odamees, 1920, 48 lk.
Kriitika IV<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1922, 262 lk. [2. tr\u00fckk: 1935.]
Ado Grenzsteini lahkumine: p\u00e4\u00e4t\u00fckid ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 229 lk. [2. tr\u00fckk: 2018]
Kriitika II<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 192 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1935, 1996.]
Juhan Liiv. Elu ja looming<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 347 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1958 (k\u00e4rbetega), 2013 (saates\u00f5nad: Jaan Undusk, J\u00fcri Talvet).]
Karl Rumor: elu ja loomingu \u00e4\u00e4rjooni<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 194 lk.
Eesti Kirjameeste Selts: tegevusolud, tegelased, tegevus<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932, 335 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1958, 2009.]
L\u00fchike eesti kirjanduslugu<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1934, 111 lk. [2. tr\u00fckk: 1936.]
Kriitika III<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 263 lk.
Kriitika V<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 261 lk. [2. tr\u00fckk: 2001.]
Kriitika VI<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 260 lk [2. tr\u00fckk: 2001.]
Kriitika VII<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 275 lk [2. tr\u00fckk: 2004.]
Kriitika VIII<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 239 lk [2. tr\u00fckk: 2004.]
Eesti kirjanduse ajalugu 4. kd. Kriitiline realism<\/strong>. Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1947, 255 lk.
Kirjandusloolisi pisivesteid<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1969, 68 lk.
Rahutu rada: elu ja kirjandusloolist<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 280 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Toompea vanglas: m\u00e4lestisi 1905 ja 1906 aastast<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 79 lk.
Noorusm\u00e4lestused<\/strong>. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 270 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1990, 2011.]
Eluloolisi m\u00e4rkmeid 1. 1906-1944<\/strong>. Toim Kristi Metste. Tartu: Virgela, 1996, 117 lk. [Litteraria: eesti kirjandusloo allikmaterjale 11.]
Eluloolisi m\u00e4rkmeid 2. 1944-1959<\/strong>. Toim Kristi Metste. Tartu: Virgela, 1997, 119 lk. [Litteraria: eesti kirjandusloo allikmaterjale 12.]<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4evikud, m\u00f5tisklused<\/em><\/strong>
Kirjanduslik p\u00e4evaraamat: 1910-1921<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1921, 176 lk.
Marginaalia: m\u00f5tted ja meeleolud 1906-1921<\/strong>. Tartu: Odamees-Carl Sarap, 1921, 92 lk.
Unelmate maa: t\u00f5e ja kujutluse p\u00e4evik<\/strong>. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1942, 108 lk.
Marginaalia: m\u00f5tteid ja meeleolusid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 248 lk.
Muutlik vikerkaar: t\u00f5e ja kujutluse p\u00e4evik<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 244 lk. [2. tr\u00fckk: 1988.]<\/p>\n\n\n\n

Kirjavahetus<\/em><\/strong>
Valik kirju<\/strong>. Koost August Eelm\u00e4e. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1986, 94 lk.
Elo ja Friedebert Tuglas,\u00a0Kirjad teineteisele 1917-1947<\/strong>. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, 766 lk.
Marie Under, Friedebert Tuglas,\u00a0Under ja Tuglas: Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus<\/strong>. Koostanud Rutt Hinrikus. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2006, 208 lk.
Artur Adson, Friedebert Tuglas,\u00a0Paa\u017ei ja Felixi kirjavahetus 1917-1944<\/strong>. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2011, 614 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed 1919-1921<\/em><\/strong>
Teoksed nr 1. Liivakell. Novellid ja laastud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 188 lk.
Teoksed nr 2. Liivakell. Novellid ja laastud II<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 184 lk.
Teoksed nr 3. \u00d5htu taevas. Novellid<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 136 lk.
Teoksed nr 4. Felix Ormusson<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 207 lk.
Teoksed nr 5. Saatus. Novellid<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1921, 168 lk.<\/p>\n\n\n\n

Valitud teosed 1957-1962<\/em><\/strong>
Teosed, 1. kd. Valik novelle ja miniatuure<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 363 lk.
Teosed, 2. kd. Felix Ormusson. Valik novelle<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 470 lk.
Teosed, 3. kd. V\u00e4ike Illimar: \u00fche lapsep\u00f5lve lugu<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 479 lk.
Teosed, 4. kd. Reisikirjad<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 600 lk.
Teosed, 5. kd. Eesti Kirjameeste Selts<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 456 lk.
Teosed, 6. kd. Juhan Liiv: elu ja looming<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 479 lk.
Teosed, 7. kd. Valik kriitilisi t\u00f6id<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 648 lk.
Teosed, 8. kd. M\u00e4lestused<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 534 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed 1986-<\/em><\/strong>
Kogutud teosed 1. kd. Novellid I<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 317 lk.
Kogutud teosed 2. kd. Novellid II<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 317 lk.
Kogutud teosed 3. kd. Felix Ormusson. Muutlik vikerkaar. \u00dche Norra reisi kroonika<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 349 lk.
Kogutud teosed 4. kd. V\u00e4ike Illimar: \u00fche lapsep\u00f5lve lugu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 363 lk.
Kogutud teosed 5. kd. Reisikirjad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 462 lk.
Kogutud teosed 6. kd. Noorusm\u00e4lestusi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 397 lk.
Kogutud teosed 7. kd. Kriitika I-II<\/strong>. Toim \u00dclle Kurs. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996, 560 lk.
Kogutud teosed 9. kd. Kriitika V-VI<\/strong>. Toim \u00dclle Kurs. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, 517 lk.
Kogutud teosed 10. kd. Kriitika VII-VIII<\/strong>. Toim \u00dclle Kurs. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2004, 524 lk.
Kogutud teosed 11. kd. Kriitika IX-X<\/strong>. Toim Elle-Mari Talivee. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2014, 551 lk.
Kogutud teosed 12. kd. Juhan Liiv<\/strong>. Toimetaja: Elle-Mari Talivee, saates\u00f5nad: Jaan Undusk, J\u00fcri Talvet. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2013, 593 lk. [Sisaldab nii 1914. aasta monograafiat \u2018Juhan Liiv. Monograafia\u2019 kui 1927. aasta monograafiat \u2018Juhan Liiv. Elu ja looming\u2019.]
Kogutud teosed 13. kd. Eesti Kirjameeste Selts: tegevusolud, tegelased, tegevus<\/strong>. Toim \u00dclle Kurs, Toomas Haug. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2009, 426 lk.
Kogutud teosed 14. kd. Ado Grenzsteini lahkumine: peat\u00fckke meie ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost<\/strong>. Toim. Elle-Mari Talivee. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2018, 371 lk.<\/p>\n\n\n\n

Friedebert Tuglas<\/em><\/strong>e kohta<\/strong><\/em>
Friedebert Tuglas: kirjutisi ta 50. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1936, 71 lk
Friedebert Tuglas s\u00f5nas ja pildis<\/strong>. Koost Paul Rummo. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 224 lk.
Nigol Andresen,\u00a0Friedebert Tuglas. L\u00fchimonograafia<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 164 lk. [Sari \u2018Eesti kirjamehi\u2019.]
August Eelm\u00e4e,\u00a0Friedebert Tuglas. Kultuurilooline essee<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1986, 38 lk.
Jaan Undusk, Realismi m\u00f5iste \u00fcmber: F. Tuglase \u201erealism\u201c ja sajandivahetuse kultuur<\/strong>: (valminud uurimuse eeltr\u00fckk). Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1986, 84 lk
Friedebert Tuglas: bibliograafia 1. Eestikeelsed t\u00f6\u00f6d<\/strong>. Koostanud ja toimetanud A. Heinapuu, R. Hillermaa. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 1993, 156 lk
Ants Oras, Friedebert Tuglase ilukirjanduslik looming: kriitiline et\u00fc\u00fcd<\/strong>. Tartu: E\u00dcS Veljesto, 1997, 88 lk.
M\u00e4ng ja melanhoolia:\u00a0Friedebert\u00a0Tuglase romaan \u201eFelix Ormusson\u201c<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Mirjam Hinrikus, Jaan Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2022,\u00a0341 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Friedebert Tuglase kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Friedebert Tuglas (1923. aastani kodanikunimi Mihkelson, 2. III\/18. II 1886 \u2013 15. IV 1971) on \u00fcks eesti kirjanduse suurkujusid, eelk\u00f5ige tuntud kui v\u00e4ljapaistev novellist, aga ka kriitik, kirjandusteadlane ja t\u00f5lkija. Ta oli eesti kirjandus- ja kultuuriruumi \u00fcks peamisi organiseerijaid ja …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6510,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6932","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6932","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6932"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6932\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6945,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6932\/revisions\/6945"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6932"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}