{"id":6914,"date":"2024-04-03T23:41:57","date_gmt":"2024-04-03T20:41:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6914"},"modified":"2025-04-01T12:28:09","modified_gmt":"2025-04-01T09:28:09","slug":"adolf-rammo","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/adolf-rammo\/","title":{"rendered":"Adolf Rammo"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._rammo_elmar_kivaste-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"694\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._rammo_elmar_kivaste-694x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6309\" style=\"width:287px;height:auto\" title=\"Foto: Elmar Kivaste\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._rammo_elmar_kivaste-694x1024.jpg 694w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._rammo_elmar_kivaste-203x300.jpg 203w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._rammo_elmar_kivaste-768x1133.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._rammo_elmar_kivaste-1041x1536.jpg 1041w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._rammo_elmar_kivaste-1388x2048.jpg 1388w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._rammo_elmar_kivaste-1920x2832.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._rammo_elmar_kivaste-scaled.jpg 1735w\" sizes=\"auto, (max-width: 694px) 100vw, 694px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Adolf Rammo (25. IX 1922\u20132. II 1998) oli luuletaja ning laste- ja noorsookirjanik.<\/p>\n\n\n\n<p>Rammo s\u00fcndis Narvas k\u00e4sit\u00f6\u00f6lise pojana, \u00f5ppis Narva Kreenholmi algkoolis, Narva prog\u00fcmnaasiumis, Narva t\u00f6\u00f6stuskoolis ja Tallinnas riigi t\u00f6\u00f6stuskoolis, mille ta l\u00f5petas 1941. aastal lukksepana. Samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ja ta osales Punaarmee koosseisus Teises maailmas\u00f5jas. P\u00e4rast armeest vabastamist t\u00f6\u00f6tas ta 1946. aastal Tallinnas kokana, transpordit\u00f6\u00f6lisena ja katelsepana. Aastatel 1953\u20131957 oli ta ajakirjanik. Seej\u00e4rel elas ta vabakutselise kirjanikuna Tallinnas. Adolf Rammo oli Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1971. aastast. Tema abikaasa oli lastekirjanik Helju Rammo.<\/p>\n\n\n\n<p>Rammo avaldas esimesed luuletused 1947. aastal. Tema esimene luulekogu ilmus 1957. aastal. Luuletused p\u00f5hinevad peamiselt tema kodulinna Narva motiividel. V\u00e4rssides on sagedased lapsep\u00f5lvemeenutused, s\u00f5jaraskuste ja t\u00f6\u00f6meeste argip\u00e4eva kujutamine. Rammo hilisemas luules leidub rohkem m\u00f5ttes\u00fcgavust. Adolf Rammo luulekogud teenisid kriitikutelt ettevaatliku hinnangu.<\/p>\n\n\n\n<p>Suurem edu oli Rammo lasteraamatutel, eelk\u00f5ige autobiograafiliste sugemetega noorsoojutustuste triloogial murdeealiste poiste elust ja seiklustest 1930. aastate Narvas. Nende raamatute tugevusteks on ladus jutustamisoskus ning ajastutruu olustiku j\u00e4\u00e4dvustamine. Jutustus \u201eKuskil Kurek\u00fcla k\u00fcngastel\u201c kujutab Narva koolipoiste elu s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel.<\/p>\n\n\n\n<p>Rammo sulest on ilmunud ka mitmeid kogumikke lasteluulet.<\/p>\n\n\n\n<p><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br><strong>Lapsep\u00f5lv<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957. 83 lk.<br><strong>Kodusel pinnal<\/strong>. Luuletused ja epigrammid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960. 84 lk.<br><strong>Naeratused<\/strong>. Luuletusi 1960\u20131963. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964. 80 lk.<br><strong>Kaks Adolfit<\/strong>. Murelik poeem. Tallinn: Eesti Raamat, 1969. 38 lk.<br><strong>Naeruvigurid<\/strong>: valik luuletusi 1960\u20131970. Tallinn: Eesti Raamat, 1972. 89 lk.<br><strong>Valusad v\u00e4rsid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977. 64 lk.<br><strong>L\u00e4bi mitme v\u00e4rava<\/strong>. Luuletusi aastaist 1955\u20131980. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. 147 lk.<br><strong>Elluj\u00e4\u00e4nud mehe laulud<\/strong>. Laagri- ja s\u00f5jaluulet. Tallinn: Eesti Raamat, 1990. 93 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Lasteluule<\/em><\/strong><br><strong>Ole ikka mees!<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961. 32 lk.<br><strong>Vallatud v\u00e4rsid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964. 66 lk.<br><strong>Pisike tragi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966. 64 lk.<br><strong>Lapse laulud<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968. 39 lk.<br><strong>\u00d5nnelik jahiretk<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970. 30 lk.<br><strong>J\u00f5mm-Valepoiss<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977. 48 lk.<br><strong>Patsi, patsi p\u00e4ikesele<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979. 45 lk.<br><strong>Silm sirkel, nina vinkel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. 44 lk.<br><strong>Priidu portreed<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. 12 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Noorsoojutustused<\/em><\/strong><br><strong>\u0160ahh Madan<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970. 127 lk.<br><strong>Hundipassiga koolipoiss<\/strong>. \u0160ahh Madani teine \u200b\u200braamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1973. 150 lk.<br><strong>Kuskil Kurek\u00fcla k\u00fcngastel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973. 79 lk.<br><strong>Kibek\u00e4ppade k\u00fcpsetuskojas<\/strong>. \u0160ahh Madani kolmas raamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1974. 178 lk.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/adolf-rammo\/adolf-rammo-kohta\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6916\">Artiklid ja arvustused Adolf Rammo kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Adolf Rammo (25. IX 1922\u20132. II 1998) oli luuletaja ning laste- ja noorsookirjanik. Rammo s\u00fcndis Narvas k\u00e4sit\u00f6\u00f6lise pojana, \u00f5ppis Narva Kreenholmi algkoolis, Narva prog\u00fcmnaasiumis, Narva t\u00f6\u00f6stuskoolis ja Tallinnas riigi t\u00f6\u00f6stuskoolis, mille ta l\u00f5petas 1941. aastal lukksepana. Samal aastal mobiliseeriti ta &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6914","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6914","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6914"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6914\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6918,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6914\/revisions\/6918"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6914"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}