{"id":6906,"date":"2024-04-03T23:40:04","date_gmt":"2024-04-03T20:40:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6906"},"modified":"2025-04-01T12:09:22","modified_gmt":"2025-04-01T09:09:22","slug":"paul-haavaoks","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/h\/paul-haavaoks\/","title":{"rendered":"Paul Haavaoks"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Paul Haavaoks (12. VI 1924 \u2013 30. IX 1983) on eesti luuletaja.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Kagu-Eestis Setumaal V\u00e4rska l\u00e4hedal J\u00e4rvesuu vallas. \u00d5ppis aastatel 1932\u201338 V\u00e4rska algkoolis, aastatel 1946\u201347 Valga maanoorte koolis, keskhariduse sai 1953. aastal P\u00f5lva t\u00f6\u00f6lisnoorte \u00f5htukeskkoolist. T\u00f6\u00f6tas mitmetes ametites ning tegeles komsomolit\u00f6\u00f6ga. Muuhulgas t\u00f6\u00f6tas Leevaku, Vastse-Nursi ja Saesaare elektrijaamade ehitustel, Saatse valla t\u00e4itevkomitees ning ajalehe Koit toimetuses P\u00f5lvas. Alates 1955. aastast oli Haavaoks kutseline kirjanik, elades peamiselt R\u00e4pinas, suviti ka kodutalus V\u00e4rskas.<\/p>\n\n\n\n

Haavaoksa esimesed v\u00e4rsid ilmusid 1937. aastal, kuid j\u00e4rjekindel tegevus luuletajana algas hiljem. Kirjandusliku tee valimisel m\u00f5jus Haavaoksale inspireerivalt kohtumine Juhan Smuuliga. Haavaoksa luulekeel on \u00fcldjuhul lihtne ja vormikindel, see on soodustanud tema luuletuste kasutamist laulutekstidena. Kogu aeg on Haavaoksa loomingus suur osakaal looduse, maaelu ja lihtsa t\u00f6\u00f6 poetiseerimisel, alati on talle t\u00e4htis olnud ka Setumaaga seotud identiteet \u2013 Haavaoks on l\u00e4bi aegade tuntuim setu luuletaja. \u00dcheks Haavaoksa m\u00f5jutanud autoriks on vene kirjanik Sergei Jessenin, keda on nimetatud viimaseks k\u00fclalaulikuks. K\u00fclalauliku hoiak on omane ka Haavaoksale. Eesti kirjanduses on Haavaoksa loomingus haakumisi eriti Juhan Liivi ja Juhan Smuuli tekstidega.<\/p>\n\n\n\n

Haavaoksa varasema loominguj\u00e4rgu moodustavad 1950. ja 1960. aastatel ilmunud kogud. Siin on hilisemaga v\u00f5rreldes rohkem n\u00f5ukogulikku temaatikat ja poeetikat, aga ka m\u00f5nev\u00f5rra rohkem deskriptiivsust ja klassikalist vormi. Valitseb l\u00fc\u00fcrilisus, kuid Haavaoks teeb ka m\u00f5ned katsed mahukamas l\u00fcroeepilises luules, n\u00e4iteks on kolmandale luulekogule andnud pealkirja poeem \u201eMetsad kohisevad\u201c (1962). Sageli kujutab Haavaoks kodukandi maastikke \u2013 metsi, n\u00f5mmesid, Peipsi rannikut, Setu k\u00fclasid \u2013 ja see j\u00e4\u00e4b iseloomulikuks ka hiljem.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>Haavaoksa hilisema luule juhatab sisse luulekogu \u201eSipelgarada\u201c (1970), kus paistavad silma kolm muutust: esiteks \u2013 ta hakkab avaldama eestikeelse luule k\u00f5rval ka setumurdelisi luuletusi; teiseks \u2013 Setu identiteet \u00fchineb senisest selgemini ka eesti rahvusliku identiteediga; kolmandaks \u2013 n\u00f5ukoguliku poliitilisuse m\u00e4rgid kaovad. Viimastes luulekogudes s\u00fcveneb eksistentsiaalne elutunnetus ning kujundid muutuvad mitmekihilisemaks. Temaatika oluliselt ei muutu ning kui hilisemaski loomingus esineb pisut linnamaastike kujutamist (nt luulekogus \u201eKanajala linnajagu\u201c), siis tavaliselt t\u00e4hendab see maa ja linna kohtumist problematiseerivat hoiakut.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud luulele on Haavaoks avaldanud ka lasteluulet. Samuti on ta avaldanud m\u00e4lestusraamatu \u201eEelkarastumine\u201c, teemaks elu ja t\u00f6\u00f6 Leevakul.<\/p>\n\n\n\n

M. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong><\/em>
Peipsi rannalt: luuletusi 1949\u20131957. <\/strong>Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 92 lk.
R\u00e4ndajad maanteel. <\/strong>Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 104 lk.
Metsad kohisevad. <\/strong>Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 104 lk.
Laul suurest salvest: luuletusi. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 120 lk.
Sipelgarada. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 100 lk.
Talvised mesipuud: valik luuletusi 1949\u20131969. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 276 lk.
Palumaa pedajad. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 96 lk.
Kanajala linnajagu. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 112 lk.
On k\u00fcla kuskil veel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 88 lk.
Rannah\u00e4\u00e4led. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 72 lk.
Suvised nurmed: valik luuletusi, 1962\u20131982. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 168 lk.
Paul Haavaoks. <\/strong>Koostanud \u00dclo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 160 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike
luuleraamat\u2019.]
Palumaad ja rannah\u00e4\u00e4led: valik luulet. <\/strong>Koostanud Ilme Hoidmets ja Nele Reimann. V\u00e4rska: Seto Instituut, 2020, 336 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lasteraamatud<\/em><\/strong><\/em>
Rannapoisid. <\/strong>Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 40 lk.
Lehesall ja lumer\u00e4tt. <\/strong>Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 32 lk.
Nipitiri. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 56 lk.
Valge pilliroog. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 112 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em><\/strong><\/em><\/strong>
Eelkarastumine. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 96 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Paul Haavaoksa kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paul Haavaoks (12. VI 1924 \u2013 30. IX 1983) on eesti luuletaja. Ta s\u00fcndis Kagu-Eestis Setumaal V\u00e4rska l\u00e4hedal J\u00e4rvesuu vallas. \u00d5ppis aastatel 1932\u201338 V\u00e4rska algkoolis, aastatel 1946\u201347 Valga maanoorte koolis, keskhariduse sai 1953. aastal P\u00f5lva t\u00f6\u00f6lisnoorte \u00f5htukeskkoolist. T\u00f6\u00f6tas mitmetes ametites …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6906","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6906","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6906"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6906\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6912,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6906\/revisions\/6912"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6906"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}