{"id":6870,"date":"2024-04-03T23:39:30","date_gmt":"2024-04-03T20:39:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6870"},"modified":"2025-03-26T10:19:38","modified_gmt":"2025-03-26T08:19:38","slug":"juhan-peegel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/p\/juhan-peegel\/","title":{"rendered":"Juhan Peegel"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/peegel_juhan.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"675\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/peegel_juhan-675x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5819\" style=\"width:343px;height:auto\" title=\"Foto: Kalju Suur\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/peegel_juhan-675x1024.jpg 675w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/peegel_juhan-198x300.jpg 198w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/peegel_juhan-768x1165.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/peegel_juhan.jpg 791w\" sizes=\"auto, (max-width: 675px) 100vw, 675px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Juhan Peegel (19. V 1919 \u2013 6. XI 2007) oli ajakirjandus- ja keeleteadlane ning proosakirjanik.<\/p>\n\n\n\n<p>Peegel s\u00fcndis Saaremaal P\u00f6ide kihelkonnas Uuem\u00f5isa vallas Reina k\u00fclas T\u00fcma talu perepojana. \u00d5ppis Tornim\u00e4e (1928\u20131931) ja Uuem\u00f5isa algkoolis (1931\u201333) ning Saaremaa \u00fchisg\u00fcmnaasiumis (1933\u20131938). T\u00f6\u00f6tas Kuressaares Meie Maa toimetuses (1938\u201339). L\u00e4ks ajateenijana Eesti s\u00f5jav\u00e4kke 1939, sealt p\u00e4rast Eesti okupeerimist 1940 Punaarmee koosseisu ning v\u00f5ttis osa lahingutest. Oli Eesti territoriaalkorpuse (1940\u20131941) ja Eesti laskurkorpuse (1942\u20131945) kahurv\u00e4elane, vahepeal Sverdlovskis t\u00f6\u00f6pataljonis; demobiliseeriti 1945. \u00d5ppis 1946\u20131951 Tartu Riikliku \u00dclikooli ajaloo-keeleteaduskonnas eesti filoloogiat, 1951\u20131954 aspirant dialektoloogia ja eesti keele ajaloo alal. Filoloogiakandidaat 1954 ja filoloogiadoktor 1973 (kinnitatud 1975) v\u00e4itekirjaga \u201eEesti ajakirjanduse algusperiood 1766\u20131857\u201c<em>.<\/em> Peegel t\u00f6\u00f6tas ajalehes Edasi 1947\u20131952. Ta oli TR\u00dc \u00f5ppej\u00f5ud eesti keele kateedris eesti keele ja \u017eumalistika erialal 1953. aastast, 1957 dotsent, 1978 professor. Peegel oli \u017eurnalistika kateedri rajaja ja juhataja 1979\u20131986, professor-konsultant 1987, emeriitprofessor 1993. Ta uuris eesti ajakirjanduse ja kirjanduse ajalugu, m\u00f5jukalt ka rahvalaulu keelt, avaldas muu hulgas regiv\u00e4rsi nimis\u00f5nade poeetiliste s\u00fcnon\u00fc\u00fcmide s\u00f5nastiku. Ta oli NLKP liige 1966\u20131989, Tartu Linna Rahvasaadikute N\u00f5ukogu liige 1977\u20131982, ENSV Teaduste Akadeemia liige 1977, Kirjanike Liidu liige 1956, Ajakirjanike Liidu liige 1974.<\/p>\n\n\n\n<p>Juhan Peegli esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid ajakirjas Tuleviku Rajad 1937. S\u00f5ja eel ja j\u00e4rel avaldas f\u00f6ljetone, arvustusi ja laaste. Ta avaldas koduainelise l\u00fchiproosa kogud \u201cSaaremaa motiive\u201d (1964) ja \u201cL\u00fchikesed lood\u201d (1970). Vanade autorite sentimentaalset stiili pasti\u0161\u0161eerisid humoristlikud kogud \u201c\u00dcks kaunis jutu- ja \u00f5petuse raamat\u201d (1966) ning H. D. Rosenstrauchi varjunimega \u201cKolm tahedat lugemist\u201d (1973). Proosakogule \u201cTeed ja ristteed\u201d (1976) j\u00e4rgnes kirjanduss\u00fcndmuseks kujunenud s\u00f5jaromaan \u201cMa langesin esimesel s\u00f5jasuvel\u201d (1978\/1979), mis kujutab Eesti korpuse surmaminejaid s\u00f5dureid 2. Maailmas\u00f5ja alguskuudel Pihkvamaal. Raamatu \u201cAegade j\u00e4ljed\u201d (1990) kaks jutustust meenutavad s\u00f5jahaavatute haiglap\u00e4evi ja \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5u ummikseisu n\u00f5ukogude s\u00fcsteemis. Kogu \u201cPuhtet\u00e4hed\u201d (1991) kujutab kolme l\u00f5iku eesti ajakirjanduse algusest. \u201cValitud teoste\u201d k\u00f6ites \u201cTuli koduaknas\u201d (1983) on ilmunud Peegli kirjandusliku loomingu paremik.<\/p>\n\n\n\n<p>Peegli loomingu p\u00f5hjal on valminud nukufilm \u201cVerine John\u201d (1974), millest tehti ka nukulavastus (1980), ning telelavastus \u201cJ\u00fcrgen ja Klotilde\u201d (1976); tema s\u00f5jafragmentaarium dramatiseeriti \u201cVanemuises\u201d (1979). Ta sai Tuglase novelliauhinna novelli \u201cV\u00e4ekargajad\u201d eest (1977), Tema romaan \u201cMa langesin esimesel s\u00f5jasuvel\u201d on t\u00f5lgitud vene, saksa, leedu, l\u00e4ti, soome, ukraina, slovaki ja poola keelde, \u201cL\u00fchikesed lood\u201d vene keelde.<\/p>\n\n\n\n<p>Peegel p\u00e4lvis Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjanduspreemia 1979, Eesti NSV teenelise teadlase aunimetuse 1979, N\u00f5ukogude Eesti preemia rahvalaulude uurimise eest 1975 ja s\u00f5jaromaani eest 1980, F. J. Wiedemanni keeleauhinna 1996, Eesti Vabariigi riikliku teaduspreemia elut\u00f6\u00f6 eest 1998, Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna 2002. Teda autasustati TR\u00dc medaliga 1976, Eesti Vabariigi Riigivapi IV klassi teenetem\u00e4rgiga 1996, Tartu aukodaniku tiitliga 1999.<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>Ma langesin esimesel s\u00f5jasuvel: fragmentaarium<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 172 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2008, 2009, 2019.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Novellid ja jutustused<\/em><\/strong><br><strong>Saaremaa motiive: Pilte ja m\u00f5lgutusi<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1964, 64 lk.<br><strong>\u00dcks kaunis jutu- ja \u00f5petuse raamat<\/strong>. Tallinn: EKP Keskkomitee Kirjastus, 1966, 79 lk. [Huumor. Ajakirja Pikker sari.]<br><strong>L\u00fchikesed lood<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 192 lk.<br>Heinrich Dawid Rosenstrauch,\u00a0<strong>Kolm tahedat lugemist<\/strong>. Tallinn: EKP Keskkomitee Kirjastus, 1973, 94 lk. [Kirjanduslikud paroodiad. Ajakirja Pikker sari.]<br><strong>Teed ja ristteed: \u00fcks vanamoeline jutuahel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 135 lk.<br><strong>Tuli koduaknas<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 432 lk. [Novellid ja jutustused.]<br><strong>Aegade j\u00e4ljed: kaks habrast juttu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 124 lk. \u00a0<br>Heinrich Dawid Rosenstrauch,\u00a0<strong>Elumere laenetel: neli tahedat lugemist<\/strong>. Pildid juure sehkendanud Edgar Valter. Tallinn: Olympia, 1996, 140 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Esseistika<\/em><\/strong><br><strong>Puhtet\u00e4hed: ajakirjandusloolisi jutustamisi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 126 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Juhan Peegli kohta<\/strong><\/em><br><strong>Otsides. Juhan Peegel. Meenutusi pikalt teelt<\/strong>. Vestluste p\u00f5hjal koostanud Maarja L\u00f5hmus. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2006, 168 lk. [Sisaldab J. Peegli bibliograafiat.]<br><strong>Alguses oli Juhan: Meenutuslood \u00f5petaja Juhan Peeglist<\/strong>. Koostanud Maarja L\u00f5hmus, Sulev Uus, Peeter Vihalemm. Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, 2012, 192 lk.<br><strong>\u201eMa l\u00f5petan selle jama \u00e4ra\u201c: Ajakaaslaste meenutuslood Juhan Peeglist<\/strong>. Koostanud Sulev Uus, Maarja L\u00f5hmus, Peeter Vihalemm. Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, 2014, 191 lk,\u00a0<a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:278547\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:278547<\/a><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/p\/juhan-peegel\/juhan-peegli-kohta\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6882\">Artiklid ja arvustused Juhan Peegli kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Juhan Peegel (19. V 1919 \u2013 6. XI 2007) oli ajakirjandus- ja keeleteadlane ning proosakirjanik. Peegel s\u00fcndis Saaremaal P\u00f6ide kihelkonnas Uuem\u00f5isa vallas Reina k\u00fclas T\u00fcma talu perepojana. \u00d5ppis Tornim\u00e4e (1928\u20131931) ja Uuem\u00f5isa algkoolis (1931\u201333) ning Saaremaa \u00fchisg\u00fcmnaasiumis (1933\u20131938). T\u00f6\u00f6tas Kuressaares &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6501,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6870","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6870","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6870"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6870\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6884,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6870\/revisions\/6884"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6870"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}