{"id":6858,"date":"2024-04-03T23:39:20","date_gmt":"2024-04-03T20:39:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6858"},"modified":"2025-03-26T10:01:11","modified_gmt":"2025-03-26T08:01:11","slug":"jakob-mandmets","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/jakob-mandmets\/","title":{"rendered":"Jakob M\u00e4ndmets"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jakob M\u00e4ndmets (29. VII 1871\u201325. XII 1930) oli kirjanik ja ajakirjanik.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Saaremaal K\u00e4rla vallas Paik\u00fclas Suurepere talus pere k\u00fcmnenda lapsena. Taud oli varem M\u00e4ndmetsade perekonnast viinud seitse last j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da, mist\u00f5ttu viimasele pojale Jakobile osutati vanemate poolt erilist hoolt. Kirjanikule j\u00e4id lapsep\u00f5lvest ilusad m\u00e4lestused ning paljusid motiive kasutas ta aastak\u00fcmneid hiljem oma loomingus. Esimesed teadmised kirjatarkuse alal sai ta kodus, seej\u00e4rel k\u00e4is K\u00e4rla kihelkonnakoolis. M\u00e4ndmetsade kodus hinnati raamatuid. Peale K\u00e4rla kihelkonnakooli asus Jakob M\u00e4ndmets \u00f5ppima Kaarma seminari, mille l\u00f5petas 1888. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Ta asus t\u00f6\u00f6le kodukanti K\u00e4rla kihelkonda Karida k\u00fclla kooli\u00f5petajaks. P\u00e4rast aastast teenistust pidi ta t\u00f6\u00f6postilt lahkuma, sest oli sattunud vastuollu kohaliku pastoriga. 1892. aastast alates t\u00f6\u00f6tas M\u00e4ndmets k\u00fcmme aastat Kose kihelkonnas \u00f5petajana. Sel perioodil hakkasid ilmuma tema realistlikud k\u00fclajutud, esialgu perioodilistes v\u00e4ljaannetes. Esimese raamatuna ilmus melodramaatiline k\u00fclajutt \u201eLepituse ingel\u201c (1899). Sattudes Kose kiriku\u00f5petaja H\u00f6rschelmanni p\u00f5lu alla, suundus Jakob M\u00e4ndmets 1903. aastal ajakirjanikut\u00f6\u00f6le Tallinna. Algul t\u00f6\u00f6tas ta ajalehe Uus Aeg toimetuses, selle sulgemise j\u00e4rel 1905. aastal j\u00e4tkas peamiselt t\u00f6\u00f6d P\u00e4evalehe toimetuses, l\u00fchemat aega ka teiste ajalehtede juures. Jakob M\u00e4ndmets oli alates 1922. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema t\u00fctrepoeg oli loodusteadlane Endel Lippmaa.<\/p>\n\n\n\n

Jakob M\u00e4ndmets \u00e4ratas 20. sajandi esimestel k\u00fcmnenditel t\u00e4helepanu Saaremaa argielu k\u00e4sitlevate k\u00fclajuttude kogumikega. Ta kirjutas samuti romaane, jutustusi ja laaste. Ta on avaldanud ka n\u00e4idendeid ja rohkesti publitsistikat.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Rasked patud<\/strong>. Tallinn: J. Ploompuu, 1901. 255 lk.
Tulesse<\/strong>: Jutustus Eesti minevikust. Tallinn: G. Pihlakas, 1901. 256 lk.
Sala s\u00fc\u00fcdlane<\/strong>. Tallinn: J. Ploompuu, 1900. 168 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Lepituse ingel<\/strong>: Lugu k\u00fclaelust. Jurjev: Uus Aeg, 1899. 64 lk.
Kui palju pisaraid!<\/strong>\u00a0Jurjev: Uus Aeg, 1900. 112 lk.
Aated ja ained<\/strong>. Jurjev: Kirjanduse s\u00f5brad, 1901. 144 lk.
Sakste pulmas<\/strong>. Jurjev: Kirjanduse s\u00f5brad, 1901. 135 lk.
Nagu muinasjutt<\/strong>. Jurjev: Kirjanduse s\u00f5brad, 1902. 159 lk.
Tont<\/strong>: T\u00f5sine kujutus Eestirahwa elust. Jurjev: T. Kukk, 1903. 68 lk.
H\u00e4bitundmata Villu<\/strong>: uudisjutt. Tallinn: Eesti Postimees, 1904. 112 lk.
Wana k\u00e4sikiri<\/strong>. Tallinn: G. Schneideri raamatukauplus, 1904. 132 lk.
Lihtne lugu<\/strong>. Tallinn: J. Lilienbach, 1906. 48 lk.
Kiir kaugusest; Ei ole aega<\/strong>. Tallinn: Ploompuu, 1922. 30 lk.
Katkiraiutud kaljas<\/strong>\u00a0[jutt]. Tartu: Loodus, 1926. 39 lk.<\/p>\n\n\n\n

Jutukogud<\/em><\/strong>
Koduk\u00fcla wainult<\/strong>. Revel: Tallinn: J. Ploompuu, 1900. 107 lk.
Oma \u00f5uest<\/strong>: Seitse Eesti juttu. Tallinn: J. Ploompuu, 1900. 94 lk.
\u00d5itseliste jutud<\/strong>. Tallinn: J. Ploompuu, 1901. 112 lk.
Pilpad<\/strong>. Tallinn: J. H. Vahtrik, 1902. 91 lk.
Talgud<\/strong>\u00a0[jutustused]. Tallinn: G. Schneideri raamatukauplus, 1903. 88 lk.
Wiirastused\u00a0<\/strong>[jutustused]. Tallinn: M. Schiffer, 1911. 112 lk.
Isa talus<\/strong>\u00a0[jutustused]. Tallinn: Teadus, 1913. 154 lk.
Meri<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1914. 169 lk.
K\u00fcla<\/strong>\u00a0[jutustused]. Tallinn: Maa, 1915. 146 lk.
Hingekarjane R\u00f6mer ja teised jutustused<\/strong>. Tallinn: M\u00f5te, 1917. 213 lk.
Maa j\u00f5ud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1918. 121 lk.
Kodumaa jutud<\/strong>. Tallinn: Ploompuu, 1919. 277 lk.
Hiilid karil<\/strong>. Tallinn: Rahva\u00fclikool, 1921. 171 lk.
Saatuse tujud<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1922. 166 lk.
L\u00e4bi r\u00e4di<\/strong>. Tartu: Loodus, 1927. 328 lk.
Teosed; 1. k\u00f6ide<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjatus, 1956. 667 lk.
Teosed; 2. k\u00f6ide<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjatus, 1956. 712 lk.
Kui valgus tuli<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987. 319 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Neli p\u00e4eva<\/strong>: Waatem\u00e4ng neljas j\u00e4rgus. Tallinn: J. Ploompuu, 1904. 87 lk.
Kosilane<\/strong>: \u00dchej\u00e4rguline n\u00e4item\u00e4ng. Tallinn: J. Ploompuu, 1905. 32 lk.
Ema<\/strong>: kurbm\u00e4ng 4 waatuses. Tallinn: Teadus, 1908. 80 lk.
Ametilt kosilane (Kosilane)<\/strong>: \u00fchevaatuslik juhtumus Kuuskn\u00f5mme vabadiku talus. Tallinn: Tavet Mutsu Teaterkirjastus, 1930. 31 lk.
Ebajumal<\/strong>: n\u00e4idend kolmes vaatuses. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1930. 137 lk.
Elut\u00f6\u00f6<\/strong>: kolmej\u00e4rguline n\u00e4idend. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1930. 73 lk.
Metsavahi majas (Neli p\u00e4eva)<\/strong>: n\u00e4idend 4 vaatuses. Tallinn: T. Mutsu, 1930. 108 lk.
Mikk Kivi<\/strong>: n\u00e4idend 4 j\u00e4rgus. Tallinn: T. Mutsu, 1930. 93 lk.<\/p>\n\n\n\n

Jakob M\u00e4ndmetsa kohta<\/strong><\/em>
Oskar Kruus. Jakob M\u00e4ndmets<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 92 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Jakob M\u00e4ndmetsa kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jakob M\u00e4ndmets (29. VII 1871\u201325. XII 1930) oli kirjanik ja ajakirjanik. Ta s\u00fcndis Saaremaal K\u00e4rla vallas Paik\u00fclas Suurepere talus pere k\u00fcmnenda lapsena. Taud oli varem M\u00e4ndmetsade perekonnast viinud seitse last j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da, mist\u00f5ttu viimasele pojale Jakobile osutati vanemate poolt erilist hoolt. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6858","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6858","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6858"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6858\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6878,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6858\/revisions\/6878"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6858"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}