{"id":6849,"date":"2024-04-03T23:39:29","date_gmt":"2024-04-03T20:39:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6849"},"modified":"2026-04-09T00:54:41","modified_gmt":"2026-04-08T21:54:41","slug":"henrik-visnapuu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/henrik-visnapuu\/","title":{"rendered":"Henrik Visnapuu"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890, vana kalendri j\u00e4rgi 21. detsember 1889 \u2013 3. aprill 1951) oli eesti luuletaja ja n\u00e4itekirjanik. Ta s\u00fcndis Viljandimaal Helme kihelkonnas Leebiku vallas (hiljem Valgamaa) Maardina talus taluteenija pojana. Elas lapsep\u00f5lves samas kandis ligi k\u00fcmmekonnas eri paigas (Vana-Konguta, Meeri, Reola, T\u00f5\u00f5raste, Tammistu, Vasula, Sarakuste, Helme).<\/p>\n\n\n\n

Kooliteed alustas Visnapuu Reola vallakoolis (1899\u20131902), j\u00e4tkas Ropka (1902\u20131903) ja Sipe ministeeriumikoolis (1903\u20131905) ning Tartu linnakoolis (1905\u20131906). 1907. aastal tegi Narva g\u00fcmnaasiumi juures algkooli\u00f5petaja kutseeksami ja asus t\u00f6\u00f6le vallakooli \u00f5petajana Kastre-Peravallas, seej\u00e4rel pidas sama ametit ka Koerus ja Kavastus. 1912. aastal alustas eesti keele ja kirjanduse \u00f5petamist Tartu t\u00fctarlaste g\u00fcmnaasiumis.<\/p>\n\n\n\n

1916. aastal l\u00f5petas eksternina Tartu Aleksandri g\u00fcmnaasiumi ning astus 1917. aastal Tartu \u00dclikooli ajaloo-keeleteaduskonda ja korporatsiooni Sakala, kuid asus hoopis t\u00f6\u00f6le Tallinna Teataja toimetusse. Aasta hiljem naasis k\u00fcll Tartusse, kuid pidas edasi \u00f5petajaametit, kust ta Saksa okupatsiooni ajal k\u00f5rvaldati, ning alustas \u00fclikooli\u00f5pinguid alles 1920. aastal. Vabaduss\u00f5ja p\u00e4evil oli Visnapuu ajalehe Vaba Maa kirjasaatja.<\/p>\n\n\n\n

1921. aastal reisis ta Venemaal ja Moskvas, 1922. aastal l\u00e4ks \u00f5ppima Berliini \u00fclikooli, kus huvitus vanadest keeltest. 1923. aastast elas ja tegutses kutselise kirjanikuna Tartumaal. 1935. aastal kolis Tallinna, kus asus t\u00f6\u00f6le riigi propagandatalituse kultuuriosakonna n\u00f5unikuna. 1937. aastal sai ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonna juhatajaks ning pani aluse sisukale kultuuriajakirjale Varamu, mida toimetas 1940. aastani, mil ajakiri okupeeritud Eestis suleti. 1941\u20131944 t\u00f6\u00f6tas ta Eesti Draamateatris dramaturgina ja toimetas kirjanduslikku almanahhi \u201eAmmukaar\u201c.<\/p>\n\n\n\n

1944. aastal p\u00f5genes s\u00f5ja jalust esmalt Saksamaale, kus viibis kehvades tingimustes mitmes p\u00f5genikelaagris, seej\u00e4rel Austriasse, ning 1949. aastal edasi Ameerika \u00dchendriikidesse. Suri 3. aprillil 1951 New Yorgis Long Islandil. Tema p\u00f5rm asub Fresh Pondi krematooriumis.<\/p>\n\n\n\n

Visnapuu esimene luuletus avaldati 1908. aastal ajakirjanduses. T\u00e4helepanu \u00e4ratas tema looming kirjanduslikes koguteostes \u201eMoment esimene\u201c (1913), \u201eRoheline moment\u201c (1914) ja \u201eLooming\u201c, nr 1 (1920), kus seda peeti oma aja kohta futuristlikuks ja ekspressionistlikuks. Kuid tema loomes on kindel koht ka laiaulatuslikul ja mitmekesisel armastusl\u00fc\u00fcrikal, mis leidis v\u00f5imsaima v\u00e4ljundi Siuru kirjandusr\u00fchmituses, kus ta oli ta \u00fcks keskseid tegelasi (Marie Underi k\u00f5rval, kellega tema luulet ka aeg-ajalt v\u00f5rreldakse).<\/p>\n\n\n\n

Osa tema esmasest luulest oli p\u00fchendatud kooli\u00f5de Mariale, hilisemast aga abikaasa Ingile. Ta kasutas luules murdekeelt (Tartu) ja t\u00f5i sisse s\u00f5nam\u00e4ngu, samuti leidub tema luules (mida on selle erip\u00e4rase luulelisuse t\u00f5ttu nimetatud poeesiaks) loodusl\u00fc\u00fcrikat ja isamaalisi v\u00e4rsse. Ka on Visnapuu loomingus paar poeemi ning m\u00f5ned n\u00e4idendid, viimaseid on nimetatud pigem keskp\u00e4rasteks. Visnapuu suurimad m\u00f5jutajad olid Gustav Suitsu ja Ernst Enno looming, aga ka 20. sajandi vene luule uusromantikud ja s\u00fcmbolistid.<\/p>\n\n\n\n

Paguluses muutus Visnapuu luule raskeks ja valusaks kodumaa kaotamise traagikaks, millest ometi ei kadunud lootus \u00f5igluse v\u00f5idutsemisele ja usk rahvuse vastupanuv\u00f5imesse. See kandus edasi paljude noorema p\u00f5lvkonna pagulasluuletajate loomingusse. Surma-aastal ilmus postuumselt tema m\u00e4lestusteraamat \u201eP\u00e4ike ja j\u00f5gi\u201c (Lund, 1951), mis k\u00e4sitleb m\u00e4lestusi kuni Siuru-ajani. Tegu oli esimese Eesti Kirjanike Kooperatiivi nime all ilmunud teosega ning \u00fchtlasi esimese paguluses ilmunud omataolise memuaariraamatuga.<\/p>\n\n\n\n

Visnapuu oli Eesti Kirjanike Liidu (1922) ja Eesti N\u00e4itekirjanike Liidu (1936) asutajaliige, kuuludes m\u00f5lema juhatusse, ning pani hiljem aluse \u00dclemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile ja oli selle esimees.<\/p>\n\n\n\n

Korp! Sakala annab v\u00e4lja H. Visnapuu nimelist auhinda, mille on p\u00e4lvinud paljud pagulaskirjanikud, samuti jagatakse H. Visnapuu nimelise kirjandusfondi auhinda.<\/p>\n\n\n\n

Visnapuu elust, loomingust ja maailmavaatest on koostanud isikuraamatu kirjandusteadlased Pedro Krusten (\u201eKaugelviibija k\u00e4ek\u00f5rval\u201c, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957), Harald Peep (\u201eHenrik Visnapuu\u201c, Eesti Raamat, 1989) ja Piret \u00d5unapuu (\u201eHenrik Visnapuu\u201c, ERM, 2009), tema elu ja loomingut on uurinud ja k\u00e4sitlenud ka Artur Adson, Oskar Kruus, Paul Rummo, Ene Mihkelson jt.<\/p>\n\n\n\n

Visnapuu luuletusi on ilmunud mitmesugustes valikkogudes, muud loomingut n\u00e4iteks kogumikes \u201eK\u00fcmme aastat. Noor-Eesti 1905\u20131915\u201c (Noor-Eesti, 1918), \u201eKirjanikult lugejale\u201c (Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952), \u201eMinu varamu\u201c (Eesti Gaidid Paguluses, 1957).<\/p>\n\n\n\n

Visnapuu on t\u00f5lkinud eesti keelde prantsuse keelest Oscar Wilde\u00b4i \u201eSalome\u201c ja Honor\u00e9 de Balzaci \u201e\u0160agr\u00e4\u00e4n-naha\u201c, vene keelest Ivan Turgenevi \u201eAadlipesa\u201c ning koostanud kogumiku \u201eVanad ja vastsed poeedid\u201c (Noor-Eesti, 1921). Tema luulet on ilmunud ka vene keeles, Igor Severjanini t\u00f5lkes.<\/p>\n\n\n\n

M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Amores<\/strong>. Tallinn: Siuru, 1917, 78 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: Odamees, 1919, 78 lk; 3. tr\u00fckk: Tallinn, 1990, 78 lk\u00a0(1917. a v\u00e4ljaanne, faksiimile).]
Jumalaga, Ene!<\/strong>. Tartu: Odamees, 1918, 79 lk.
Talihari<\/strong>. Tartu: Odamees, 1920, 102 lk.
H\u00f5bedased kuljused<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1920, 78 lk.
K\u00e4oorvik<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 78 lk.
Valit v\u00e4rsid<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1924, 182 lk.
R\u00e4nikivi<\/strong>. Tartu: Loodus, 1925, 78 lk.
Maarjamaa laulud<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1927, 79 lk.
Parsilai<\/strong>. Tartu: Loodus, 1927, 25 lk.
Jehoova surm<\/strong>. Tartu, 1927, 351 lk.
Puuslikud<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1929, 93 lk.
Tuules\u00f5el<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1931, 76 lk.
P\u00e4ike ja j\u00f5gi: k\u00fcmnes kogu luuletisi<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1932.
\u00dcle kodum\u00e4e<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 153 lk.
Saatana vari<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 264 lk.
P\u00f5hjavalgus<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 78 lk.
Kaks algust<\/strong>. Tallinn: Kultuurkoondis, 1940, 324 lk.
Tuule ema<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 99 lk.
Esivanemate hauad<\/strong>. Stockholm: Eesti Teataja, 1946, 88 lk. [2. tr\u00fckk: Luunja: Tartumaa, 1991, 78 lk.]
Tuuline teekond<\/strong>. Augsburg: USA-ala Eestlaste Kirjastus, 1946, 238 lk.
Ad Astra<\/strong>. Geislingen (Saksamaa): 1947, 46 lk.
Periheel<\/strong>. Geislingen: Kauge kodu, 1947, 62 lk.
Mare Balticum<\/strong>. Geislingen, 1948, 77 lk.
Linnutee<\/strong>. New York: \u00dclemaailmne Eesti Kirjanduse Selts, 1950, 77 lk.
Kogutud luuletused. 1. osa<\/strong>. Koostanud Arvo M\u00e4gi. Stockholm: Vaba Eesti, 1964, 504 lk.
Kogutud luuletused. 2. osa<\/strong>. Koostanud Arvo M\u00e4gi. Stockholm: Vaba Eesti, 1965, 560 lk.
Henrik Visnapuu<\/strong>. Koostanud Paul Rummo. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 159 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Mu ahastus ja armastus<\/strong>. Koostanud Georg Gr\u00fcnberg. Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 512 lk.
Visnapuu armastusest<\/strong>. Koostanud Jaanus Vaiksoo. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2003, 110 lk.
Kirg ja kodumaa<\/strong>. Koostanud Vallo Kepp. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2017, 287 lk.
Noorusluulet<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2021, 271 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Meie k\u00fcla poisid<\/strong>. Tallinn, 1932, 351 lk.
Maa vabaduse eest<\/strong>. Tallinn: Kultuurkoondis, 1938, 57 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid, esseed, m\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Henrik Visnapuu, Jaan Ainelo,\u00a0Poeetika p\u00f5hijooni<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 184 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, 184 lk].
P\u00e4ike ja j\u00f5gi: m\u00e4lestusi noorusmaalt<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1951, 351 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1995, 272 lk; 3. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2010, 352 lk.]
Millal s\u00fcnnib inimene<\/strong>. Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2018, 461 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]
M\u00f5ni nendest, mu kaasaeglastest<\/strong>. Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2021, 510 lk. [Arvustused ja artiklid.]<\/p>\n\n\n\n

Henrik Visnapuu kohta<\/strong><\/em>
Pedro Krusten. Kaugelviibija k\u00e4ek\u00f5rval: m\u00e4lestusi Henrik Visnapuust paguluses<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 253 lk.
Harald Peep. Henrik Visnapuu. \u00dche elu- ja loometee piirjooni<\/strong>. Eesti Raamat, Tallinn, 1989, 229 lk.
Piret \u00d5unapuu, Henrik Visnapuu<\/strong>. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2009, 63 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Henrik Visnapuu kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890, vana kalendri j\u00e4rgi 21. detsember 1889 \u2013 3. aprill 1951) oli eesti luuletaja ja n\u00e4itekirjanik. Ta s\u00fcndis Viljandimaal Helme kihelkonnas Leebiku vallas (hiljem Valgamaa) Maardina talus taluteenija pojana. Elas lapsep\u00f5lves samas kandis ligi k\u00fcmmekonnas eri …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6849","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6849","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6849"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6849\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7999,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6849\/revisions\/7999"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6849"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}