{"id":6838,"date":"2024-04-03T23:40:33","date_gmt":"2024-04-03T20:40:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6838"},"modified":"2025-03-25T10:39:56","modified_gmt":"2025-03-25T08:39:56","slug":"jaan-oks","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/o\/jaan-oks\/","title":{"rendered":"Jaan Oks"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jaan Oks (1884\u20131918) oli eesti prosaist, luuletaja ja kriitik, kelle s\u00fcngetooniline looming on oma spontaanse ja tundliku kujundikeelega \u00fcks algup\u00e4rasemaid eesti kirjanduses. Tema peamiselt postuumselt ilmunud tekstides kujutatakse rusuva eluolu taustal inimese siseilma, tema suhestumist \u00e4ngistavate oludega.<\/p>\n\n\n\n

Jaan Oks s\u00fcndis Saaremaal P\u00e4rsamaa vallas Ratla k\u00fclas kooli\u00f5petaja pojana. 1898\u20131902 k\u00e4is ta Kaarma \u00f5petajate seminaris ning t\u00f6\u00f6tas p\u00e4rast selle l\u00f5petamist Hiiumaa P\u00fchalepa vallakoolis. T\u00e4iendanud end Haapsalu pedagoogilistel kursustel, omandas ta 1905. a \u00f5petaja kutsetunnistuse ning t\u00f6\u00f6tas L\u00e4\u00e4nemaal Massu vallakooli \u00f5petajana. Oks p\u00e4lvis tunnustust oma liberaalse pedagoogika-alase tegevusega, kuid tsaariv\u00f5imu- ja kirikukriitiline ning m\u00f5isnike omavoli vastane meelsus t\u00f5i kaasa ka konflikte. 1908. a siirdus ta eesti asunike k\u00f6ster-kooli\u00f5petajaks Venemaale Samaara kubermangu. 1911. a vallandati Oks ametist teiste p\u00f5hjuste hulgas seet\u00f5ttu, et intensiivse loomet\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt nappis aega koolikohustuse t\u00e4itmiseks. R\u00e4ndkaupmehe amet ei andnud piisavat elatist ning ta j\u00e4i kodutuks, mis viis omakorda f\u00fc\u00fcsilise ja vaimse kurnatuseni. 1912. a saadeti Oks vangitapi korras tagasi Saaremaale, kus ta j\u00e4i m\u00f5neks aastaks elama sugulaste juurde. S\u00f5ja puhkedes mobiliseeriti Oks, kuid kehva tervise t\u00f5ttu m\u00e4\u00e4rati ta Tallinna \u00fcmbrusesse kindlustust\u00f6\u00f6dele. 1917. aastast viibis Oks Tallinna haiglates ravil. Luutiisikuse diagnoos pandi liiga hilja, et ravi oleks aidanud ning Oks suri 33-aastasena.<\/p>\n\n\n\n

Jaan Oksa intensiivsem kirjanduslik tegevus, novellide, luuletuste, kriitika ja publitsistika kirjutamine, langeb Massu ja Samaara koolis t\u00f6\u00f6tamise aega, u 1906.\u20131909. aastasse. Pole teada, kui palju Oks kirjutas, sest vaatamata viljakale loometegevusele ilmus tema elu ajal v\u00e4ga v\u00e4he ajakirjanduses (sh Noor-Eesti albumites) ning l\u00f5viosa k\u00e4sikirjadest on l\u00e4inud kaduma. Osa k\u00e4sikirju j\u00e4i kinni toimetusse ning see, mis avaldati, ilmus suuresti redigeeritult, kuna Oksa kirjutamismaneer oli oma ajale v\u00f5rdlemisi v\u00f5\u00f5ras: publitsistika ja kriitika arvati olevat liiga k\u00e4redas\u00f5naline, ilukirjandust v\u00f5\u00f5rastati harjumatu stiili ja temaatika t\u00f5ttu. Nii ilmus Oksa esimene ilukirjanduslik raamat \u201eTume inimeselaps\u201c alles peale tema surma 1918. a. Aja jooksul on v\u00e4lja tulnud uusi Oksa k\u00e4sikirju ning seni k\u00f5ige t\u00e4ielikum ilukirjanduse kogu on \u201eOtsija metsas\u201c (2003), sisaldades 30\u201340 luuletust ja teist sama palju proosapala. Kogu \u201eOrjapojad\u201c (2004) sisaldab kirju, artikleid ja kirjandusk\u00e4sitlusi, mis tutvustab Oksa kui j\u00f5uliste hinnangute ning avarate eesti ja v\u00e4lismaise kirjanduse alaste teadmistega kriitikut.<\/p>\n\n\n\n

Oksa varasem looming (nt jutud \u201eKolmekesi\u201c, \u201eIsad ja pojad\u201c, \u201eR\u00f5hutud ringides\u201c) on kirjutatud ajale t\u00fc\u00fcpilises k\u00fclarealismi laadis, mille keskmes on tr\u00f6\u00f6stitu argielupilt inimesest silmitsi n\u00fcristava t\u00f6\u00f6, vaimuvaesuse, kitsarinnalisuse v\u00f5i muul moel \u00e4ngistavate oludega. Aja jooksul kanduvad tekstid realismist kaugemale, ka kriitikas v\u00e4ljendab Oks vastumeelsust n-\u00f6 vana kirjanduse suhtes. Kuigi modernistlikumates tekstides on samuti aimatav tr\u00f6\u00f6stitu argise eluolu kontekst, p\u00e4lvib neis suuremat t\u00e4helepanu tegelaste siseilm, tunded, iha, kehalised aistingud. M\u00f5ned neist v\u00f5tavad filosoofilise v\u00f5i assotsiatiivse m\u00f5ttem\u00f5lgutuse kuju, mida ka autor ise vabalt, tihti muusikaalaselt, nimetab (nt passaa\u017e v\u00f5i intermetso). Loomingu l\u00f5ppj\u00e4rgus s\u00fcndisid Oksa \u00e4\u00e4rmuslikumad t\u00f6\u00f6d nagu \u201eNimetu elajas\u201c, \u201eIhu\u201c ja \u201eEmased\u201c, millest kaks viimast sisaldavad erootilisi kujutlusi misog\u00fc\u00fcnses v\u00f5tmes. Poeemis ehk autori nimetusega oratooriumis \u201eKannatamine\u201c segunevad lapsep\u00f5lvem\u00e4lestused piiblimotiividega. Oksa s\u00f5nastus ja lausestus on ekspressionistlikus vaimus ebatavaline, spontaanne ja pildirikas; samal ajal kannab mitmeid tema tekste tummine s\u00fcmbolistlik kujundis\u00fcsteem (nt novell \u201eTume inimeselaps\u201c). Oksa loomingut l\u00e4bib m\u00f5te kannatamise paratamatusest; tema sugestiivse ja tundliku kujundikeelega tekste v\u00f5ib aga m\u00f5ista kui m\u00e4ssu sellise perspektiivituse vastu.<\/p>\n\n\n\n

I. S. <\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
Tume inimeselaps: novellid<\/strong>. Tallinnas: Siuru, 1918. 77 lk.
Neljap\u00e4ew: nowellid ja miniat\u00fc\u00fcrid<\/strong>. Tallinnas: Auringo, 1920, 87 lk.
Hingem\u00e4gede \u00e4\u00e4res<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 190 lk.
Emased<\/strong>. Meeleolu. Tallinn: Penikoorem, 1995, 61,[2] lk. \u00a0
Ihu<\/strong>. Tallinn: Penikoorem, 1995, 22,[1] lk. \u00a0<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Kannatamine<\/strong>. Oratoorium. Tallinnas: Auringo. 1920, 60 lk.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Kriitika<\/em><\/strong>
Kriitilised tundmused<\/strong>. Esseed. Tallinnas: Siuru, 1918, 95 lk.<\/p>\n\n\n\n

Valitud ja kogutud kirjat\u00f6\u00f6d<\/em><\/strong>
Kogutud teosed<\/strong>.\u00a0Stockholm: Vaba Eesti, 1957, 313\u00a0lk.\u00a0[Jutud, proosakatked, luuletused, kriitika, artiklid, kirjad.]
Teosed<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1957, 231\u00a0lk.\u00a0[Jutud, proosakatked, luuletused, kriitika.]
Vaevademaa<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1967, 196 lk.\u00a0[Novellid, jutustused, esseed.]
Otsija metsas<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2003, 438 lk. [Luuletused ja novellid.]
Orjapojad<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2004, 420\u00a0lk.\u00a0[Artiklid, esseed, kirjad.]<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Jaan Oksa kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaan Oks (1884\u20131918) oli eesti prosaist, luuletaja ja kriitik, kelle s\u00fcngetooniline looming on oma spontaanse ja tundliku kujundikeelega \u00fcks algup\u00e4rasemaid eesti kirjanduses. Tema peamiselt postuumselt ilmunud tekstides kujutatakse rusuva eluolu taustal inimese siseilma, tema suhestumist \u00e4ngistavate oludega. Jaan Oks s\u00fcndis …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6499,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6838","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6838","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6838"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6838\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6844,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6838\/revisions\/6844"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6838"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}