{"id":6832,"date":"2024-04-03T23:39:59","date_gmt":"2024-04-03T20:39:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6832"},"modified":"2025-03-19T14:15:37","modified_gmt":"2025-03-19T12:15:37","slug":"rein-sepp","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/s\/rein-sepp\/","title":{"rendered":"Rein Sepp"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-full is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/rein_sepp_a-213-13.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"586\" height=\"917\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/rein_sepp_vaike.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5938\" style=\"width:247px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/rein_sepp_vaike.jpg 586w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/rein_sepp_vaike-192x300.jpg 192w\" sizes=\"auto, (max-width: 586px) 100vw, 586px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Rein Sepp (23. IV 1921- 25. I 1995) oli germaani vanade eeposte t\u00f5lkija, ulmekirjanik ja luuletaja.<\/p>\n\n\n\n<p>Sepp s\u00fcndis Tartus, lapsep\u00f5lves elas Vingali talus Ipi\u0137i (\u00d6\u00f6biku) k\u00fclas L\u00e4tis (M\u00f5isak\u00fcla l\u00e4hedal), \u00f5ppis Tartus H. Treffneri g\u00fcmnaasiumis 1929-40 ja Tartu \u00dclikoolis filosoofiateaduskonnas 1940-42 peamiselt germaani filoloogiat ja bibliograafiat. T\u00f6\u00f6tas 1942-43 \u201cEesti S\u00f5na\u201d toimetuses Tallinnas ning hiljem selle esindajana Tartus. 1943 mobiliseeriti Saksa s\u00f5jav\u00e4kke, oli algul staabikirjutaja Elvas, hiljem s\u00f5jakirjasaatia Narvas jm. P\u00e4rast Punaarmee sissetungi Eestisse 1944 varjas ennast metsavennana L\u00e4\u00e4nemaal Marimetsa rabas, legaliseerus 1946 amnestia alusel, t\u00f6\u00f6tas 1946-49 Harjumaal Saida sovhoosis raamatupidaja ja brigadirina. 1949-56 oli poliitiliste s\u00fc\u00fcdistustega vangis Tallinnas, Leningradis ja Vorkutas. 1957 a.-st kutseline kirjanik Eestis, alates 1971 elas L\u00e4tis Ipikis Egl\u012btise talus, kus suri. Maetud sama talu \u00f5unapuuaeda.<\/p>\n\n\n\n<p>Sepp deb\u00fcteeris kooliajakirjas \u201cMiilang\u201d (1938), avaldas novelli \u201cViimne \u00fcksiklane\u201d (1960) ja kuuldem\u00e4ngu \u201cGaia peab startima\u201d (1962), mis esindavad fantastikakirjandust. Tema luulekogud \u201eJ\u00e4lle t\u00e4ht ja j\u00e4lle v\u00e4rav\u2026\u201c (2001) ja \u201cT\u00e4hti laotuses l\u00f5hkeb naerusui\u201d(2005) koostati ja avaldati postuumselt.<\/p>\n\n\n\n<p>Sepp on tuntuks saanud germaani vanade eeposte eestindajana: \u201cVanem Edda\u201d vanaskandinaavia keelest (1970), \u201cNoorem Edda\u201d (1991), \u201cNibelungide laul\u201d (1977), Wolfram von Eschenbachi \u201cParzival\u201d (1989), \u201cBeowulf\u201d (1990) ja \u201cAnglosaksi kroonikad ja poeemid\u201d (1992). Muinasgermaani eeposte t\u00f5lkijana iseloomustas Seppa suur sisseelamisv\u00f5ime oma ainesesse.<\/p>\n\n\n\n<p>Sepp on t\u00f5lkinud ka F. Schilleri \u201cLuuletusi\u201d (1959) ja \u201cBallaade\u201d (1959), Goethe luulet, S. Zweigi biograafilise romaani \u201cMaria Stuart\u201d (1970), W. Bergengrueni \u201cSurm Tallinnas\u201d (1966) ning rida teoseid hollandi keelest: Th. de Vriesi \u201cFriisi postit\u00f5ld\u201d (1959), H. van Eyki \u201cGabriel\u201d (1960), A. van Schendeli \u201cFregatt \u201cJohanna Maria\u201d\u201d (1967) ja Multatuli \u201cMax Havelaar\u201d (1973). Inglise keelest on Sepp t\u00f5lkinud Shakespeare\u2019i kom\u00f6\u00f6dia \u201cAsjatu armuvaev\u201d (1963), samuti W. Blake\u2019i jt. luulet. Sepa k\u00e4sikirjade seas leidub tema enda luuletusi.<\/p>\n\n\n\n<p>Sepast on tehtud dokumentaalfilm \u201cTeejuht m\u00fctoloogiasse\u201d (re\u017eiss\u00f6\u00f6r H. Karis, 1996). Tema m\u00e4lestuse j\u00e4\u00e4dvustamiseks on M\u00f5isak\u00fclas loodud Rein Sepa S\u00f5prade Seltsing. Tema s\u00fcnniaastap\u00e4evadel on Tartus korraldatud m\u00e4lestuskonverentse, nt 1996 tema 75. ning 2011 tema 90. s\u00fcnniaastap\u00e4eva t\u00e4histamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. O. <\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Fantastika<\/em><\/strong><br><strong>Viimne \u00fcksiklane<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Harry \u00d5iglane. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1960, 48 lk.<br><strong>Gaia peab startima<\/strong>. \u2013 Pilk n\u00e4htamatusse: valimik kuuldem\u00e4nge. Koostanud Veronika Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 342 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br><strong>J\u00e4lle t\u00e4ht ja j\u00e4lle v\u00e4rav\u2026<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Viljar Ansko. Risti: Anamnesia, 2001, 92 lk.<br><strong>T\u00e4hti laotuses l\u00f5hkeb naerusui<\/strong>. Koostanud Anti L\u00e4\u00e4ts ja Anneli Sepp. Tartu: Ilmamaa, 2005, 228 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Valik t\u00f5lkeid<\/em><\/strong><br><strong>Nibelungide laul<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: \u00dclo Tedre; illustreerinud A. Hoidre, R. M\u00e4ger. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 328 lk.<br>Wolfram von Eschenbach,\u00a0<strong>Parzival<\/strong>. Illustreerinud Alo Hoidre.<br>Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 158 lk.<br><strong>Noorem Edda: valik tekste<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Rein Sepp. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 126 lk.<br><strong>Beowulf<\/strong>. Illustreerinud Eve Kask. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 149 lk.<br><strong>Anglosaksi kroonikad ja poeemid<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Rein Sepp. Tallinn: Hortus Litterarum, 1992, 152 lk.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/s\/rein-sepp\/rein-sepa-kohta\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6834\">Artiklid ja arvustused Rein Sepa kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rein Sepp (23. IV 1921- 25. I 1995) oli germaani vanade eeposte t\u00f5lkija, ulmekirjanik ja luuletaja. Sepp s\u00fcndis Tartus, lapsep\u00f5lves elas Vingali talus Ipi\u0137i (\u00d6\u00f6biku) k\u00fclas L\u00e4tis (M\u00f5isak\u00fcla l\u00e4hedal), \u00f5ppis Tartus H. Treffneri g\u00fcmnaasiumis 1929-40 ja Tartu \u00dclikoolis filosoofiateaduskonnas 1940-42 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6832","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6832","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6832"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6832\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6836,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6832\/revisions\/6836"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6832"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}