{"id":6816,"date":"2024-04-03T23:41:48","date_gmt":"2024-04-03T20:41:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6816"},"modified":"2025-03-19T13:32:52","modified_gmt":"2025-03-19T11:32:52","slug":"toomas-raudam","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/toomas-raudam\/","title":{"rendered":"Toomas Raudam"},"content":{"rendered":"
\"Toomas<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Toomas Raudam (s\u00fcnd. 21. VII 1947) on kirjutanud romaane, novelle, esseid, luuletusi, stsenaariume ja kuuldem\u00e4nge.<\/p>\n\n\n\n

Raudam s\u00fcndis Paides. Ta l\u00f5petas\u00a01966. aastal Paide keskkooli ning\u00a01973. aastal\u00a0Tartu Riikliku \u00dclikooli\u00a0inglise filoloogina. P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist asus ta t\u00f6\u00f6le Tartu Riikliku \u00dclikooli raamatukokku. Aastatel 1977\u20131985 t\u00f6\u00f6tas Raudam stuudios Tallinnfilm m\u00e4ngufilmide toimetajana, 1992\u20131993 Teaduste Akadeemia raamatukogus ning 1993\u20131994 Eesti Draamateatri kirjandusliku konsultandina. Aastatel 1994\u20131997 kuulus ta ajalehe Postimees\u00a0kultuuritoimetusse. Alates\u00a01997. aastast on vabakutseline kirjanik. Toomas Raudami emaisa oli kunstnik August Roosileht, t\u00e4di oli kunstnik Helve Viidalepp.<\/p>\n\n\n\n

Raudam alustas novellide avaldamist 1968. aastal ajakirjas Noorus. Ta deb\u00fcteeris raamatuga \u201eAnti jutud\u201c 1983. aastal. Kogumikus \u201eIgavene linn\u201c (1988) leiduva novelli \u201eLodus tiivad\u201c eest p\u00e4lvis Raudam 1989. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna. Raudam on \u00fcks tundlikuma stiilitajuga eesti kirjanikke. Tema laused on sageli pikad ja komplekssed. Assotsiatsioonide ja intertekstuaalsuse kaudu p\u00f5imib ta oma m\u00e4lur\u00e4nnakud laiema maailmakirjanduse kangaga. Ta kasutab ootamatuid v\u00f5rdlusi ja metafoore. Tema teoste keskpunktis on enamasti tema enda elu, eriti lapsep\u00f5lv ja noorus s\u00f5jaj\u00e4rgsete k\u00fcmnendite Eesti v\u00e4ikelinnas, \u00fclikooli\u00f5pingud, haigus, perekondlikud pisiseigad, \u00fchised kultuurip\u00fc\u00fcdlused s\u00f5pradega.<\/p>\n\n\n\n

Romaan \u201eTarzani seiklused Tallinnas\u201c (1991) on paroodia, mis on t\u00e4is r\u00f5\u00f5mu igasuguste tekstitasemetega m\u00e4ngimisest: s\u00fc\u017eee, mis on paigutatud 1968. aasta Tallinna, pakub k\u00f5ikv\u00f5imalikke Tarzani m\u00fc\u00fcdist tuletatud versioone. See teos p\u00e4lvis 1991. aastal Eesti Kirjanike Liidu auhinna aasta parima romaani eest.<\/p>\n\n\n\n

Raudam on kirjutanud esseid ja jutte modernistlikest kirjanikest (Proust, Joyce, Kafka jt) ning rockmuusika klassikutest (kogumikus \u201cT\u00e4nulikud surnud\u201d, 2005). Tema esseedest \u00fcks silmapaistvamaid on \u201eTeie\u201c (2003). Autor arutleb selles essees, kuidas m\u00f5ista Marcel Prousti loomingu ainulaadset sisendusj\u00f5udu. Raudam vaidleb mitme Proustile keskendunud kirjandusteadlasega. V\u00f5rdlevalt on p\u00f6\u00f6ratud t\u00e4helepanu ka James Joyce\u2019i loomingu omap\u00e4rale. Selles essee-raamatus j\u00e4\u00e4b kirjandusliku ja teoreetilise l\u00e4henemise piir p\u00f5nevalt m\u00f5istatuslikuks. 2003. aastal p\u00e4rjati seda teost Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiaga.<\/p>\n\n\n\n

Raudami looming h\u00f5lmab ka filmistsenaariume, millest m\u00f5ned on v\u00f5itnud rahvusvahelisi auhindu. N\u00e4iteks v\u00f5itis Peeter Simmi lavastatud Eesti-L\u00e4ti \u00fchisfilm \u201eHead k\u00e4ed\u201c 2002. aastal Itaalias Lecces toimuval Euroopa kinofestivalil Kuldse Oliivipuu auhinna ning p\u00e4lvis ka eripreemia stsenaariumi eest.<\/p>\n\n\n\n

Raudam on kirjutanud palju publitsistikat, proosa- ja filmiarvustusi ning v\u00e4liskirjanduse tutvustusi.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
Igavene linn<\/strong>\u00a0[romaan ja novellid]. Tallinn: Eesti Raamat, 1988. 188 lk.
Miks mitte kirjutada memuaare, kui oled veel noor\u00a0<\/strong>(romaan novellides). Tallinn: Eesti Raamat, 1990. 229 lk.
Toomas Raudam,\u00a0Edgar Rice Burroughs,\u00a0Tarzani seiklused Tallinnas<\/strong>. Tallinn: F\u00f6\u00f6niks, 1991. 144 lk.
Saint-Prousti vastu<\/strong>. Kolm k\u00f5nelust ja \u00fcheksa silma (romaan novellides). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 203 lk.
Nips<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004. 308 lk.
Pime raamat<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 99 lk.
Ja \u00e4ra Kafkat unusta!<\/strong>\u00a0Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 193 lk.
P\u00f5letatud raamat<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 2014. 317 lk.
T\u00fcdruk, kes l\u00e4ks l\u00f5hki<\/strong>. Romaan t\u00e4htedes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 186 lk.
Armastus p\u00e4rast surma<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 223 lk.
Olen viie aastane: antibiograafia<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2020. 127 lk.
\u00d5nnelik:<\/strong>. Tallinn: EKSA, 2023. 255 lk.<\/p>\n\n\n\n

Proosa<\/strong><\/em>
Anti jutud<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983. 135 lk.
Kirjutab n\u00e4puga \u00f5hku<\/strong>\u00a0(novellid ja esseed). Tallinn: Eesti Raamat, 1986.
Muusika kuum sai<\/strong>\u00a0(novellikogu ja filmistsenaarium). Tallinn: Tuum 1996. 159 lk.
Elus enesetapja<\/strong>\u00a0(novellikogu ja n\u00e4idend). Tallinn: Virgela 1999. 281 lk.
Jaa<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000. 263 lk.
Miks Kafka nuttis?<\/strong>\u00a0Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2000. 195 lk.
Jaak Kino, Kino-Mati ja teised<\/strong>\u00a0[jutustused ja n\u00e4idend]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001. 270 lk.
Miks ma ei taha olla kirjanik?<\/strong>\u00a0[novellid, s\u00f5nam\u00e4ngud ja luuletus]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2008. 254 lk.
V\u00e4ike. Anti ja mina, Tuglas ja meri<\/strong>\u00a0(kogumik). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. 239 lk.
Uued Grimmi muinasjutud. Muinasjutt Bob Dylanist<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2011. 150 lk.
Vihm<\/strong>. Novellid ja n\u00e4idend. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 2016. 205 lk.
Aeg, mis oli 1<\/strong>: 11 lugu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2018. 216 lk.
Luukered<\/strong>: proosatusi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2018. 88 lk.
PS. Miks Kafka naeris?<\/strong>\u00a0Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2019. 552 lk.
Loe, lood, loe!<\/strong>\u00a0Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2020. 190 lk.
Kaarli pildiraamat<\/strong>. Tallinn: EKSA, 2021, 269 lk.
S\u00f5brad seinast<\/strong>. Tallinn: EKSA, 2024. 200 lk.<\/p>\n\n\n\n

Esseed<\/strong><\/em>
K\u00f5hklev essee heitlusest ajaga<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1992. 75 lk.
Minu mina<\/strong>. Tallinn: Tuum 1998. 247 lk.
Teie: essee Marcel Proustist ja James Joyce\u2019ist<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003. 225 lk.
T\u00e4nulikud surnud<\/strong>\u00a0(lugusid\u00a0rock\u2019n\u2019roll<\/em>ist. Novellid ja n\u00e4idend). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005. 183 lk.
V\u00e4ike \u00e4ratundmiste raamat\u00a0<\/strong>(esseed ja artiklid). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006. 191 lk.
Essee s\u00f5prusest<\/strong>. Tallinn: Tallinna \u00dclikooli Kirjastus, 2011. 240 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Alfabeet<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 103 lk.
See on T<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 51 lk.
T\u00e4nude tanum<\/strong><\/em>. Tallinn: EKSA, 2022, 84 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/strong><\/em>
Elus enesetapja<\/strong>\u00a0[novellikogu ja n\u00e4idend]. Tallinn: Virgela 1999. 281 lk.
Jaak Kino, Kino-Mati ja teised<\/strong>\u00a0[jutustused ja n\u00e4idend]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001. 270 lk.
T\u00e4nulikud surnud<\/strong>\u00a0[lugusid\u00a0rock\u2019n\u2019roll<\/em>ist. Novellid ja n\u00e4idend]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005. 183 lk.
Vihm<\/strong>. Novellid ja n\u00e4idend. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 2016. 205 lk.<\/p>\n\n\n\n

Stsenaariumid<\/strong><\/em>
Isa sipelgapesa. Inimene, keda polnud. Absoluutne kuulmine<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990. 133 lk.
Muusika kuum sai<\/strong>\u00a0(novellikogu ja filmistsenaarium). Tallinn: Tuum 1996. 159 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lasteraamatud<\/strong><\/em>
Kolmekordne p\u00e4ike<\/strong>\u00a0[jutustused]. Tallinn: Eesti Raamat, 1988. 102 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Toomas Raudami kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Toomas Raudam (s\u00fcnd. 21. VII 1947) on kirjutanud romaane, novelle, esseid, luuletusi, stsenaariume ja kuuldem\u00e4nge. Raudam s\u00fcndis Paides. Ta l\u00f5petas\u00a01966. aastal Paide keskkooli ning\u00a01973. aastal\u00a0Tartu Riikliku \u00dclikooli\u00a0inglise filoloogina. P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist asus ta t\u00f6\u00f6le Tartu Riikliku \u00dclikooli raamatukokku. Aastatel 1977\u20131985 …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6816","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6816","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6816"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6816\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6820,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6816\/revisions\/6820"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6816"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}