{"id":6800,"date":"2024-04-03T23:42:02","date_gmt":"2024-04-03T20:42:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6800"},"modified":"2025-03-19T13:52:44","modified_gmt":"2025-03-19T11:52:44","slug":"karl-eduard-soot","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/s\/karl-eduard-soot\/","title":{"rendered":"Karl Eduard S\u00f6\u00f6t"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Karl Eduard S\u00f6\u00f6t (26. \/ 14. XII 1862 \u2013 1. IX 1950) oli 19. sajandi l\u00f5pu olulisemaid eesti luuletajaid ning kultuuritegelane, kes on eestlaste hulgas t\u00e4naseni tuntud peamiselt oma lasteluuletustega.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f6\u00f6t s\u00fcndis Tartu vallas Lohkva k\u00fclas tuuleveski rentniku pojana. Kasvas \u00fcles Tartumaal Ilmatsalus. \u00d5ppis Tartus \u00d5petajate Seminari algkoolis ja 1878-1881 Tartu kreiskoolis. Hiljem v\u00f5ttis eratunde ning k\u00e4is Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonnas vabakuulajaks. P\u00e4rast kooli l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tas l\u00fchikest aega Ilmatsalus vallakirjutajana. Teenis tsaariarmees Poolas, p\u00e4rast mida tuli Tartusse tagasi, tegutses Vanemuise seltsi juures ning 1884-1892 August Wiera n\u00e4itetrupis n\u00e4itlejana, m\u00e4ngides lihrahvalikke t\u00fc\u00fcpe. 1886-1893 t\u00f6\u00f6tas ajalehe Olevik toimetuses, samuti Oleviku ettev\u00f5tte (mis h\u00f5lmas ajalehte, tr\u00fckikoda ja raamatupoodi) \u00e4rijuhina, kust lahkus eriarvamuste t\u00f5ttu peatoimetaja Ado Grenzsteiniga, kes oli S\u00f6\u00f6di arvates asunud liigselt toetama venestamispoliitikat. 1895 asutas S\u00f6\u00f6t oma kirjastuse, tr\u00fckikoja ning raamatupoe. Tema \u00e4ril l\u00e4ks vaatamata Grenzsteini vastut\u00f6\u00f6tamisele h\u00e4sti ning tal on oluline roll paljude tolleaegsete alustavate, hiljem klassikuteks saanud kirjanike tuntukstegemisel. S\u00f6\u00f6t toetas Jaan T\u00f5nissoni poliitilist ja \u00fchiskondlikku tegevust ning tegi aktiivselt kaast\u00f6\u00f6d ajalehele Postimees p\u00e4rast seda, kui T\u00f5nisson selle 1896. aastal omandas. 1914 S\u00f6\u00f6t m\u00fc\u00fcs oma raamatu\u00e4ri. 1920-1923 t\u00f6\u00f6tas Postimehe toimetuses, oli ka vastutav toimetaja. Edaspidi keskendus loomingule.<\/p>\n\n\n\n

K. E. S\u00f6\u00f6t oli \u00fchiskondlikult aktiivne \u2013 oli Vanemuise seltsi juhatuse liige 1886-1932 (auliige aastast 1925). Tartu Eesti P\u00f5llumeeste Seltsi juhatuse ja n\u00e4itusetoimkonna liige 1895-1936 (auliige aastast 1934), Eesti Kirjanduse Seltsi asutaja- ning juhatuse liige 1907-1927 (auliige aastast 1931), Eesti Rahva Muuseumi juhatuse liige 1909 (auliige aastast 1934), F. R. Faehlmanni M\u00e4lestuse J\u00e4\u00e4dvustamise Komisjoni esimees 1927-1933. 1923 reisis Ungarisse, Budapesti Pet\u0151fi Seltsi kirjavahetajaliige aastast 1924. Suri Tartus, maetud Raadi kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Kreiskooli\u00f5pilasena hakkas S\u00f6\u00f6t kirjutama romantismim\u00f5julisi v\u00e4rsse. T\u00f6\u00f6 Oleviku toimetuses osutus S\u00f6\u00f6dile viljakaks loominguliseks keskkonnaks, kus luuletaja puutus kokku Ado Grenzsteini, Andres Saali, Georg Eduard Luiga, Juhan Liivi jt literaatidega ning sai \u00f5petust ja inspiratsiooni oma kirjanduslikuks tegevuseks. Teda m\u00f5jutas ka S\u00e1ndor Pet\u0151fi ja Heinrich Heine looming. S\u00f6\u00f6di esimesed kogud \u201cAasa \u00f5ied\u201d I-II (1890-1891) olid veel romantismih\u00f5ngilised, tema luuletuste kaalukam ja uuenduslikum osa ent on realistlikku laadi. S\u00f6\u00f6t andis oma loominguga isamaalisele luulele uue sisu \u2013 ta t\u00f5i esile vastuolu kodumaad idealiseeriva romantilise l\u00fc\u00fcrika ja tegelikkuse vahel, oli vahel sotsiaalkriitiline, kritiseeris venestamist. Sarnaselt Juhan Liivile pidas oluliseks kodu, millest peaks l\u00e4htuma isamaa-tunne ning seda v\u00e4ljendav luule. Populaarsed olid ka S\u00f6\u00f6di humoristlikud armastuslaulud. Oma arvukates ballaadides kasutas ta tihti rahvaluulest p\u00e4rit ainestikku. S\u00f6\u00f6di olulisemad luulekogud on \u201cR\u00f5\u00f5m ja mure\u201d (1894), \u201cSaatus\u201d (1899) ja \u201cM\u00e4lestused ja lootused\u201d (1903). Tema luuletuste lihtsuse ja loomulikkuse t\u00f5ttu on neid tihti viisistatud \u2013 n\u00e4iteks on eriti kuulus \u201cMetsateel\u201d, mille tegi lauluks Artur Kapp. S\u00f6\u00f6di s\u00f5nadele tehtud laulud p\u00fcsivad t\u00e4nini kooride ja laulupidude repertuaaris.<\/p>\n\n\n\n

Koos Ernst Ennoga viis K. E. S\u00f6\u00f6t eesti lasteluule uuele tasemele. Tema lastev\u00e4rsid on ladusad, r\u00fctmikad, tihti onomatopoeetilised ning kasutavad rahvaluulele omaseid, vahel ilma kindla t\u00e4henduseta k\u00f5laefekte ja kordusi, mida on \u00fcsna v\u00f5imatu v\u00f5\u00f5rkeelde t\u00f5lkida: \u201c\u00c4iu, kallis kapsukene, \/ sipa-sapa sapsukene! \/ Marjamatt on laeva k\u00f5rgu, \/ heinakuhi taeva k\u00f5rgu. \/ \u00c4iu lii, \u00e4iu loo!\u201d (\u201c\u00c4iu, lahke lapsukene\u201d), \u201cUni tuleb, ullikene \/ v\u00e4ljas puskleb pullikene\u201d (\u201cUni tuleb\u201d) v\u00f5i \u201cSingel-vingel, ninaprill \/ meil oli kodus krokodill\u201d (\u201cKrokodill\u201d). Need ja veel m\u00f5ned K. E. S\u00f6\u00f6di lasteluuletused on saanud rahvalikeks v\u00e4rssideks, mida teavad h\u00e4sti veel ka 21. sajandil s\u00fcndinud lapsed. S\u00f6\u00f6di olulisem osa lasteluuletustest ilmus kogus \u201cLapsep\u00f5lve Kungla. Lood ja lallitused lastele 1916-1923\u201d (1923). Eesti lastekirjanduses on oluline koht veel S\u00f6\u00f6di koostatud ja kirjastatud kogumikul \u201cEesti muinasjutud lastele\u201d (1907).<\/p>\n\n\n\n

K. E. S\u00f6\u00f6t koostas koos Gustav Suitsuga antoloogia \u201cEesti luule\u201d (1910). Avaldas ajakirjanduses kultuuri- ja kirjandusloolisi artikleid ning ka t\u00f5lkis, n\u00e4iteks S\u00e1ndor Pet\u0151fit, Heinrich Heinet, Aleksei Koltsovi, Hermann Sudermanni.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luuletused<\/em><\/strong>
Aasa \u00f5ied. 1<\/strong>. Luuletanud K. E. S\u00f6\u00f6t. Tartu: A. Grenzstein, 1890, 64 lk.
Aasa \u00f5ied. 2<\/strong>. Luuletanud K. E. S\u00f6\u00f6t. Tartu: A. Grenzstein, 1891, 41 lk.
R\u00f6\u00f6m ja mure<\/strong>. K. E. S\u00f6\u00f6t\u2019i uued luuletused. Jurjev: A. Grenzstein, 1894, 63 lk.
Saatus<\/strong>. K. E. S\u00f6\u00f6t\u2019i uued luuletused. Jurjev: K. S\u00f6\u00f6t, 1899, 55 lk.
M\u00e4lestused ja lootused<\/strong>. K. E. S\u00f6\u00f6t\u2019i uued luuletused. Jurjew: K. E. S\u00f6\u00f6t, 1903, 82 lk.
Kodu<\/strong>: luuletused 1910-1921. Tartu: Postimees, 1921, 69 lk.
Lapsep\u00f5lve Kungla<\/strong>: lood ja lallitused lastele 1916-1923. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1923, 87 lk.
Aastate kajastus: luuletused 1883-1924<\/strong>. Eess\u00f5na: V. Gr\u00fcnthal-Ridala. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925, 236 lk.
Kuusirbi \u00f5su<\/strong>. Tartu: Loodus, 1937, 51 lk.
Kogutud luuletused<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na: August Sang. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1942, 381 lk. [2. tr\u00fckk: 1943.]
Valitud luuletused<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Paul Ambur. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 260 lk.
Lastelaule<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 40 lk.
Lastelaulud<\/strong>. Koostanud Ralf Parve. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 48 lk.
Elurada: luulevalimik<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na Artur Adson. Toronto: Orto, 1951, 62 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: Greif, 1992, 62 lk.]
Karl Eduard S\u00f6\u00f6t<\/strong>. Koostanud Ellen Niit. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 128 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Upa, upa, oalilli: valimik luuletusi<\/strong>. Koostanud Ralf Parve. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 48 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Hea Lugu, 2018, 46 lk.]
Mu laulud, mu veikesed laulud<\/strong>. Koostanud, toimetanud ja j\u00e4rels\u00f5na \u00d5nne Kepp. Tallinn; Luunja: EKSA, 2022, 711 lk. [Kogutud luule.]<\/p>\n\n\n\n

Publitsistika<\/em><\/strong>
Wastus A. Grenzsteinile<\/strong>. Tartu: K. S\u00f6\u00f6t, 1911, 26 lk. [A. Grenzsteini \u2018Ajaloo Albumis\u2019 1910 avaldatud v\u00e4idete kohta.]<\/p>\n\n\n\n

Karl Eduard S\u00f6\u00f6di kohta<\/strong><\/em>
Paul Ambur, Laulur\u00e4stas halla\u00f6\u00f6s. Karl Eduard S\u00f6\u00f6di elu ja luule piirjooni<\/strong>. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1942, 158 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused K.-E. S\u00f6\u00f6di kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Karl Eduard S\u00f6\u00f6t (26. \/ 14. XII 1862 \u2013 1. IX 1950) oli 19. sajandi l\u00f5pu olulisemaid eesti luuletajaid ning kultuuritegelane, kes on eestlaste hulgas t\u00e4naseni tuntud peamiselt oma lasteluuletustega. S\u00f6\u00f6t s\u00fcndis Tartu vallas Lohkva k\u00fclas tuuleveski rentniku pojana. Kasvas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6800","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6800","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6800"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6800\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6831,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6800\/revisions\/6831"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6800"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}