{"id":6792,"date":"2024-04-03T23:39:25","date_gmt":"2024-04-03T20:39:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6792"},"modified":"2025-03-19T12:58:24","modified_gmt":"2025-03-19T10:58:24","slug":"ernst-enno","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/e\/ernst-enno\/","title":{"rendered":"Ernst Enno"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ernst Enno (8. VI 1875 \u2013 7. III 1934) oli luuletaja, ta on kirjutanud ka l\u00fchiproosat. Enno oli \u00fcks esimesi s\u00fcmbolismist m\u00f5jutatud kirjanikke Eestis, temas on n\u00e4htud m\u00fcstilise luuletraditsiooni rajajat.<\/p>\n\n\n\n

Enno s\u00fcndis Tartumaal Rannu kihelkonnas, kust perekond kolis R\u00f5ngu kihelkonda. P\u00e4rast \u00f5pinguid Tartu Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumis ja Tartu reaalkoolis j\u00e4tkas ta aastatel 1896\u20131904 \u00f5ppimist Riia pol\u00fctehnikumi kaubandusosakonnas. Enno t\u00f6\u00f6tas Tartus ajakirjanikuna, P\u00e4rnus ametnikuna ning Valgas asjaajaja ja \u00f5petajana. Aastatel 1919\u20131934 oli ta L\u00e4\u00e4nemaa koolin\u00f5unik ning elas Haapsalus. Aastatel 1922\u20131927 oli ta ka ajakirja Laste R\u00f5\u00f5m toimetaja.<\/p>\n\n\n\n

Enno esimesed luuletused ilmusid ajakirjanduses 1896. aastal, j\u00e4rjekindlam kirjanduslike tekstide kirjutamine algas uue sajandi alguses, mil ta sai m\u00f5jutusi Maurice Maeterlincki ja Rainer Maria Rilke loomingust. Ilukirjanduslike taustade k\u00f5rval sai tema jaoks \u00fcha t\u00e4htsamaks filosoofiline ja religioosne kirjandus, ta tundis huvi teosoofia ja budismi vastu ning t\u00f5lkis eesti keelde n\u00e4iteks Laozi taoistlikke m\u00f5tisklusi.<\/p>\n\n\n\n

Enno avaldas neli luulekogu: \u201eUued luuletused\u201c (1909), \u201eHallid laulud\u201c (1910), \u201eValge \u00f6\u00f6\u201c (1920) ja \u201eKadunud kodu\u201c (1920), hilisem looming j\u00e4i enamjaolt k\u00e4sikirjadesse ja avaldati p\u00e4rast tema surma. K\u00f5ige mahukam ja mitmek\u00fclgsem Enno luuletuste v\u00e4ljaanne on Urmas T\u00f5nissoni koostatud \u201eR\u00e4ndaja \u00f5htulaul\u201c (1998). See raamat m\u00e4rgib \u00fchtlasi Enno loomingu retseptsiooni uut t\u00f5usu ja seniste seisukohtade \u00fcmberm\u00f5testamist 20. sajandi l\u00f5pul ja 21. sajandi alguses.<\/p>\n\n\n\n

Ennolt on j\u00e4\u00e4nud k\u00f5ige tuntumateks mitmed tekstid kahest esimesest luulekogust, nende hulgas ka \u201cR\u00e4ndaja \u00f5htulaul\u201d, mis\u00a0on\u00a0andnud\u00a0pealkirja\u00a0hilisemale\u00a0koondkogule. See poetiseerib \u201challe\u00a0ning\u00a0l\u00f5pmata\u00a0teid\u201d, millest on kujunenud eesti \u00fcks tuntumaid luuleridu. Teed on selles luuletuses \u201cr\u00e4ndaja eluhooned\u201d, \u00fchtaegu konkreetsete ja kujutluslike maastike v\u00e4ljendused.<\/p>\n\n\n\n

Tuntusest hoolimata oli Enno elu ajal ilmunud raamatute retseptsioon vastuoluline, osalt selle t\u00f5ttu, et neid neisse suhtusid kriitiliselt Friedebert Tuglas ja Gustav Suits, tollase k\u00f5ige olulisema kirjandusr\u00fchmituse Noor-Eesti juhtfiguurid. Nii Enno kui ka Noor-Eesti puhul on p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida uusromantilise kirjanduse esilet\u00f5usust, kuid Enno eristub \u00fclej\u00e4\u00e4nud autoritest. \u00dchelt poolt m\u00e4ngivad tema puhul kaasa filosoofilised taustad, teisalt panteistlik loodustunnetus ja isikliku kogemusega seotud m\u00fcstilised otsingud, mis suunasid autorit otsima h\u00e4marat s\u00f5nadetagust maailma ning v\u00e4hem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama viimistletud v\u00e4lisvormile. Enno v\u00e4rss rajaneb tihti sugereerivatel kordustel, intellektuaalse selguse asemel on esiplaanil keele meloodiline k\u00f5la ja aimdus, et k\u00f5ik oluline ei mahugi s\u00f5nadesse.<\/p>\n\n\n\n

Enno oli ka \u00fcks silmapaistvamaid lasteluuletuste kirjutajaid Eestis, eriti soodsalt m\u00f5jutas seda t\u00f6\u00f6 Laste R\u00f5\u00f5mu toimetajana. Tema lastele m\u00f5eldud loomingu paremiku on Ellen Niit hiljem koondanud raamatusse \u201e\u00dcks rohutirts l\u00e4ks k\u00f5ndima\u201c (1957). Enno lasteluules pole \u00fcldjuhul silmatorkavat filosoofilist allteksti, k\u00fcll aga \u00fchendavad erineva adressaadiga tekste m\u00e4ngud keele k\u00f5laga ning looduse peegeldamine.<\/p>\n\n\n\n

Enno esinemine proosakirjanikuna j\u00e4i napimahuliseks, kuid tema autobiograafilise taustaga l\u00fchijuttude kogu \u201eMinu s\u00f5brad\u201c (1910) on ka hiljem t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud. Madis K\u00f5iv on selle raamatu ainetel kirjutanud n\u00e4idendi \u201eLas olla peale\u201c (lavastatud pealkirjaga \u201eEnnola\u201c 2003. aastal). \u201eMinu s\u00f5brad\u201c on muuhulgas 20. sajandi alguse kirjanduses \u00fcks m\u00f5juvaid n\u00e4iteid sellest, et l\u00f5unaeesti murdekeelt (siin konkreetselt Tartu murret) saab proosadialoogides kasutada ka millekski muuks kui koomika tekitamiseks.<\/p>\n\n\n\n

M. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luuletused<\/em><\/strong>
Uued luuletused<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1909, 62 lk.
Hallid laulud<\/strong>. Tartu, 1910, 56 lk. \u00a0
Valge \u00f6\u00f6: uus kogu luuletusi 1916\/1918<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1920, 70 lk.
Kadunud kodu: uus kogu luuletusi 1916\/1918<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1920, 74 lk.
Valitud v\u00e4rsid<\/strong>. Koostanud Bernard Kangro. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937, 270 lk. \u00a0
Kadunud kodu: luulevalimik<\/strong>. Koostanud Bernard Kangro. G\u00f6teborg: Orto, 1950, 80 lk.
Ernst Enno<\/strong>. Koostanud August Sang. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
R\u00e4ndaja \u00f5htulaul<\/strong>. Koostanud Urmas T\u00f5nisson. Tartu: Ilmamaa, 1998, 328 lk. [2. tr\u00fckk: 2008.] \u00a0
Igatsuse laulud: 1896\u20131934<\/strong>. Koostanud Karl Muru. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2007, 96 lk.
Imelikku rada pikka<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Lauri Sommer. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2020, 271 lk. [Valikkogu.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Minu s\u00f5brad<\/strong>. Tartu, 1910, 112 lk. [2. tr\u00fckk: 1973.]<\/p>\n\n\n\n

Lastekirjandus<\/em><\/strong>
Heinaaeg on ikka nii<\/strong>. Tartu: Loodus, 1937, 7 lk. [Luuletus. 2. tr\u00fckk: 1937.]
Tibuke<\/strong>. Tartu: Loodus, 1937, 11 lk. [Jutt.]
V\u00e4ike peremees<\/strong>. Tartu: Loodus, 1937, 11 lk. [Luuletus. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1943, 1991.]
Loomad<\/strong>. Tartu: Loodus, 1938, 15 lk. [Luule. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1938, 1943, 1992, 2012]
\u00dcks rohutirts l\u00e4ks k\u00f5ndima: luuletusi lastele<\/strong>. Koostanud Ellen Niit. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 104 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1971, 1972, 2001, 2003.]
\u00dcks rohutirts l\u00e4ks k\u00f5ndima<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 9 lk. [Luule. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1984, 1993.]
Juss oli v\u00e4ike peremees<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2001, 61 lk. [Luuletused. Sari \u201eMinu esimene raamat\u201c.]
Tibukese unen\u00e4gu<\/strong>. Tallinn: Piip ja Prillid, 2011, 14 lk. [Luule.]
Pimesikk<\/strong>. Koostanud Olivia Saar. Tallinn: TEA Kirjastus, 2013, 48 lk. [Luule.]<\/p>\n\n\n\n

Ernst Enno<\/em><\/strong> kohta<\/strong><\/em>
Elin Toona,\u00a0R\u00f5\u00f5m teeb taeva taga tuld. Ernst Enno<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2000, 326 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Ernst Enno kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ernst Enno (8. VI 1875 \u2013 7. III 1934) oli luuletaja, ta on kirjutanud ka l\u00fchiproosat. Enno oli \u00fcks esimesi s\u00fcmbolismist m\u00f5jutatud kirjanikke Eestis, temas on n\u00e4htud m\u00fcstilise luuletraditsiooni rajajat. Enno s\u00fcndis Tartumaal Rannu kihelkonnas, kust perekond kolis R\u00f5ngu kihelkonda. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6470,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6792","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6792","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6792"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6792\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6813,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6792\/revisions\/6813"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6470"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6792"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}