{"id":6759,"date":"2024-04-03T23:42:29","date_gmt":"2024-04-03T20:42:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6759"},"modified":"2025-04-29T08:55:57","modified_gmt":"2025-04-29T05:55:57","slug":"arne-merilai","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/arne-merilai\/","title":{"rendered":"Arne Merilai"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Arne Merilai (s. 27. IV 1961) on eesti kirjanduse professor, esseist, luuletaja ja romaanikirjanik.<\/p>\n\n\n\n

Merilai on s\u00fcndinud Kohtla-J\u00e4rvel. Ta k\u00e4is Kehra keskkoolis ja \u00f5ppis aastatel 1979-1984 Tartu Riiklikus \u00dclikoolis eesti filoloogiat. Merilai omandas filoloogiakandidaadi kraadi v\u00e4itekirjaga \u201cEesti ballaad 1900\u20131940\u201d 1990. aastal. Aastatel 1984\u20131985 t\u00f6\u00f6tas ta Tartu II keskkoolis (hilisem Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasium) eesti keele ja kirjanduse \u00f5petajana, aastatel 1988\u20131992 Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis nooremteadurina. Aastatel 1986\u20131991 ja alates 1995. aastast on ta t\u00f6\u00f6tanud erinevatel ametikohtadel Tartu \u00dclikooli eesti kirjanduse \u00f5ppetoolis, saades 2011. aastal eesti kirjanduse professoriks. Aastatel 2016\u20132024 oli Merilai kultuuriteaduste instituudi kirjanduse ja teatriteaduse osakonna juhataja. Aastatel 2001\u20132002 oli ta J. W. Fulbrighti stipendiumiga k\u00fclalisuurija California Berkeley \u00fclikooli filosoofiaosakonnas. Ta on t\u00f6\u00f6tanud ka k\u00fclalis\u00f5ppej\u00f5una Viini, G\u00f6ttingeni, Turu ja Firenze \u00fclikoolides. Ta on erakonna Parempoolsed asutajaliige aastast 2022.<\/p>\n\n\n\n

Merilai peamiseks uurimisvaldkonnaks on rahvuskirjandus maailmakirjanduse kontekstis; seda uurides toetub Merilai v\u00f5rdlevale poeetikale ja kirjanduse \u00fchendv\u00e4ljateooriale. Ta on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud uuendusliku l\u00e4henemise pragmapoeetika, mis on poeetilise keelekasutuse filosoofia. Arne Merilai inglisekeelne artiklikogumik Estonian Pragmapoetics, from Poetry and Fiction to Philsophy and Genetics<\/em> (Cambridge Scholars Publishing, 2023, pehme k\u00f6ide 2024) toob v\u00e4lja tema laia teoreetilise haarde. Raamat v\u00e4idab, et kirjanduse uurimine on samav\u00f5rra filosoofia kui ka keeleteaduse haru ning poeetilist eneseleviitavat funktsiooni v\u00f5ib pidada elu ja intentsionaalsuse s\u00fcgavalt olemuslikuks tunnuseks. Strukturalistliku m\u00f5tlejana t\u00f5mbab autorit graafiliselt esitatud definitsioonide poole. Monograafia sisaldab kolme osa: \u201c\u00dcldine poeetika\u201d, \u201cPragmapoeetika\u201d ning \u201cEesti ja v\u00f5rdlev poeetika\u201d. Rohkem kui 400 publikatsiooniga kuulub Arne Merilai Eesti viljakamate teadlaste hulka. Sarjas \u201cEesti m\u00f5ttelugu\u201d ilmunud mahukas kogumik \u201cEesti poeetika\u201d (2025) koondab Merilai k\u00f5ige paremaid artikleid. <\/p>\n\n\n\n

Alates 2001. aastast Eesti Kirjanike Liitu kuuluv Arne Merilai on avaldanud kaks keeleliselt ja vormiliselt m\u00e4nglevat luuletuskogu \u201cMerlini aare\u201d (1998) ja \u201cTolmutort\u201d (2001), n\u00e4idendi \u201cPala neljale jalale\u201d (2006) ning kaks romaani \u201cT\u00fcrann Oidipus\u201d (2009) ja \u201cPuuinimesed. Muinasjutt\u201d (2024). \u201cT\u00fcrann Oidipuses\u201d leitakse kuningas Oidipuse muumia, kes on m\u00f5nev\u00f5rra elus ja suhtlemisv\u00f5imeline, kuna on arenenud s\u00fcmbiootiliseks organismiks seentega. Romaanis kirjeldatakse 1938. aastal Itaalias Bertinoro lossis toimunud salajast s\u00fcmpoosionit, mille korraldasid Mussolini, musts\u00e4rklased ja paavst, vananeva Freudi, Trotski ja noore Simone de Beauvoir\u2019i osav\u00f5tul. Romaan on rikas vihjete poolest ning m\u00e4ngib keele ja mitmete kaasaegsete humanitaarteaduste teooriatega nagu ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs, marksism, feminism jm. \u201cPuuinimesed\u201d kujutab inimeste, puude, m\u00fckoriisa, v\u00f5imalike jumalate ja tulnukate vahelisi f\u00fc\u00fcsilisi ja vaimseid suhteid kahe peategelase pilgu l\u00e4bi. M\u00f5lemad kannavad nime Arne Merilai. Neist esimene on kirjandusprofessor, kes rajab hoole ja armastusega dendroparki, teine temast p\u00f5lvnenud naisgeneetik kauges tulevikus. Omaelulooline jutustus muutub s\u00fc\u017eee arenedes osalt ulmeliseks. Ka see romaan on mitmeh\u00e4\u00e4lselt rikas kujundite, humoorika keele, kultuuriliste viidete ja tekstivormide poolest; s\u00fcgavateks teemadeks on armastus looduse ja inimkonna vastu.<\/p>\n\n\n\n

Arne Merilai on p\u00e4lvinud Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia artikli valdkonnas j\u00e4rels\u00f5na eest antoloogiale \u201cEesti ballaad\u201d (2003) ja Viivi Luike k\u00e4sitleva artikli eest ajakirjas Looming (2018). Romaani \u201cPuuinimesed\u201d eest v\u00f5itis Merilai kirjanduse sihtkapitali aastapreemia proosa valdkonnas (2024).<\/p>\n\n\n\n

A. M., S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Facebook<\/a><\/strong><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/strong><\/h5>\n\n\n\n

Luuletused<\/em><\/strong>
Merlini aare: luulem\u00e4rss 1994-1998<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1998, 111 lk.
Tolmutort<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2001, 87 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Puuinimesed<\/strong>. Tallinn: EKSA, 2024, 351 lk.
T\u00fcrann Oidipus<\/strong>. Tallinn: Verb, 2009, 421 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjanduslikud uurimused<\/em><\/strong>
Eesti ballaad 1900-1940<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikool, 1991, 141 lk.
\u00d5nne Kepp, Arne Merilai, Eesti pagulaskirjandus 1944\u20131992. Luule<\/strong>. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1994, 255 lk.
Arne Merilai, Anneli Saro, Epp Annus, Poeetika. G\u00fcmnaasiumi\u00f5pik<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikool, 2003, 208 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2007, 2011.]
Pragmapoeetika: kahe konteksti teooria<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2003, 238 lk.
Vokimeister: kriitilisi konstruktsioone 1990-2011<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2011, 615 lk.
\u00d5nne t\u00e4hendus: kriitilisi emotsioone 1990-2010<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2011, 349 lk.
T\u00f5stan titsi taade: t\u00f5lgendavaid kehtestusi 2012\u20132022<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2022, 423 lk.
Eesti poeetika. <\/strong>Tartu, Ilmamaa, 2025. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Arne Merilai (s. 27. IV 1961) on eesti kirjanduse professor, esseist, luuletaja ja romaanikirjanik. Merilai on s\u00fcndinud Kohtla-J\u00e4rvel. Ta k\u00e4is Kehra keskkoolis ja \u00f5ppis aastatel 1979-1984 Tartu Riiklikus \u00dclikoolis eesti filoloogiat. Merilai omandas filoloogiakandidaadi kraadi v\u00e4itekirjaga \u201cEesti ballaad 1900\u20131940\u201d 1990. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6759","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6759","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6759"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6759\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7087,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6759\/revisions\/7087"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6759"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}