{"id":6732,"date":"2024-04-03T23:40:05","date_gmt":"2024-04-03T20:40:05","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6732"},"modified":"2025-03-19T12:21:11","modified_gmt":"2025-03-19T10:21:11","slug":"peet-vallak","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/peet-vallak\/","title":{"rendered":"Peet Vallak"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-2-2656_peet_vallak.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"626\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-2-2656_peet_vallak-626x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5992\" style=\"width:264px;height:auto\" title=\"Foto: J. &amp; P. Parikas\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-2-2656_peet_vallak-626x1024.jpg 626w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-2-2656_peet_vallak-183x300.jpg 183w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-2-2656_peet_vallak-768x1257.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-2-2656_peet_vallak-939x1536.jpg 939w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-2-2656_peet_vallak-1252x2048.jpg 1252w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-2-2656_peet_vallak.jpg 1292w\" sizes=\"auto, (max-width: 626px) 100vw, 626px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Peet Vallaik (kodanikunimi Peeter Pedajas, 23.\/11.VI 1893-17. III 1959) on tuntud eelk\u00f5ige novellistina, kelle m\u00f5ned jutud kuuluvad eesti kirjandusklassikasse.<\/p>\n\n\n\n<p>Vallak s\u00fcndis P\u00e4rnumaal Saarde kihelkonnas Voltveti vallas. \u00d5ppis Voltvetil, P\u00e4rnus, Tartus Kristjan Raua kunstikursustel (1913), Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikoolis (1913-1917, katkestustega) ja Tartus Pallase kunstikoolis (1920-1922). Esimese maailmas\u00f5ja ajal oli Vallak ajakirjanik Tallinnas ja Tartus. Ta v\u00f5ttis osa Vabaduss\u00f5jast. P\u00e4rast s\u00f5da elas Tartus. 1929 liitus r\u00fchmitusega Kirjanduslik Orbiit, mis vastandina r\u00fchmituse Siuru elitaarsele individualismile p\u00fc\u00fcdles \u201celul\u00e4hedase\u201d ning rahvaliku kirjandusliku kujutamislaadi poole. Sotsialistliku kallakuga Kirjanduslikku Orbiiti kuulusid ka Juhan S\u00fctiste, Erni Hiir, August Jakobson jt. Vallakust sai Kirjanike Liidu liige 1927, kuulus 1930. aastatel ka juhatusse. 1938-1940 t\u00f6\u00f6tas ta Vanemuise dramaturgina. 1940-1941 t\u00f6\u00f6tas Vallak Eesti N\u00f5ukogude Kirjanike Liidu organiseerimisb\u00fcroo asjaajajana. Ta oli abielus t\u00f5lkija Marie Vasaraga (Marje Pedajasega). 1950. aastate algul haigestus raskelt, mille tulemusena tekkis osaline m\u00e4lukaotus. Vallak suri Tartus, ta on maetud Raadi-Maarja kalmistule.<\/p>\n\n\n\n<p>Tr\u00fckideb\u00fc\u00fcdi tegi Vallak erinevate proosapalade, v\u00e4rsside ning joonistustega juba koolip\u00f5lves. 1920. aastatel ilmus proosat ajakirjanduses. Esikraamat, kom\u00f6\u00f6dia \u201eLuupainajad\u201c (1924) ilmus Egon N\u00e4repi nime all. Loomingu algupoole novelliloomingu paremik on koondatud kogudesse \u201eMust rist\u201c (1925), \u201eAjude m\u00e4ss\u201c (1926) ja \u201eEpp Pillarpardi Punjaba potitehas\u201c (1925), mille niminovelli on menukalt etendatud ka teatrilavadel. 1930. aastail oli Vallak \u00fcks eesti kirjanduse silmapaistvamaid novellikirjanikke. Temalt ilmusid novellikogud \u201eOmakohus\u201c (1932), \u201eNeli tuult jalge all\u201c (1934), \u201eTeod pahurpidi\u201c (1935), \u201eArmuleib\u201c (1936) ja muinasjutulike s\u00fc\u017eeek\u00e4ikudega \u201eLambavarga N\u00e4psi lorijutte\u201c (1938), kus on esindatud ka novelletid, nt eesti kirjandusklassikasse kuuluv \u201eMaanaine\u201c. \u201cMaanaise\u201d pu\u00e4ndist p\u00e4rit m\u00f5istatuslik fraas \u201csuur reheahi\u201d on muutunud osaks kaasaegsest folkloorist. P\u00e4rast s\u00f5da redigeeris Vallak oma novelle ning ilmutas valikkogu \u201eVilja mitmest salvest\u201c (kolm k\u00f6idet, 1945-1948).<\/p>\n\n\n\n<p><a><\/a> Vallaku novellid keskenduvad tegelastele ning nende omavahelistele suhetele, inimloomuse veidrustele ja n\u00f5rkustele. Novellides leiavad sageli kujutamist kummastavad juhtumised, kasutamist leiab grotesk, varasemas loomingus leidub ekspressionismi v\u00e4rvinguid. Valdav osa tegelastest kuulub madalamasse \u00fchiskonnakihti, on erinevate k\u00e4sit\u00f6\u00f6alade esindajaid (puusepad, sepad). Tegelased on valdavalt vaesemad inimesed, alevi- v\u00f5i k\u00fclaelanikud. Tegelased maadlevad oma elusaatusega, enamasti on tegemist \u00e4pardujatega. Tegelaste galeriis on selgelt \u00fclekaalus mehed. On veidrikke, agressiivse ja ettearvamatu k\u00e4itumisega tegelasi. Tegelaste kujutamisel on Vallaku erijooneks biheivioristlik meetod: piirdutakse tegelaste v\u00e4lise vaatlusega, inimese sisemuses toimuva m\u00e4\u00e4ratlemisest hoidutakse. Nii j\u00e4\u00e4vad tegelased sageli m\u00f5istatuslikuks.<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\"><br><strong>Raamatud eesti keeles<\/strong><\/h5>\n\n\n\n<p><strong><em>Novellid ja jutud<\/em><\/strong><br><strong>Must rist<\/strong>. Novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 112 lk.<br><strong>Epp Pillarbardi Punjaba potitehas<\/strong>. Jutustus. Tartu: Odamees\/Carl Sarap, 1925, 107 lk. [2. tr\u00fckk: 1936.]<br><strong>Ajude m\u00e4ss<\/strong>. Novellid. Tartu: Loodus, 1926, 159 lk.<br><strong>Relvad vastamisi<\/strong>. Novellid. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1929, 165 lk.<br><strong>Omakohus<\/strong>. Jutustusi. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1932, 176 lk.<br><strong>Neli tuult jalge all<\/strong>. Novellid. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1934, 175 lk.<br><strong>Teod pahurpidi<\/strong>. Novellid. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 159 lk.<br><strong>Armuleib<\/strong>. Novellid. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1936, 246 lk.<br><strong>Lambavarga N\u00e4psi lorijutte<\/strong>. Valik novellete, satiire, humoreske, groteske. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 197 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Novellivalimikud<\/em><\/strong><br><strong>Vilja mitmest salvest. 1. osa<\/strong>. Novellivalimik. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 236 lk.<br><strong>Vilja mitmest salvest. 2. osa<\/strong>. Novellivalimik. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 318 lk.<br><strong>Vilja mitmest salvest. 3. osa<\/strong>. Novellivalimik. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 270 lk.<br><strong>Valitud novelle<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 575 lk.<br><strong>Valitud novelle<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 574 lk.<br><strong>Valitud novellid. 1<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1959, 220 lk.<br><strong>Tuuled \u00fcmber maja<\/strong>. Novellivalimik. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 432 lk.<br><strong>Hinge taud<\/strong>. Novelle. Koostanud Enn Lillemets. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1983, 88 lk.<br><strong>Elu nullpunkt<\/strong>. Novellid. Koostanud Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 328 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>N\u00e4idendid<\/em><\/strong><br>Egon N\u00e4rep, <strong>Luupainajad<\/strong>. Kom\u00f6\u00f6dia 5 vaatuses. Tallinn: T. Mutsu, 1924, 113 lk.<br><strong>Epp Pillarbardi Punjaba potitehas<\/strong>. Kom\u00f6\u00f6dia 3 vaatuses 5 pildis. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1937, 118 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>Hulgus<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 266 lk. [2. tr\u00fckk: 2005.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Peet Valla<\/em><\/strong><em><strong>ku kohta<\/strong><\/em><br>Daniel Palgi, <strong>Peet Vallak.\u00a0Elu ja looming<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2011, 639 lk.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/peet-vallak\/peet-vallaku-kohta\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6734\">Artiklid ja arvustused Peet Vallaku kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Peet Vallaik (kodanikunimi Peeter Pedajas, 23.\/11.VI 1893-17. III 1959) on tuntud eelk\u00f5ige novellistina, kelle m\u00f5ned jutud kuuluvad eesti kirjandusklassikasse. Vallak s\u00fcndis P\u00e4rnumaal Saarde kihelkonnas Voltveti vallas. \u00d5ppis Voltvetil, P\u00e4rnus, Tartus Kristjan Raua kunstikursustel (1913), Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikoolis (1913-1917, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6732","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6732","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6732"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6732\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6798,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6732\/revisions\/6798"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6732"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}