{"id":6718,"date":"2024-04-03T23:42:31","date_gmt":"2024-04-03T20:42:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6718"},"modified":"2025-03-12T11:02:11","modified_gmt":"2025-03-12T09:02:11","slug":"heino-vali","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/heino-vali\/","title":{"rendered":"Heino V\u00e4li"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/h._vali_parikas-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"722\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/h._vali_parikas-722x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6178\" style=\"width:257px;height:auto\" title=\"Foto: J. ja P. Parikas\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/h._vali_parikas-722x1024.jpg 722w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/h._vali_parikas-212x300.jpg 212w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/h._vali_parikas-768x1089.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/h._vali_parikas-1083x1536.jpg 1083w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/h._vali_parikas-1445x2048.jpg 1445w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/h._vali_parikas-1920x2722.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/h._vali_parikas-scaled.jpg 1806w\" sizes=\"auto, (max-width: 722px) 100vw, 722px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Heino V\u00e4li (11. VIII 1928\u201323. XI 1990) oli laste- ja proosakirjanik.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4li s\u00fcndis Tallinnas. Tema isa oli Saaremaalt p\u00e4rit juhut\u00f6\u00f6line. Perekond muutis sageli elukohta. Heino V\u00e4li \u00f5ppis mitmes algkoolis ja aastatel 1943\u20131944 Kuressaare g\u00fcmnaasiumis. L\u00f5petas N\u00f5mme kinotehnikakooli. T\u00f6\u00f6tas m\u00f5ned aastad lukksepana Tallinnas kinoremondit\u00f6\u00f6kojas ja kinomehaanikuna. P\u00e4rast s\u00f5jav\u00e4eteenistust siirdus Heino V\u00e4li ajakirjandust\u00f6\u00f6le. Aastatel 1954\u20131957 t\u00f6\u00f6tas ta lasteajalehe S\u00e4de toimetuses, seej\u00e4rel kolm aastat huumoriajakirja Pikker toimetuses. T\u00f6\u00f6tas ka Eesti Raadio lastesaadete toimetajana. Heino V\u00e4li oli aastatel 1955\u20131958 Tallinna NAK-i (Noorte Autorite Koondis) sekret\u00e4r ja esimees, hiljem tegutses Kirjanike Liidu lastekirjanduse komisjoni esimehena.<\/p>\n\n\n\n<p>Heino V\u00e4li deb\u00fcteeris 1957. aastal lastejuttude kogumikuga \u201eKui vanaema tukastab\u201c. Valdava osa tema loomingust moodustavad lastele m\u00f5eldud proosaraamatud. V\u00e4li hilisemast loomingust on t\u00e4nini j\u00e4\u00e4nud populaarseks kaks raamatut merer\u00f6\u00f6vel Silver \u00dckssilmast (ilmunud aastatel 1971 ja 1981). Lood on kantud mereromantikast, t\u00f5sieluliste olmestseenide k\u00f5rval leidub rohkesti muinasjutulisi t\u00fc\u00fcpe ja olukordi. Viimased 20 eluaastat elas Heino V\u00e4li Vilsandi saarel. Silver \u00dckssilma lugudes on ta kujundanud Vilsandist fantaasiak\u00fcllaste kohanimedega muinasjutumaa.<\/p>\n\n\n\n<p>1961. aastast alates oli Heino V\u00e4li vabakutseline kirjanik. Ta j\u00e4tkas lastele kirjutamist, kuid pani end proovile ka novellikirjanikuna: kirjutas p\u00f6\u00f6rdelistest aegadest \u2013 kolhooside rajamisest \u2013 Eesti maaelus, erinevatest maailman\u00e4gemustest ja konfliktidest eakaaslaste hulgas, uusmaasaajatest ja metsavendadest. T\u00e4iskasvanutele on adresseeritud n\u00f5ukogude ideoloogiast m\u00f5jutatud novellidiloogia metsavendade v\u00f5itlusest p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da \u201eMina, Lauri Pent \u2013 k\u00fcnnimees\u201c (1968, ajakirja Looming novelliv\u00f5istuse II auhind) ja \u201eVeri mullal\u201c (ilmunud 1973. aastal, 1974. aasta Friedebert Tuglase novelliauhind). Need kaks novelli ilmusid 1982. aastal \u00fchiste kaante vahel pealkirja all \u201eVeri mullal\u201c, kusjuures teine novell kandis raamatus pealkirja \u201eMina, Helmuth Ass \u2013 p\u00f5letusohver\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>1988. aastal p\u00e4lvis V\u00e4li Juhan Smuuli kirjanduse aastapreemia lastejutu \u201eNaga\u201c eest. Heino V\u00e4li lastejutte on t\u00f5lgitud vene, leedu, armeenia, saksa keelde ja teistesse keeltesse.<\/p>\n\n\n\n<p>Heino V\u00e4li oli luuletaja Katrin V\u00e4li isa.<br><br><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\"><br><strong>Raamatud eesti keeles<\/strong><\/h5>\n\n\n\n<p><em><strong>Lastejutud<\/strong><\/em><br><strong>Kui vanaema tukastab<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 58 lk.<br><strong>Kit Kurn\u00e4hh, kaardiv\u00e4elane<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 27 lk.<br><strong>Rajad soos<\/strong>: seiklusjutt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 131 lk.<br><strong>Kolumbuse maa Kolumbus<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 208 lk.<br><strong>Hundik\u00e4pp<\/strong>: jutustus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 132 lk.<br><strong>Kuukaraad\u017ea lugu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 88 lk.<br><strong>Peetrike<\/strong>: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 80 lk.<br><strong>V\u00e4rb-V\u00e4rvupoeg V\u00e4rvuke<\/strong>: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 36 lk.<br><strong>P\u00e4evakoer ja peegel ja p\u00e4evakoer<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 17 lk.<br><strong>Vapustav Tulikametsa lugu<\/strong>: muinasjutt. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 104 lk.<br><strong>Silver \u00dckssilm, Felslandi hirmus merer\u00f6\u00f6vel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 168 lk.<br><strong>Hea k\u00fcll, aga paha ka<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 32 lk.<br><strong>Kaevulood<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975. 152 lk.<br><strong>V\u00e4ike armas Berbara<\/strong>: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1977. 41 lk.<br><strong>Kuningajutt<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978. 483 lk.<br><strong>Muinasjutt kuningapojast ja sinise salliga t\u00fcdrukust<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. 16 lk.<br><strong>Silver \u00dckssilm ja Admirali vanne<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981. 238 lk.<br><strong>Teda omaks pidada<\/strong>: kolm juttu. Tallinn: Eesti Raamat, 1986. 79 lk.<br><strong>Mirjemilaul<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987. 31 lk.<br><strong>Naga<\/strong>: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1987. 78 lk.<br><strong>Kiikhobu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. 46 lk.<br><strong>Paberhaagike<\/strong>: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. 140 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em><strong><em>Novellid<\/em><\/strong><\/em><\/strong><br><strong>Veri mullal<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. 152 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em><strong><em>Kriitika<\/em><\/strong><\/em><\/strong><br><strong>Mallega ja Kallega: artiklid ja retsensioonid lastekirjandusest<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975. 208 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Heino V\u00e4li (11. VIII 1928\u201323. XI 1990) oli laste- ja proosakirjanik. V\u00e4li s\u00fcndis Tallinnas. Tema isa oli Saaremaalt p\u00e4rit juhut\u00f6\u00f6line. Perekond muutis sageli elukohta. Heino V\u00e4li \u00f5ppis mitmes algkoolis ja aastatel 1943\u20131944 Kuressaare g\u00fcmnaasiumis. L\u00f5petas N\u00f5mme kinotehnikakooli. T\u00f6\u00f6tas m\u00f5ned aastad &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6718","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6718","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6718"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6718\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6722,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6718\/revisions\/6722"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6718"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}