M\u00e4rt V\u00e4ljataga (s\u00fcndinud 30. III 1965) on t\u00f5lkija, kriitik, kirjandusteadlane ja luuletaja.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4ljataga s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas ning Tartu Riiklikus \u00dclikoolis eesti filoloogiat. Ta on t\u00e4iendanud end USAs Bloomingtonis Indiana \u00fclikoolis, lugenud kursusi erinevates k\u00f5rgkoolides, t\u00f6\u00f6tanud kirjandusajakirjas Vikerkaar, mille peatoimetaja ta on 1995. aastast. V\u00e4ljataga on olnud Eesti Kultuurkapitali n\u00f5ukogu ja kirjanduse sihtkapitali, Eesti Vabariigi presidendi n\u00f5ukogu ja Eesti Ringh\u00e4\u00e4lingun\u00f5ukogu liige, samuti Tartu NAKi, kirjandusseltsi Wellesto ja Eesti Kirjanike Liidu liige (1992. aastast).<\/p>\n\n\n\n
Kirjandusse tuli V\u00e4ljataga 1980. aastatel ajakirjanduses ilmunud luulet\u00f5lgete ja luuletustega. Esikkogu \u201eTeine keel\u201c ilmus 1989. aastal \u00fches Karl Martin Sinij\u00e4rve, T\u00f5nu Trubetsky ja Ringo Ringveega luulekassetis \u201eKassett \u201988\u201c. Poeetikareegleid j\u00e4rgiv luule paistab silma intellektuaalsusega. Luule poeetilisi ja tehnilisi v\u00f5imalusi kombineerib eksperimentaalne sonetimasin \u201eSada tuhat miljardit millenniumisonetti\u201c (2000).<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4ljataga paistab silma viljaka vormi- ja sisun\u00f5udliku t\u00f5lkijana peamiselt inglise keelest. Ta on eesti keelde t\u00f5lkinud muu hulgas W. H. Audeni, Charles Baudelaire\u2019i, W. B. Yeatsi, Bertolt Brechti, Ted Hughesi ning Jaan Kaplinski luulet, Charles Taylori, Bernard Williamsi, Nelson Goodmani, D. W. Hamlyni, Roger Scrutoni, William Jamesi, Michael Walzeri, Richard Rorty, Simon Blackburni, David Hume\u2019i Thomas Nageli, Ernest Nageli ja James R. Newmani filosoofilisi t\u00f6id ning Edwin A. Abbotti romaani \u201cLapikmaa\u201d. V\u00e4ljataga on ka avaldanud kirjandusteaduslikke artikleid, kirjanduskriitikat ja publitsistikat.<\/p>\n\n\n\n
Ta on p\u00e4lvinud Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgi (2001), stipendiumi Ela ja s\u00e4ra (2012), ajalehe Postimees Kultuuriveduri aunimetuse \u201eAvatud Eesti Raamatu\u201c sarja vedamise ja Vikerkaare toimetamise eest (2009), Tallinna \u00dclikooli kirjandusauhinna Vladimir Nabokovi novellide \u201e\u00d5ed Vane\u2019d\u201c ning \u201eM\u00e4rgid ja s\u00fcmbolid\u201c t\u00f5lke eest (2012), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia Wystan Hugh Audeni \u201e39 luuletust ja 5 esseed\u201c t\u00f5lke eest (2012) ning \u201eV\u00e4ikese inglise luule antoloogia\u201c ja luulekogu \u201eGladioolid\u201c eest (2018), Ants Orase nimelise kriitikaauhinna (2020) ja August Sanga nimelise luulet\u00f5lke auhinna Philip Larkini \u201eVers de soci\u00e9t\u00e9\u201c eest (2021).<\/p>\n\n\n\n
A. N.<\/em><\/p>\n\n\n\n Luule<\/em><\/strong> \u00d5pikud<\/em><\/strong> M\u00e4rt V\u00e4ljataga (s\u00fcndinud 30. III 1965) on t\u00f5lkija, kriitik, kirjandusteadlane ja luuletaja. V\u00e4ljataga s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas ning Tartu Riiklikus \u00dclikoolis eesti filoloogiat. Ta on t\u00e4iendanud end USAs Bloomingtonis Indiana \u00fclikoolis, lugenud kursusi erinevates k\u00f5rgkoolides, t\u00f6\u00f6tanud kirjandusajakirjas Vikerkaar, mille peatoimetaja …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6704","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6704","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6704"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6704\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6706,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6704\/revisions\/6706"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6704"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/strong><\/h5>\n\n\n\n
Teine keel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 46 lk
Sada tuhat miljardit millenniumisonetti<\/strong>. Tallinn: Vagabund, 2000, 37 lk.
Gladioolid<\/strong>. Sonetid, luuletused, juhuluuletused, j\u00e4relluuletused. Tallinn: EKSA, 2018, 198 lk.<\/p>\n\n\n\n
Kirjandus ja selle liigid<\/strong>: g\u00fcmnaasiumi\u00f5pik. Tallinn: Maurus, 2014, 163 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"