{"id":6697,"date":"2024-04-03T23:40:25","date_gmt":"2024-04-03T20:40:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6697"},"modified":"2025-03-12T09:52:20","modified_gmt":"2025-03-12T07:52:20","slug":"weitzenberg","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/w\/weitzenberg\/","title":{"rendered":"Juhan Weitzenberg"},"content":{"rendered":"
\"Juhan<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Juhan Weitzenberg (ka Weizenberg, 22. VII 1838 \u2013 4. XI 1877) oli luuletaja.<\/p>\n\n\n\n

Weitzenberg s\u00fcndis V\u00f5rumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas popsi pojana. Ta \u00f5ppis Erastvere vallakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis ja aastatel 1850\u20131854 Tartu saksakeelses kreiskoolis, kus tema koolivennaks oli Jakob Hurt. 13-aastase koolipoisina tappis Weitzenberg suvel p\u00fcssiga m\u00e4ngides kogemata oma 5-aastase venna. M\u00e4lestus traagilisest juhtumist saatis teda terve elu ja ajendas teda kirjutama pikemat luuletust \u201eIkulaul\u201c, mis pole s\u00e4ilinud. Aastatel 1855\u20131857 oli Weitzenberg Tormas k\u00f6ster Adam Jakobsoni perekonna, teiste hulgas Carl Robert Jakobsoni kodu\u00f5petaja. Aastatel 1858\u20131861 t\u00f6\u00f6tas ta Alatskivil m\u00f5isa- ja vallakirjutajana, alates 1861. aastast Narvas Zinovjevi metsat\u00f6\u00f6stusfirma ametnikuna.<\/p>\n\n\n\n

Weitzenbergi loomeperiood oli l\u00fchiajaline, saavutades tipu Alatskivil elatud aastatel. 1860. aastal diagnoositi tal tuberkuloos. Ta l\u00f5petas luuletamise p\u00e4rast 1865. aastat. Tervise parandamiseks reisis ta 1873. aastal Saksamaal, \u0160veitsis ja Austrias. 1876. aastal k\u00e4is ta Soomes ja Rootsis. 1874. aastal valiti ta Narva \u00e4sja asutatud lauluseltsi Ilmarine presidendiks. Ta suri Narvas tuberkuloosi ja maeti Narva Siivertsi kalmistule. Hauale p\u00fcstitati luuletaja lellepoja, skulptor August Weizenbergi loodud hauamonument, mis h\u00e4vis 1960. aastatel. 1977. aastal maeti Weitzenberg \u00fcmber Kanepisse.<\/p>\n\n\n\n

Weitzenbergi looming kuulub uuemalt rahvalaulult kunstluulele \u00fclemineku n\u00e4htuste hulka. Tema v\u00e4rsid ilmusid ajalehtedes, laulikutes, antoloogiates ja koolilugemikes. Mitmed luuletused hakkasid ringlema anon\u00fc\u00fcmse rahvaluulena, mis levis k\u00f5ikjal eestlaste hulgas. Tema sulest p\u00e4rineb ligi 20\u201330 luuletust. Weitzenberg kirjutas l\u00f5unaeesti keele Kanepi murrakus. Nagu autor kirjades ise tunnistas, ei sobinud talle l\u00fc\u00fcriline, vaid jutustuslik luulelaad. Weitzenbergi peateeneks on jutustavad v\u00e4rssteosed \u201eT\u00f6nnis Laks ehk Eestlaste Isamaa\u201d (eesti talurahva petlikust unistusest asuda \u00fcmber Venemaale) ja \u201eVana hopmanni Nutu-laul M\u00f5isavalitsust k\u00e4est \u00e4ra andes. J\u00fcrip\u00e4eval 1861\u201d. Nendes on t\u00f5etruult j\u00e4\u00e4dvustatud tegelikud s\u00fcndmused ja isikud.<\/p>\n\n\n\n

Weitzenberg oli ajalehtede \u201eP\u00e4rnu Postimees\u201d ja \u201eEesti Postimees\u201d kaast\u00f6\u00f6line ning saatis Ferdinand Johann Wiedemannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile enda kogutud rahvaluuleainest. Ta oli kirjavahetuses Kreutzwaldiga ja Georg Julius von Schultz-Bertramiga. Temalt on aastatest 1856\u20131877 s\u00e4ilinud ligi sada kirja vanematele ja m\u00f5ttekaaslastele, milles avalduvad \u00fchiskondlik-ajalooliselt ning kultuuri- ja isikulooliselt olulised teemad, samuti meisterlik keelekasutus.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/strong><\/h5>\n\n\n\n

Poetry<\/em><\/strong>
T\u00f6nnis Laks ehk Eestlaste Isamaa<\/strong>: Laulud s\u00fcgisel 1860. Narva: J. Pachmann, 1862. 4 lk.
Wana hopmanni Nutulaul M\u00f5isawalitsust k\u00e4est \u00e4ra andes<\/strong>: J\u00fcrip\u00e4ewal 1861. Tartu: H. Laakmann, 1864. 14 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juhan Weitzenberg (ka Weizenberg, 22. VII 1838 \u2013 4. XI 1877) oli luuletaja. Weitzenberg s\u00fcndis V\u00f5rumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas popsi pojana. Ta \u00f5ppis Erastvere vallakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis ja aastatel 1850\u20131854 Tartu saksakeelses kreiskoolis, kus tema koolivennaks oli Jakob Hurt. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6514,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6697","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6697","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6697"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6697\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6699,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6697\/revisions\/6699"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6697"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}