{"id":6688,"date":"2024-04-03T23:39:55","date_gmt":"2024-04-03T20:39:55","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6688"},"modified":"2025-06-16T14:57:27","modified_gmt":"2025-06-16T11:57:27","slug":"asta-willmann","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/w\/asta-willmann\/","title":{"rendered":"Asta Willmann"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Asta Willmann (aastast 1951 kodanikunimega Linnolt, 19. IX 1916\u20133. XII 1984) oli proosa- ja n\u00e4itekirjanik ning luuletaja.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Tallinnas Hiiumaalt p\u00e4rineva laevakapteni t\u00fctrena. Lapsep\u00f5lves veetis ta koolivaheajad Hiiumaal. Hiiumaa loodus, taluelu, murdekeel ja osadustunne sealsete rahvalike inimt\u00fc\u00fcpidega kajastusid hiljem korduvalt tema loomingus. Ta \u00f5ppis aastatel 1929\u20131934 Tallinna kommertsg\u00fcmnaasiumis, seej\u00e4rel Draamastuudio teatrikoolis. T\u00f6\u00f6tas aastatel 1937\u20131944 P\u00e4rnu Endla teatri n\u00e4itleja ja lavastajana. Samal ajal tegeles ta luuletamisega.<\/p>\n\n\n\n

1944. aasta septembris p\u00f5genes Willmann Rootsi. Ta \u00f5ppis aastatel 1950\u20131951 Stockholmi \u00fclikooli filosoofiateaduskonnas ja m\u00e4ngis Stockholmi eesti n\u00e4itetrupis. 1951. aastal Asta Willmann abiellus ja suundus Kanadasse Vancouverisse, kus omandas 1955. aastal Briti Columbia \u00fclikoolis bakalaureusekraadi ajaloo ja poliitilise filosoofia erialal. Alates 1960. aastast elas USA-s Connecticuti osariigis Farmingtoni v\u00e4ikelinnas. Omandas 1963. aastal Yale\u2019i \u00fclikoolis magistrikraadi draamakirjanduse ja n\u00e4itejuhtimise erialal. Kuni pensionile j\u00e4\u00e4miseni 1971. aastal t\u00f6\u00f6tas Connecticuti osariigis Hartfordi konservatooriumi draamaosakonna juhatajana. Willmann oli Eesti ja USA PEN-klubi ning v\u00e4lismaise Eesti Kirjanike Liidu liige, m\u00f5nd aega Eesti PEN-klubi president.<\/p>\n\n\n\n

Asta Willmanni loomingut l\u00e4bivaks jooneks on huvi dramaatilise esitusviisi vastu. Ta on v\u00e4itnud, et kui eesti kirjandust iseloomustab \u00fcldiselt looduse esiplaanile seadmine, siis tema ja teiste Hiiumaa p\u00e4ritolu kirjanike jaoks j\u00e4\u00e4b keskmesse alati inimene oma kirgedega. Eestis deb\u00fcteeris Willmann Johannes Madara pseudon\u00fc\u00fcmi all avaldatud noorsoon\u00e4idendiga \u201eEma jutustus\u201c (1939). Paguluses kujunes deb\u00fc\u00fctteoseks 1950. aastal Stockholmis omakirjastuslikult ilmunud luulekogu \u201eIhu\u00fcksi\u201c. Willmanni luules t\u00e4heldasid vanemad eksiilkirjanikud Marie Underi naiselikult meela noorusl\u00fc\u00fcrika m\u00f5jusid. \u00dchtlasi leidus luulekogus mahlakaid hiiumurdelisi v\u00e4rsse ja ballaade.<\/p>\n\n\n\n

Proosadeb\u00fc\u00fcdiks oli Torontos 1955. aastal avaldatud mahukas novellikogu \u201eLumm. Kaheksa t\u00f5estis\u00fcndinud lugu\u201c, mis paistab silma argise ja imev\u00e4\u00e4rse ning t\u00f5sise ja naljaka \u00fchendamise ja tugeva fabuleerimisv\u00f5imega.<\/p>\n\n\n\n

Asta Willmanni peateos on aastatel 1961 kuni 1968 ilmunud viiek\u00f6iteline romaan \u201ePeot\u00e4is tuhka, teine mulda\u201c. See pentaloogia p\u00e4lvis 1969. aastal Henrik Visnapuu fondi auhinna. Kriitika leidis Willmanni epop\u00f6as ilmseid m\u00f5jutusi Anton Hansen Tammsaare loomingust. Teost on iseloomustatud kui eesti kirjanduse pikimat armastusromaani, milles armastust on kirjeldatud naise vaatenurgast.<\/p>\n\n\n\n

Willmanni sulest on ilmunud ka n\u00e4idendromaan \u201eHundis\u00f5idul\u201c. Kanadas ja USA-s on lavastatud tema v\u00f5\u00f5rsil kirjutatud n\u00e4idendeid: Yale\u2019i magistrit\u00f6\u00f6na valminud antiikkirjandusest inspireeritud draamat \u201eJumalate m\u00f5istatus\u201c ning Koidula jandil \u201eKosjaviinad\u201c p\u00f5hinevat kom\u00f6\u00f6diat \u201eTrummid peavad olema\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Asta Willmann on kirjutanud ka artikleid moodsast teatrist, samuti esseid oma kaasaegsete eesti kirjanike loomingust ning kirja pannud m\u00e4lestusi.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Eestikeelsed raamatud<\/strong><\/h5>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Peot\u00e4is tuhka, teine mulda. \u00dcks pikk jutt r\u00f5\u00f5must, armust ja lootusest. 1. kd<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961. 308 lk.
Peot\u00e4is tuhka, teine mulda. \u00dcks pikk jutt r\u00f5\u00f5must, armust ja lootusest. 2. kd<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961. 314 lk.
Peot\u00e4is tuhka, teine mulda. \u00dcks pikk jutt r\u00f5\u00f5must, armust ja lootusest. 3. kd<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962. 304 lk.
Peot\u00e4is tuhka, teine mulda. \u00dcks pikk jutt r\u00f5\u00f5must, armust ja lootusest. 4. kd<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966. 270 lk.
Peot\u00e4is tuhka, teine mulda. \u00dcks pikk jutt r\u00f5\u00f5must, armust ja lootusest. 5. kd<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968. 280 lk.
Hundis\u00f5idul<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975. 250 lk.<\/p>\n\n\n\n

Novellid<\/em><\/strong>
Lumm<\/strong>. Kaheksa t\u00f5estis\u00fcndinud lugu. Toronto: Orto, 1955. 335 lk.
Patu vili<\/strong>: valik novelle ja luuletusi. Tallinn: SE&JS, 1994. 190 lk.
Post scriptum: valitud novellid, esseed, kirjad, m\u00e4lestused<\/strong>. Tallinn: SE&JS, 1998. 382 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luuletused<\/em><\/strong>
Ihu\u00fcksi<\/strong>. Stockholm: A. Willmann, 1950. 88 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Jumalate m\u00f5istatus<\/strong>. Tallinn: M. Makko, 2001. 147 lk.
Kaks n\u00e4idendit<\/strong>. Tallinn: M. Makko, 2001. 147 lk.<\/p>\n\n\n\n

Esseed, kirjad, m\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Post scriptum: valitud novellid, esseed, kirjad, m\u00e4lestused<\/strong>. Tallinn: SE&JS, 1998. 382 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Asta Willmanni kohta<\/a><\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Asta Willmann (aastast 1951 kodanikunimega Linnolt, 19. IX 1916\u20133. XII 1984) oli proosa- ja n\u00e4itekirjanik ning luuletaja. Ta s\u00fcndis Tallinnas Hiiumaalt p\u00e4rineva laevakapteni t\u00fctrena. Lapsep\u00f5lves veetis ta koolivaheajad Hiiumaal. Hiiumaa loodus, taluelu, murdekeel ja osadustunne sealsete rahvalike inimt\u00fc\u00fcpidega kajastusid hiljem …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6514,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6688","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6688","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6688"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6688\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7452,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6688\/revisions\/7452"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6688"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}