Friedrich Wilhelm von Willmann (13.\/2. VI 1746 \u2013 1. II \/ 20. I 1819) oli valgustusm\u00f5juline baltisaksa vaimulik ja literaat, kes on tuntud oma proosaraamatuga \u201cJuttud ja teggud\u201d (1782).<\/p>\n\n\n\n
Willmann s\u00fcndis Kuramaal Di\u017egramzda (Gross-Gramsdeni) m\u00f5isas. Tema isa oli sakslasest kroonuarhitekt, ema rootsi p\u00e4ritolu. J\u00e4rgmisel aastal kolis pere Riiga, kus Willmann \u00fcles kasvas. \u00d5ppis teoloogiat G\u00f6ttingeni (1766-1768) ja K\u00f6nigsbergi (1768-1769) \u00fclikoolides. K\u00f6nigsbergis kuulas Willmann ka Immanuel Kanti loenguid; tema \u00f5pingukaaslaseks oli J. M. R. Lenz. P\u00e4rast \u00f5pingute l\u00f5ppu t\u00f6\u00f6tas m\u00f5nda aega kodu\u00f5petajana. 1772-1802 oli Saaremaa Karja kiriku abipastor ja pastor, p\u00e4rast mida loobus vaimulikutegevusest. 1790 sai kirjandusliku tegevuse eest Austria keisrilt Joseph II-lt aadlitiitli. 1805-1810 elas Kuressaares. Suri Karjas, on maetud sealsele kalmistule.<\/p>\n\n\n\n
Willmanni \u201cJutte ja teggusid\u201d peetakse esimeseks s\u00e4ilinud eestikeelseks ilmalikuks juturaamatuks. Pisut varem ilmunud Johann Martin Hehni l\u00f5unaeestikeelsest teosest \u201cJutto Nink Moistu K\u00f6nne\u201d (Tartu, 1778) teadaolevalt \u00fchtegi eksemplari s\u00e4ilinud ei ole. Esimene teadaolev eestikeelne ilmalik proosapala on samuti l\u00f5unaeestikeelne ning ilmus Adrian Virginiuse teoses \u2018Tarto-Ma Kele K\u00e4ssi Ramat\u2019 (1690-1691).<\/p>\n\n\n\n
Willmanni \u201cJuttud ja teggud\u201d on suuremalt jaolt t\u00f5lge l\u00e4ti ilmaliku kirjanduse rajaja Gotthard Friedrich Stenderi teosest \u201cJaukas Pasakkas un Stahsti\u201d (\u201cKenad valmid ja jutud\u201d, 1766). Stender omakorda kasutas oma s\u00fc\u017eeede algallikatena v\u00e4ga erinevaid autoreid ja teoseid \u2013 Aisopost, Petroniust, Martin Lutherit, Voltaire\u2019i, r\u00fc\u00fctliromaane, v\u00f5ibolla ka \u201cDekameroni\u201d ning \u201c1001 \u00f6\u00f6d\u201d ja paljusid teisi. Juttudele j\u00e4rgnesid praktilised ja didaktilised \u00f5petuss\u00f5nad talupoegadele. Willmann lisas omalt poolt vanas\u00f5nu ja Anton Thor Helle grammatikast p\u00e4rit m\u00f5istatusi.<\/p>\n\n\n\n
Willmann pooldas saare murret, mida kasutas ka \u201cJuttude ja teggude\u201d kirjapanemisel. Teose kolmanda ja neljanda tr\u00fcki pealkirjaks ent oli pandud \u201cJuttud ja Moistatussed\u201d ning neid oli tugevasti toimetatud. Willmanni saaremurdeline keel oli muudetud vastu Willmanni tahtmist tallinnamurdeliseks, samuti olid ka m\u00f5ned jutud asendatud uutega ning muudetud oli ka juttudele j\u00e4rgnenud \u00f5petuss\u00f5nu, mille tulemusena oli kogu raamatu toon pietistlikum kui esmatr\u00fckis. Uustr\u00fckkides polnud toimetajat m\u00e4rgitud; kirjandusteadlase Aarne Vinkeli arvates oli selleks Otto Reinhold von Holtz. Kaua aega teatigi Willmanni raamatut kolmanda ja neljanda tr\u00fcki j\u00e4rgi; alles 1953. aastal leidis kirjandusteadlane Otto Webermann G\u00f6ttingeni \u00fclikooli raamatukogust esmatr\u00fcki.<\/p>\n\n\n\n
Ehkki keeleliselt on \u201cJutte ja teggusid\u201d nimetatud kehvemaks teiste kaasaegsete saksa rahvavalgustuslike literaatide teostest, osutus see raamat rahva hulgas k\u00f5ige populaarsemaks. Sellest annavad tunnistust mitu kordustr\u00fckki ning asjaolu, et kolmandik \u201cJuttude ja teggude\u201d lugudest muutus folkloorseks. Muu hulgas populariseeris Willmanni raamat eesti keeles s\u00f5na \u201cseltsimees\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Willmann kirjutas veel vaimuliku teose \u201cEllamisse-Juhhataja\u201d (1793). Tema saksakeelsetest kirjat\u00f6\u00f6dest on k\u00f5ige tuntum mesilaste pidamise k\u00e4siraamat \u201cAnleitung zur Bienenzucht f\u00fcr Lief-, Ehst- und Curland\u201d (Mitau, 1787).<\/p>\n\n\n\n
S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n Juttud ja teggud<\/strong>, kui ka Monningad \u00d6ppetused mis majapiddamisse p\u00e4rrast tarwis l\u00e4htwad. Eestima-rahwale heaks on \u00fcllespannud, Reedik Willem Willmann, \u00d6ppetaia Karja Kirriko peale, Saaremaale = Fabeln Erz\u00e4hlungen zur Verbeszerung des Wizzes und Sitten der Ehsten, nebst einem Anhang von oeconomischen Regeln \u2026. Tallinn: 1782, 12+227 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/3654. J\u00e4rgnevad v\u00e4ljaanded: 1787, 1804 (\u2018Juttud ja Moistatussed kui ka monned \u00f6ppetussed maja piddamisse p\u00e4rrast\u2026\u2019), 1838 (\u2018Juttud ja Moistatussed ning ka monned \u00f6ppetussed maia piddamisse-p\u00e4rrast\u2026\u2019), 1975 (Loomingu Raamatukogu), 1975 (Rooma: Maarjamaa).] Friedrich Wilhelm von Willmann (13.\/2. VI 1746 \u2013 1. II \/ 20. I 1819) oli valgustusm\u00f5juline baltisaksa vaimulik ja literaat, kes on tuntud oma proosaraamatuga \u201cJuttud ja teggud\u201d (1782). Willmann s\u00fcndis Kuramaal Di\u017egramzda (Gross-Gramsdeni) m\u00f5isas. Tema isa oli sakslasest kroonuarhitekt, …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6514,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6683","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6683","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6683"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6683\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6687,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6683\/revisions\/6687"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6683"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/strong><\/h5>\n\n\n\n
Ellamisse-Juhhataja<\/strong>. Ma rahwale heaks \u00fcllespantud Sest \u00d6ppetaiast Fr. Wilh. von Willmann = Christliches Sitten-B\u00fcchlein, als Lesebuch in den Schulen, dem Ehstnischen Landvolke gewidmet \u2026. Tallinn: 1793, 100 lk. [2. tr\u00fckk: 1804.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"