Wimberg (kodanikunimega Jaak Urmet, s\u00fcndinud 30. I 1979) on eesti kirjanik ja ajakirjanik.<\/p>\n\n\n\n
Wimberg s\u00fcndis Sakus. Ta l\u00f5petas 1997. aastal Lasnam\u00e4e \u00dcldg\u00fcmnaasiumi. 2004. aastal l\u00f5petas ta Tallinna Pedagoogika\u00fclikooli magistrikraadiga kirjandusteaduses. Ta kuulus aastatel 1998\u20132000 Tallinna noorte kirjanike r\u00fchma Tallinna Noored Tegijad ning oli aastatel 2000\u20132009 Tartu Noorte Autorite Koondise liige. Aastatel 2001\u20132007 t\u00f6\u00f6tas Wimberg Eesti P\u00e4evalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana. Ta oli 2006. aastal kirjastuse Jutulind \u00fcks rajajatest ja t\u00f6\u00f6tas 2007. aastal l\u00fchiajaliselt toimetajana kirjastuses T\u00e4nap\u00e4ev. 2010. aastast alates on ta olnud vabakutseline kirjanik, toimetaja ja stsenarist. Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige 2007. aastast.<\/p>\n\n\n\n
Wimberg on kirjutanud proosat, luulet ja n\u00e4idendeid lastele ja t\u00e4iskasvanutele, avaldanud arvustusi ja esseid peamiselt kirjanduslikel teemadel, tegutsenud Eesti Televisiooni lastesaadete stsenaristina ja telesarjade t\u00f5lkijana, olnud mitme emakeele\u00f5piku kaasautor.<\/p>\n\n\n\n
Wimbergi esimesed katsetused proosa ja luule alal ilmusid aastatel 1997\u20131998 noorte ajalehes Meie Meel. Esimene luulekogu \u201eMaaaraamat\u201c (2000) on autobiograafiline. Autor kirjeldab selles omap\u00e4rases keeles v\u00e4ikese inimese eneseotsinguid heatahtlike vanavanemate juures, kolhoosil\u00f5hnalise maaid\u00fclli tingimustes. Raamatu esimeses pooles on r\u00f5huline, r\u00fctmiline ja riimiline luule, teise poolde on koondatud jutustavad vabav\u00e4rsid.<\/p>\n\n\n\n
Wimbergi romaan \u201eLipam\u00e4e\u201c j\u00f5udis 2002. aasta romaaniv\u00f5istlusel \u00e4ra m\u00e4rgitud teoste hulka ja sellele m\u00e4\u00e4rati samal aastal Virumaa kirjandusauhind.<\/p>\n\n\n\n
2009. aastal avaldas Wimberg Grete M\u00e1rqueze pseudon\u00fc\u00fcmi all romaani \u201eEesti naise \u00f5nn\u201c. Raamat pilkab v\u00e4lismaale \u00f5nne ja rikast meest otsima suunduvaid eesti naisi.<\/p>\n\n\n\n
Wimbergi keelekasutuse omap\u00e4ra on kirjutada k, p, t kolmandav\u00e4ltelistes s\u00f5nades topelt, kui need asetsevad kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendis. Nii on tema teise luulekogu pealkiri \u201e,K\u00e4rppsed\u201c (2009). Kirjanik selgitab seda nii: \u201eLoomingut tuleb koosk\u00f5lastada elut\u00f5ega, mitte tingimata \u00f5igekeelsus-s\u00f5naraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Wimberg on (Jaak Urmeti nime all) on koostanud luuleantoloogia \u201ePruut, kuningas ja muusapoeg: Eesti luule algus. Eestikeelne luule 1637\u20131721 transpoetiseerituna 21. sajandi kirjakeelde\u201d.<\/p>\n\n\n\n
L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n Romaanid<\/em><\/strong> Luule<\/em><\/strong> Lasteraamatud<\/em><\/strong> Jaak Urmet<\/em><\/strong>i nime all ilmunud teosed<\/strong><\/em> Wimberg (kodanikunimega Jaak Urmet, s\u00fcndinud 30. I 1979) on eesti kirjanik ja ajakirjanik. Wimberg s\u00fcndis Sakus. Ta l\u00f5petas 1997. aastal Lasnam\u00e4e \u00dcldg\u00fcmnaasiumi. 2004. aastal l\u00f5petas ta Tallinna Pedagoogika\u00fclikooli magistrikraadiga kirjandusteaduses. Ta kuulus aastatel 1998\u20132000 Tallinna noorte kirjanike r\u00fchma Tallinna Noored …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6514,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6677","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6677","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6677"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6677\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6680,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6677\/revisions\/6680"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6677"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Eestikeelsed raamatud<\/strong><\/h5>\n\n\n\n
Lipam\u00e4e<\/strong>. Kaaruka k\u00fcla [J\u00e4rvamaa]: Varrak, 2002. 319 lk.
Grete M\u00e1rquez,\u00a0Eesti naise \u00f5nn<\/strong>: kuidas ma lahkusin Eestist ja l\u00e4ksin Hispaaniasse. Tallinn: J&U, 2009. 189 lk.<\/p>\n\n\n\n
Maaaraamat<\/strong>. Kaaruka k\u00fcla [J\u00e4rvamaa]: Huma, 2000. 85 lk.
K\u00e4rppsed<\/strong>: r\u00f5\u00f5mu s\u00f5nadest 2000\u20132006. Tallinn: Jutulind, 2006. 119 lk.
Eesti k\u00f6\u00f6kk<\/strong>: l\u00fchipoeem kolme s\u00f6\u00f6gipausiga. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2010. 79 lk.
Wabastatud w\u00e4rsid<\/strong>: luuletusi aastaist 2006\u20132010. Tallinn: Pegasus, 2010. 139 lk.
H\u00f5\u00f5guvad read<\/strong>. Tallinn: J&U, 2011. 145 lk.
Just praegu<\/strong>. Tallinn: J&U, 2021. 124 lk.
Enne kui<\/strong>. Tsitaadid: Jaan Pehk, Aapo Ilves, Contra; t\u00f5lge: Mika Ker\u00e4nen. Tallinn: J&U, 2022, 214+6 lk.
Wimberg, Andrus Kivir\u00e4hk, Nurjatu saar<\/strong>. Tallinn: J&U, 2024, 113 lk. [Tiitellehel ka: Andrus Kivir\u00e4hki algteksti p\u00f5hjal Rein Rannapi muusikale libertiseerinud ja v\u00e4rsistanud Wimberg. Esietendus 14. juulil 2017 Saaremaa ooperip\u00e4evadel Kuressaare lossihoovis.]<\/p>\n\n\n\n
Buratino laulud<\/strong>: luuletusi ja laule ETV lastesaatest \u201eBuratino tegutseb j\u00e4lle\u201c. Tallinn: Varrak, 2005. 101 lk.
P\u00f5ngerjate laulud<\/strong>: luuletusi lastele ja suurtele. Tallinn: Varrak, 2006. 109 lk.
H\u00e4rra Padakonn<\/strong>: kuus v\u00e4rssjutustust \u00fchest toredast onust. Tallinn: Varrak, 2008. 50 lk.
Pille-Riin<\/strong>: kaksk\u00fcmmend \u00fcks lugu \u00fche t\u00fcdruku elust. Tallinn: Jutulind, 2009. 143 lk.
Suur pidus\u00f6\u00f6k<\/strong>. Tallinn: Maalehe Raamat, 2009. 55 lk.
Buratino tegutseb j\u00e4lle<\/strong>: viisteist valitud lugu [Eesti Televisiooni samanimelise saatesarja stsenaariumid]. Tallinn: Pegasus, 2010. 213 lk.
Kutsutud k\u00fclaline<\/strong>. Tallinn: Pegasus, 2010. 168 lk.
Rokenroll<\/strong>: luuletused tarkadele lastele. Tallinn: TEA Kirjastus, 2011. 59 lk.
Ahoi!<\/strong>\u00a0Luulet lastele. Tallinn: Postimees Grupp, 2016. 70 lk.
Pistol ja kuklid<\/strong>: laulud muusikalist \u201eKarlsson katuselt\u201c. Tallinn: TEA Kirjastus, 2016. 54 lk.
Kodused lood<\/strong>. Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. 21 lk.
Salas\u00f5na<\/strong>: k\u00fcmme juttu. Tallinn: Pegasus, 2017. 60 lk.
Sussi sisse<\/strong>: talve-, j\u00f5ulu- ja lumeluulet. Tallinn: Rahva Raamat, 2019. 47 lk.
J\u00f5evanamehe lood<\/strong>. Illustratsioonid: \u00dclle Meister. L\u00fcganuse: Purtse J\u00f5e Arenduskeskus MT\u00dc, 2023, 107 lk. [Lood p\u00f5hinevad L\u00fcganuse piirkonna p\u00e4rimusel.]<\/p>\n\n\n\n
Saarineni maja: sada aastat ajalugu 1912\u20132012<\/strong>. Tallinn: Baltek Arendus, 2013. 487 lk.
Vintp\u00fcss k\u00f5rval: valitud kirjandusloolisi artikleid<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 432 lk.
Hurdast P\u00e4rnani<\/strong>. Tallinn: Post Factum, 2017. 244 lk.
Linn linnas: minu raamat Lasnam\u00e4est. Aastad 1980\u20132001<\/strong>. Tallinn: J&U, 2017. 365 lk.
Diskursus<\/strong>. Tallinn: Hea Lugu, 2018. 167 lk.
Andres, Pearu, Vargam\u00e4e: \u201eT\u00f5de ja \u00f5igus\u201c ja p\u00e4riselu<\/strong>. Tallinn: Paradiis, 2019. 176 lk.
Pruut, kuningas ja muusapoeg. Eesti luule algus. Eestikeelne luule 1637\u20131721 transpoetiseerituna 21. sajandi kirjakeelde<\/strong>. Koostanud Jaak Urmet. Reval: EKSA, MMXXII [2022]. 286 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"