{"id":6673,"date":"2024-04-03T23:40:41","date_gmt":"2024-04-03T20:40:41","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6673"},"modified":"2025-03-10T11:29:15","modified_gmt":"2025-03-10T09:29:15","slug":"hella-wuolijoki","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/w\/hella-wuolijoki\/","title":{"rendered":"Hella Wuolijoki"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Hella Wuolijoki (aastani 1908 Ella Marie Murrik, pseudon\u00fc\u00fcm Juhani Tervap\u00e4\u00e4, 22. VII 1886 \u2013 2. II 1954) oli eesti ja soome keeles kirjutav n\u00e4itekirjanik ja prosaist ning Soome \u00fchiskonnategelane.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Helme kihelkonnas Taagepera vallas endises Ala k\u00f5rtsihoones. Tema isa Ernst Murrik oli Taagepera vallakirjutaja ja kooli\u00f5petaja. Ema Katarina Murrik teenis abikaasa \u00f5petajapalgale lisa Ala k\u00f5rtsipidajana. 1897. aastal asus Murrikute perekond elama Valka, kus Ernst Murrik pidas m\u00f5nda aega raamatukauplust. Tulevane kirjanik alustas \u00f5pinguid Valga t\u00fctarlastekoolis 1897. aastal. Aastatel 1901\u20131904 \u00f5ppis ta Tartus Riia t\u00e4naval asuvas Pu\u0161kini nimelises t\u00fctarlaste g\u00fcmnaasiumis, mille l\u00f5petas kuldmedaliga. Esimese eestlasena Helsingi \u00fclikoolis rahvaluule doktori kraadi omandanud Oskar Kallase abil suundus tulevane kirjanik edasi \u00f5ppima Helsingisse. Ta astus 1904. aastal Helsingi \u00fclikooli filosoofiateaduskonda \u00f5ppima folkloristikat, esteetikat ja ajalugu. 1908. aastal koostas ta rahvaluulets\u00fckli p\u00f5hjal teadusliku uurimust\u00f6\u00f6 \u201eVaenelaps ema haual\u201c ja l\u00f5petas Helsingi \u00fclikooli filoloogiamagistri kraadiga. Samal aastal abiellus\u00a0ta Sulo Wuolijoega\u00a0(1881\u20131957), kes oli\u00a0Lenini\u00a0l\u00e4hedane s\u00f5ber. Nad lahutasid abielu 1923. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Alates 1914. aastast alustas Wuolijoki tegutsemist ka \u00e4rinaisena, olles eriti edukas metsat\u00f6\u00f6stuse vallas. 1931-1937 juhtis ettev\u00f5tet Suomalainen Nafta OY. 1920.\u00a0ja\u00a01930. aastatel\u00a0osales Hella Wuolijoki Soome poliitikas, toetades\u00a0vasakpoolseid\u00a0liikumisi. 1943 m\u00f5isteti Wuolijoki s\u00fc\u00fcdi riigireetmises ja pikki aastaid kestnud spionaa\u017eis N\u00f5ukogude Liidu kasuks ning m\u00e4\u00e4rati talle eluaegne vanglakaristus. Ent juba 1944. aastal, poliitiliste olude muutudes Wuolijoki vabastati. 1945-1948 kuulus ta Soome parlamenti ning 1945\u20131949\u00a0oli Yleisradio\u00a0peadirektor. Ta ei astunud kunagi kommunistliku partei liikmeks. Tema \u00f5de Salme Murrik oli Suurbritannia Kommunistliku Partei m\u00f5jukas asutajaliige ning lapselaps Erkki Tuomioja on Soome staa\u017eikas sotsiaaldemokraat, parlamendi kauaaegne liige, v\u00e4lisminister 2000-2007 ja 2011-2015.<\/p>\n\n\n\n

Aastani 1932 ehk 46. eluaastani oli Hella Wuolijoki eesti kirjanik, keda tunti eestikeelse romaani \u201eUdutagused\u201c (1914) ja rohket poleemikat p\u00f5hjustanud n\u00e4idendi \u201eKoidula\u201c (1932) p\u00f5hjal. Sellest aastast saadik hakkas ta pidevalt kirjutama soome keeles ja soome teemadel. \u00dcleminek eesti keelelt soome keele tarvitamisele s\u00fcndis pikema perioodi v\u00e4ltel, mil ta kirjutas m\u00f5lemas keeles. Esimese katse soomekeelse novelliga tegi ta 1920. aastatel. Selleks novelliks oli \u201eProua ja sepanaine ja Liisu\u201c, mis ilmus 1922. aastal ajalehes \u201eSuomen Kuvalehti\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Wuolijoe looming kulmineerus \u201eNiskam\u00e4e\u201c n\u00e4idendite ts\u00fckliga, mis koosneb j\u00e4rgmistest teostest: \u201eNiskam\u00e4e naised\u201c (1933), \u201eNiskam\u00e4e leib\u201c (1938) \u201eNiskam\u00e4e noorperenaine\u201c (1940), \u201eNiskam\u00e4e Heta\u201c (1950) ja \u201eMis n\u00fc\u00fcd, Niskam\u00e4e?\u201c (1953).\u00a0K\u00f5ige suurema populaarsuse saavutas esimesena kirjutatud \u201eNiskam\u00e4e naised\u201c.<\/p>\n\n\n\n

\u201eNiskam\u00e4e\u201c ts\u00fckkel pakub l\u00e4bil\u00f5ike poolest sajandist \u00fches Soome k\u00fclas, kuid eelk\u00f5ige on tegu \u00fche perekonna looga. Elul\u00e4hedased ja mahlakad tegelaskujud ning ajastust ajastusse p\u00fcsivad inimlikud probleemid teevad sellest loost rahvat\u00fcki s\u00f5na parimas t\u00e4henduses. Seet\u00f5ttu on Niskam\u00e4e lood lisaks erakordsele publikumenule Soomes l\u00e4bi aegade olnud v\u00e4ga populaarsed ka Eesti teatrilavadel.<\/p>\n\n\n\n

Wuolijoki on kirjutanud \u00fche n\u00e4idendi koost\u00f6\u00f6s saksa n\u00e4itekirjaniku Bertolt Brechtiga. Wuolijoe Soome-teemaline kom\u00f6\u00f6dia \u201eIso-Heikkil\u00e4 peremees ja tema sulane Kalle\u201c (1946) kannab Brechti t\u00f6\u00f6tluses pealkirja \u201eH\u00e4rra Punttila ja tema sulane Matti\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Hella Wuolijoe teostele on iseloomulik vitaalsus. Ta on loonud oma n\u00e4idendites mitmeid tugevaid naiskaraktereid.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Originaalis eesti keeles ilmunud raamatud<\/h5>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Talulapsed<\/strong>: Kolmewaatusline n\u00e4idend. Tallinn: Maa, 1912. 150 lk. [2. tr\u00fckk: 1999.]
Koidula: n\u00e4idend naisest, kes tahtis olla nagu teisedki naised<\/strong>. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1932. 137 lk.
Dr. Lucius ja Luuletaja<\/strong>. Toimetaja ja j\u00e4rels\u00f5na auror J\u00fcri Talvet. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2013. 92 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
Udutagused<\/strong>. Tallinn: Maa, 1914. 180 lk.
Udutaguste Leeni Tartus<\/strong>. Tallinn: Vaba Maa, 1933. 292 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
S\u00f5ja laul<\/strong>: Kokku seatud Hurti wanawarakogudes leiduwate teisendite j\u00e4rgi. Tallinn: Maa, 1915. 46 lk.<\/p>\n\n\n\n

Tema kohta<\/strong><\/em>
Oskar Kruus, Hella Wuolijoki<\/strong>. Tallinn: Virgela, 1999. 302 lk.
J\u00fcri Talvet, Unustatud algus: Hella Wuolijoe filosoofiline n\u00e4idend \u201cDr. Lucius ja Luuletaja\u201d (j\u00e4rels\u00f5na raamatus Hella Wuolijoki. Dr. Lucius ja Luuletaja). Tartu: T\u00dc Kirjastus, 2013, lk 73-91.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hella Wuolijoki (aastani 1908 Ella Marie Murrik, pseudon\u00fc\u00fcm Juhani Tervap\u00e4\u00e4, 22. VII 1886 \u2013 2. II 1954) oli eesti ja soome keeles kirjutav n\u00e4itekirjanik ja prosaist ning Soome \u00fchiskonnategelane. Ta s\u00fcndis Helme kihelkonnas Taagepera vallas endises Ala k\u00f5rtsihoones. Tema isa …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6514,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6673","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6673","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6673"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6673\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6676,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6673\/revisions\/6676"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6673"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}