{"id":6665,"date":"2024-04-03T23:40:27","date_gmt":"2024-04-03T20:40:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6665"},"modified":"2025-03-08T10:08:22","modified_gmt":"2025-03-08T08:08:22","slug":"wohrmann","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/w\/wohrmann\/","title":{"rendered":"Eduard Ludwig W\u00f6hrmann"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Eduard Ludvig W\u00f6hrmann (28. XII 1863\u201325. IX 1934) oli luuletaja ja literaat.<\/p>\n\n\n\n

W\u00f6hrmann s\u00fcndis Tartumaal Kursi kihelkonnas H\u00e4rjanurme k\u00fclas Veski talus talurentniku pojana. Ta \u00f5ppis aastatel 1872\u20131877 J\u00f5une k\u00fclakoolis ning t\u00f6\u00f6tas hiljem isatalus, oli villakraasija ja veskisell H\u00e4rjanurmes, Puurmanis, J\u00f5geval ja L\u00f5una-Venemaal. Alates 1907. aastast t\u00f6\u00f6tas ta kaevumeistrina Tartus, kus ta elas surmani.<\/p>\n\n\n\n

W\u00f6hrmann deb\u00fcteeris 1880. aastatel, avaldades luuletusi paljudes ajalehtedes ja ajakirjades. Eduard Ludvig W\u00f6hrmanni t\u00e4hendus kirjandusajaloos p\u00f5hineb tema mahukal luulekogul \u201cN\u00f5mme lillekesed\u201d (1903). Autori looming t\u00f5ukub nagu mitmetel teistelgi kaasaegsetel eestlaste esimese \u00e4rkamisaja j\u00e4rgsetest pettumusmeeleoludest.<\/p>\n\n\n\n

Luulekogu on jagatud temaatilisteks ts\u00fckliteks, teemadeks n\u00e4iteks armastus, kaduviku meeleolud, rikka ja vaese vastuolud. K\u00f5ige v\u00e4rvikamalt ja p\u00fcsiv\u00e4\u00e4rtuslikult m\u00f5juvad leebelt satiirilised luuletused varaliste vastuolude t\u00f5ttu tekkinud tragikoomilistest olukordadest, n\u00e4iteks abiellumisest kaasavara p\u00e4rast. Sellistel satiirilistel pildikestel on sarnasust Karl Eduard S\u00f6\u00f6di umbes samast ajast p\u00e4rinevate k\u00fclasatiiridega. Sarnane K. E. S\u00f6\u00f6diga on ka autorit juba nooruses painav kaduvikutunne. Teisalt v\u00f5ib m\u00f5nes luuletuses aimata Juhan Liivi meenutavat traagilist maailmatunnetust. M\u00f5ned selle kogu luuletused nagu \u201cEide unen\u00e4gu\u201d ja \u201cLapsed tuppa\u201d viisistati juba W\u00f6hrmanni eluajal ning on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4naseni rahvaliku lauluvara osaks.<\/p>\n\n\n\n

W\u00f6hrmanni luuletused on lihtsate, vahel l\u00f5dvalt riimuvate l\u00f5ppriimidega.<\/p>\n\n\n\n

W\u00f6hrmann kirjutas hulgaliselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kunstiv\u00e4\u00e4rtuseta v\u00e4rsse albumite ja kalendrite tarvis. 1920. aastatel ilmus W\u00f6hrmanni sulest \u00fchevaatuselisi jante nagu \u201cJ\u00fcri ja Mari, ehk peremees perenaise ametis\u201d ja \u201cMeie Mari pulm\u201d, samuti muinasjuttude \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlusi.<\/p>\n\n\n\n

Ajalehes Eesti P\u00e4evaleht 1934. aastal ilmunud nekroloogis W\u00f6hrmanni surma puhul nimetati teda teenimatult varju j\u00e4\u00e4nud luuletajaks, kelle looming kohati k\u00fc\u00fcndis l\u00e4hedale oma p\u00f5lvkonna eesti l\u00fc\u00fcrikute suurima eeskuju Heinrich Heine v\u00e4rssidele.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h5>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
N\u00f5mme lillekesed<\/strong>. Jurjev: Hermann, 1903. 200 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/strong><\/em>
J\u00fcri ja Mari, ehk, Peremees perenaise ametis<\/strong>: naljakas jant \u00fches waatuses. Tartu: Hermann, 1922. 24 lk.
Armu-k\u00fctid<\/strong>: naljakas jant \u00fches waatuses. Tartu: Hermann, 1923. 20 lk.
Meie Mari pulm<\/strong>: naljakas jant \u00fches waatuses. Tartu: Hermann, 1925. 24 lk.<\/p>\n\n\n\n

Huumor<\/strong><\/em>
L\u00f5bus seltsiline<\/strong>. Noortele naljatuseks kokku seadnud Ed. L. W[\u00f6hrmann]. Jurjev: K. Jaik, 1906. 47 lk.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4siraamatud<\/strong><\/em>
Koduj\u00e4neste kaswatus<\/strong>: nende t\u00f5ugudest, nuumamine, liha ja nahkade tarwitamine ja haiguste rawitsemine jne. Tartu: Hermann, 1919. 80 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eduard Ludvig W\u00f6hrmann (28. XII 1863\u201325. IX 1934) oli luuletaja ja literaat. W\u00f6hrmann s\u00fcndis Tartumaal Kursi kihelkonnas H\u00e4rjanurme k\u00fclas Veski talus talurentniku pojana. Ta \u00f5ppis aastatel 1872\u20131877 J\u00f5une k\u00fclakoolis ning t\u00f6\u00f6tas hiljem isatalus, oli villakraasija ja veskisell H\u00e4rjanurmes, Puurmanis, J\u00f5geval …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6514,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6665","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6665","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6665"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6665\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6672,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6665\/revisions\/6672"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6665"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}