{"id":6624,"date":"2024-04-03T23:39:19","date_gmt":"2024-04-03T20:39:19","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6624"},"modified":"2025-03-06T13:09:28","modified_gmt":"2025-03-06T11:09:28","slug":"ounapuu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/oe\/ounapuu\/","title":{"rendered":"Ervin \u00d5unapuu"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/ounapuu_ervin_2_alar_madissoni_foto.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"681\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/ounapuu_ervin_2_alar_madissoni_foto-681x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5835\" style=\"width:258px;height:auto\" title=\"Foto: Alar Madisson\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/ounapuu_ervin_2_alar_madissoni_foto-681x1024.jpg 681w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/ounapuu_ervin_2_alar_madissoni_foto-200x300.jpg 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/ounapuu_ervin_2_alar_madissoni_foto-768x1155.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/ounapuu_ervin_2_alar_madissoni_foto.jpg 798w\" sizes=\"auto, (max-width: 681px) 100vw, 681px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Ervin \u00d5unapuu (s 30.VII 1956) on prosaist, n\u00e4itekirjanik, kunstnik, teatri- ja filmilavastaja.<\/p>\n\n\n\n<p><a><\/a>\u00d5unapuu on s\u00fcndinud Rapla rajoonis K\u00e4rus. Ta \u00f5ppis 1963-67 K\u00e4ru algkoolis ja 1967-74 Rapla keskkoolis. Kunstihariduse omandas Tartu Kunstikoolis. \u00d5unapuu t\u00f6\u00f6tas 1978-86 kunstnikuna Tartu noortemajas \u201cS\u00f5prus\u201d, teatris \u201cVanemuine\u201d ning juhut\u00f6\u00f6del, 1987-90 oli ta Rakvere teatri peakunstnik, seej\u00e4rel vabakutseline. Oma esimese lavakujunduse tegi \u00d5unapuu teatris \u201cVanemuine\u201d 1981. aastal \u2013 lavastusele \u201cS\u00fcdamevalu\u201d (lavastasid\u00a0Kaarel Ird\u00a0ja\u00a0Evald Hermak\u00fcla). Aastatel 1981-2017 on \u00d5unapuu teinud \u00fcle 100 lavakujunduse, sh kaheksale ooperile. Ta on ka lavastanud, sh omaenda tekste.<\/p>\n\n\n\n<p>1994.-1995. aastal kirjutas ning lavastas Ervin \u00d5unapuu koos Toomas Saareperaga n\u00e4idendid \u201cSannikovi maa armastajad\u201d, \u201cKruppi viimane lint\u201d, \u201cVan Gogh\u2019i tundmatud aastad\u201d ja \u201cNoa laev\u201d. Seej\u00e4rel kirjutas-lavastas \u00d5unapuu koos Toomas Hussariga n\u00e4idendid \u201cImmelmanni s\u00f5lm\u201d (lavastatud 1996) ja \u201cTule minuga lendama\u201d (lavastatud 1998). \u00d5unapuu kirjutatud \u201cSurm ooperis\u201d j\u00f5udis lavale 1999. \u00d5unapuu draamateksti \u201cMina, Luther\u201d lavastas-kujundas 2014. aastal autor ise. Ervin \u00d5unapuu on mitmel korral v\u00f5itnud preemiaid Eesti Teatri Agentuuri n\u00e4idendiv\u00f5istlusel.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5unapuu esimene raamat, romaan \u201cOlivia meistriklass\u201d (1996) p\u00e4lvis kriitikutelt elavat vastukaja ning kiitust. See on j\u00e4\u00e4nud \u00d5unapuu \u00fcheks tuntumaks kirjandusteoseks. \u201cOlivia meistriklassi\u201d ainetel valmis 1997. aastal ka kammerooper (libreto, lavastus: Peeter Jalakas, muusika: Lepo Sumera, kunstnik: Ervin \u00d5unapuu). Hiljem on \u00d5unapuu kirjanikuna enam vastukaja p\u00e4lvinud oma novellide eest, mis on ilmunud peamiselt pealkirja \u201cEesti gootika\u201d kandvates kogumikes. Ta on 2000. aastal v\u00f5itnud Tuglase auhinna novelli \u201cV\u00e4ike Lilli Noarootsist\u201d eest ning 2015. aastal Gailiti auhinna novelli \u201cKui ingel laskus\u201d eest. Tema romaan \u201c\u00d5htu saabumine teistesse tubadesse\u201d (2022) j\u00e4tkab luterluse kriitika ja naeruv\u00e4\u00e4ristamisega, mis on kujunenud \u00d5unapuu loomingu peamiseks leitmotiiviks.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5unapuu proosateostes satuvad konflikti vastupandamatult tugev tundmatuse ja elu m\u00f5istatuslikkuse taju ning inimlik n\u00fcrimeelsus, mis v\u00e4ljendub peamiselt eesti k\u00fclaelu olmetraagikas ning institutsionaliseerunud kristlikus religioonis. Tegelaste maailmakogemus on aistiline, materiaalne ja kohati v\u00e4givaldne, nende \u00fcle valitsevad painajad ja n\u00e4gemused, meeleolu on groteskne.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5unapuu on olnud mitmete filmide stsenaristiks, lavastajaks ning kunstnikuks. Kujutava kunstnikuna deb\u00fcteeris ta 1977. aasta Tartu s\u00fcgisn\u00e4itusel, tuntuks sai s\u00fcrrealistlike akvarellidega. Hiljem osales ta veel paljudel n\u00e4itustel, kuid 2025. aasta seisuga kujutava kunstnikuna enam ei tegutse. Ta on teinud ka telelavastusi ja kuuldem\u00e4nge, kujundanud raamatuid, avaldanud artikleid ajakirjanduses.<\/p>\n\n\n\n<p><em>I. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud ja teatritekstid eesti keeles<\/h5>\n\n\n\n<p><em><strong>Romaanid<\/strong><\/em><br><strong>Olivia meistriklass<\/strong>. Toimetaja Udo Uibo; kujundaja Kristiina Garancis. Tallinn: FC Boheem, 1996, 264 lk.<br><strong>M\u00f5\u00f5k: nagu j\u00f5gi<\/strong>. Toimetaja Udo Uibo; kunstnik Allan Kukk. Tallinn: Umara, 2002, 159 lk.<br><strong>Meie igap\u00e4evane j\u00e4\u00e4: Eesti gootika. III<\/strong>. Toimetanud Marika Mikli; autori kujundus. Tallinn: Varrak, 2006, 255 lk.<br><strong>\u00d5htu saabumine teistesse tubadesse<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2022, 446 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>L\u00fchiproosa<\/strong><\/em><br><strong>Teie m\u00e4lestuseks, kes iganes te olete ja kus asute<\/strong>. Toimetaja Udo Uibo; autori illustratsioonid; kujundus: Martin Pedanik. Tallinn: Umara, 1999, 126 lk.<br><strong>Eesti gootika<\/strong>. Toimetanud Udo Uibo; kaane kujundanud Kristjan M\u00e4ndmaa. Tallinn: Varrak, 1999, 150 lk.<br><strong>V\u00e4ike palveraamat: \u00fche hinget\u00f5mbega<\/strong>. Toimetanud Udo Uibo; autori illustratsioonid. Tallinn: Umara, 2000, 73+71 lk.<br><strong>Surmaminejad lasevad tervitada<\/strong>. Tallinn: Umara, 2000, 51 lk.<br><strong>Sinu teejuht ristiusku<\/strong>. Autori kaanekujundus. Tallinn: Umara, 2003, 151 lk.<br><strong>Eesti gootika. II<\/strong>: tosin veidrat juttu. Autori kujundus. Tallinn: Umara, 2004, 189 lk.<br><strong>Eesti gootika: lauavestlused<\/strong>. Toimetanud Valdek Kiiver. Tartu: Eesti Ajalookirjastus, 2010, 80 lk.<br><strong>Eesti gootika XX: jutte ja lugusid aastatest 1997-2017<\/strong>. Toimetanud Udo Uibo jt, kujundanud Mari Kaljuste. Tallinn: Varrak, 2017, 386 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>N\u00e4idendid, ooperid<\/em><\/strong><br>Toomas Saarepera, Ervin \u00d5unapuu, <strong>Sannikovi maa armastajad<\/strong>. Lavastatud Von Krahli Teatris, 1994.<br>Toomas Saarepera, Ervin \u00d5unapuu, <strong>Kruppi viimane lint<\/strong>. Lavastatud Von Krahli Teatris, 1994.<br>Toomas Saarepera, Ervin \u00d5unapuu, <strong>Van Gogh\u2019i tundmatud aastad<\/strong>. Lavastatud Eesti Draamateatris, 1995.<br>Toomas Saarepera, Ervin \u00d5unapuu, <strong>Noa laev<\/strong>. Lavastatud Rakvere Teatris, 1995.<br>Toomas Hussar, Ervin \u00d5unapuu, <strong>Immelmanni s\u00f5lm<\/strong>. Lavastatud Von Krahli Teatris, 1996.<br>Toomas Hussar, Ervin \u00d5unapuu, <strong>Tule minuga lendama<\/strong>. Lavastatud Eesti Draamateatris, 1998.<br><strong>Surm ooperis<\/strong>. Lavastatud Eesti Draamateatris, 1999.<br>Ervin \u00d5unapuu (libreto), <strong>Gurmaanid<\/strong>. Lavastatud teatris Estonia, 2001.<br><strong>Kuues maitse<\/strong>. MT\u00dc R.A.A.A.M, 2010.<br><strong>P\u00fchamatest p\u00fchamad<\/strong>. Lavastatud P\u00e4rnu teatris Endla, 2012.<br><strong>Mina, Luther<\/strong>. Lavastatud Tallinna Kammerteatris, 2014.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ervin \u00d5unapuu (s 30.VII 1956) on prosaist, n\u00e4itekirjanik, kunstnik, teatri- ja filmilavastaja. \u00d5unapuu on s\u00fcndinud Rapla rajoonis K\u00e4rus. Ta \u00f5ppis 1963-67 K\u00e4ru algkoolis ja 1967-74 Rapla keskkoolis. Kunstihariduse omandas Tartu Kunstikoolis. \u00d5unapuu t\u00f6\u00f6tas 1978-86 kunstnikuna Tartu noortemajas \u201cS\u00f5prus\u201d, teatris \u201cVanemuine\u201d &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6516,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6624","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6624","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6624"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6624\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6628,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6624\/revisions\/6628"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6516"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6624"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}