{"id":6617,"date":"2024-04-03T23:42:20","date_gmt":"2024-04-03T20:42:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6617"},"modified":"2025-03-06T12:19:27","modified_gmt":"2025-03-06T10:19:27","slug":"juhanviiding","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/juhanviiding\/","title":{"rendered":"Juhan Viiding"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Juhan Viiding (1. VI 1948 \u2013 21. II 1995) oli luuletaja, n\u00e4itleja ja lavastaja, kes kuni 1975. aastani avaldas oma luuletusi pseudon\u00fc\u00fcmi J\u00fcri \u00dcdi all. Ta on kujunenud moodsaks luuleklassikuks.<\/p>\n\n\n\n

Viiding s\u00fcndis Tallinnas ja \u00f5ppis teatri- ja lavakunsti Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris 1968\u20131972. P\u00e4rast l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tas Viiding n\u00e4itlejana Draamateatris, kus ta m\u00e4ngis mitmeid olulisi rolle (nt Hamlet, Peer Gynt). Ta tegutses ka lavastajana, tuues lavale n\u00e4iteks Samuel Becketti n\u00e4idendeid ja laulu- ja luulekavu omaenda loomingust, n\u00e4iteks Lavakava I (\u2018Stage Show\u2019, 1982) ja II (1984) ning \u00d6\u00f6t\u00f6\u00f6 (\u2018Night Work\u2019, 1987), kirjutas filmistsenaariume ja esines lauljana. 1995. aastal sooritas Juhan Viiding enesetapu.<\/p>\n\n\n\n

Viiding tegi oma kirjandusliku deb\u00fc\u00fcdi 1968. aastal poolp\u00f5randaaluse raamatuga \u201cRealistliku ingli laul\u201d ja sai laiemale publikule tuntuks luulevalikuga \u201cAastalaat\u201d, mis ilmus 1971. aastal J\u00fcri \u00dcdi, Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotamme Loomingu Raamatukogus ilmunud kogumikteoses \u201cN\u00e4rvitr\u00fckk\u201d. Samal aastal avaldas ta esimese luulekogu \u201cDetsember\u201d pseudon\u00fc\u00fcmi J\u00fcri \u00dcdi all. Sama nime all ilmusid ka \u201cK\u00e4ek\u00e4ik\u201d (1973), \u201cSelges eesti keeles\u201d (1974) ja \u201cArmastuskirjad\u201d (1975). 1978. aastal avaldas Viiding ulatusliku valiku \u201cMa olin J\u00fcri \u00dcdi\u201d, mis sisaldas ka l\u00fchikest ts\u00fcklit pealkirjaga \u201cLuuletused Juhan Viidingult\u201d, l\u00f5petades n\u00f5nda oma J\u00fcri \u00dcdi loomeperioodi. Oma nime all avaldas Juhan Viiding kogud \u201cElulootus\u201d (1980) ja \u201cT\u00e4nan ja palun\u201d (1983) ning valimiku \u201cOsa\u201d (1991). Erinevalt eelneva p\u00f5lvkonna suurtest luuletajatest ei kirjutanud Viiding kunagi esseesid ega kriitikat, kuid tema luule sai 1970. ja 80. aastatel enamikule noortest luuletajatest \u00fcldtunnustatud eeskujuks ja teet\u00e4hiseks. 1998. aastal ilmus postuumselt Hasso Krulli koostatud mahukas \u201cKogutud luuletused\u201d, millest on 2023. aasta seisuga ilmunud juba kuus kordustr\u00fckki.<\/p>\n\n\n\n

Viidingu luulestiili iseloomustavad l\u00fchikesed elliptilised laused, nihked ridade ja lausete struktuuris ning pidev enesem\u00f5testamine: read ja fraasid t\u00fchistavad eelnevaid, pidevalt antakse uut, ootamatut informatsiooni, mis omakorda tekitab pause, kontraste ja p\u00f6\u00f6rdeid. Tema luule on (keele)m\u00e4nguline ja allegooriline, sisaldades kimbatusseajavaid mitmetim\u00f5istetavusi ja j\u00e4rske perspektiivimuutusi. Viidingu varasem luule kombineerib ja m\u00f5nikord vastandab erinevaid esteetilisi kategooriaid, n\u00e4iteks l\u00fc\u00fcrilist, koomilist ja groteskset stiili. Ta parodeerib erinevaid keelelisi diskursusi, m\u00e4ngib tekstuaalse minaga, f\u00fc\u00fcsilise autoriga ja pideva maskide ja rollide vahetamisega. P\u00e4rast oma pseudon\u00fc\u00fcmist loobumist 1970. aastate teises pooles h\u00f5lmas Viidingu stiil rohkem vabav\u00e4rssi, millega kaasnes v\u00e4hem irooniat ning suurem orienteeritus pihtimuslikkusele, eetilistele p\u00fcstitustele ja maksiimidele. P\u00e4rast oma viimase luulekogu avaldamist 1983. aastal luuletas Juhan Viiding teadaolevalt harva.<\/p>\n\n\n\n

Juhan Viidingule anti 1978. aastal Ants Lauteri n\u00e4itlejaauhind, 1984. aastal Juhan Smuuli kirjanduspreemia kogumiku \u201cT\u00e4nan ja palun\u201d eest ning 1985. aastal Juhan Liivi luuleauhind luuletuse \u201cSoov\u201d eest.<\/p>\n\n\n\n

A. N.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/strong><\/h5>\n\n\n\n

Luuletused<\/em><\/strong>
J\u00fcri \u00dcdi,\u00a0Realistliku ingli laul<\/strong>. M\u00e4rt Laarmanni linooll\u00f5iked. [S.l.: M\u00e4rt Laarmann, 1968], 26 lk.
J\u00fcri \u00dcdi,\u00a0Detsember<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 72 lk.
J\u00fcri \u00dcdi,\u00a0K\u00e4ek\u00e4ik<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1973, 64 lk.
J\u00fcri \u00dcdi,\u00a0Selges eesti keeles<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 76 lk.
J\u00fcri \u00dcdi,\u00a0Armastuskirjad<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1975, 64 lk.
Ma olin J\u00fcri \u00dcdi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 156 lk.
Elulootus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 64 lk.
T\u00e4nan ja palun<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 64 lk.
Osa<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 223 lk.
J\u00fcri \u00dcdi ja Juhan Viiding,\u00a0Kogutud luuletused<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Hasso Krull. Tallinn: Tuum, 1998, 646 lk. [4. tr\u00fckk: Tallinn: Tuum, 2008, 646 lk; 6., t\u00e4iendatud tr\u00fckk 2023, j\u00e4rels\u00f5na Hasso Krull ja Joosep Susi, 676 lk.]
J\u00fcri \u00dcdi,\u00a0Tiibadega raamat<\/strong>. Valinud ja koostanud Hasso Krull. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2007, 153 lk. 2008, 646 lk.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Olevused: n\u00e4idend kahes vaatuses<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 84 lk.<\/p>\n\n\n\n

Salvestused<\/em><\/strong>
Juhan Viiding<\/strong>. Koostanud Riina ja Elo Viiding. Tallinn: Arm Music, 2004, 5 CD-d (8 min, 43 min, 46 min, 31 min, 43 min), 1 raamat (48 lk).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juhan Viiding (1. VI 1948 \u2013 21. II 1995) oli luuletaja, n\u00e4itleja ja lavastaja, kes kuni 1975. aastani avaldas oma luuletusi pseudon\u00fc\u00fcmi J\u00fcri \u00dcdi all. Ta on kujunenud moodsaks luuleklassikuks. Viiding s\u00fcndis Tallinnas ja \u00f5ppis teatri- ja lavakunsti Tallinna Riikliku …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6617","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6617","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6617"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6617\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6619,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6617\/revisions\/6619"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6617"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}