Villem Alttoa (kuni 1934 Alto; 31.\/19. X 1898 \u2013 3. VI 1975) oli kirjandusteadlane.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcndis Virumaal Haljala kihelkonnas Karepal, \u00f5ppis Selja vallakoolis, Pikaristi kihelkonnakoolis, Vihula ministeeriumikoolis ja Rakvere linnakoolis. Mobiliseeriti 1917 Vene s\u00f5jav\u00e4kke, sattus Saksa s\u00f5javangina Belgiasse, viibis 1920. aastani interneerituna Prantsusmaal. Kodumaale naastes t\u00f6\u00f6tas \u00f5petajana. Aastatel 1924-1929 \u00f5ppis Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonnas, mag. phil.<\/em> 1931 dissertatsiooniga \u201eJ. W. Goethe eesti keeles\u201c. Oli \u00f5petaja Tartu \u00f5petajate seminaris ja Tallinna pedagoogiumis, kooliinspektor L\u00e4\u00e4nemaal ja Narvas, 1937-1940 Haridusministeeriumi koolivalitsuse juhataja. Ajakirja Eesti Kool toimetaja. 1940-1941 ENSV Hariduse Rahvakomissariaadi kooliosakonna juhataja. Viibis Saksa okupatsiooni ajal vangistuses, hiljem t\u00f6\u00f6tas lastekodus. 1945. aastast Tartu Riikliku \u00dclikooli \u00f5ppej\u00f5ud. Dr. phil<\/em>. 1961 monograafiaga \u201eAugust Kitzberg\u201c (1960). Oli Kirjanike Liidu liige. P\u00e4lvis Valget\u00e4he III klassi teenetem\u00e4rgi (1938). Suri Tartus, maetud Raadi kalmistule. Tema poeg on kunstiajaloolane Kaur Alttoa (s. 1947) ja \u00f5et\u00fctar kirjanik Aino Pervik<\/a> (1932-2025).<\/p>\n\n\n\n Alttoa kirjandusteaduslik uurimist\u00f6\u00f6 keskendus 19. sajandi teise poole eesti kirjandusele, peamiseks uurimisobjektiks kujunes August Kitzbergi<\/a> ja Eduard Vilde<\/a> looming ning tolleaegne kirjanduskriitika. Avaldas uurimused \u201eEesti kirjanduse ajalugu III: Rahvuslik \u00e4rkamisaeg ja venestusreformide aeg 1865\u20131894\u201c (1946), l\u00fchimonograafia \u201eEduard Vilde\u201c (1965) ning uurimuse \u201eEduard Vilde s\u00f5nameistrina\u201c (1973). Samuti kirjutas peat\u00fckke akadeemilisele \u201eEesti kirjanduse ajaloole\u201c (I k\u00f6ide 1965, III k\u00f6ide 1969) ning koostas, kommenteeris ja varustas j\u00e4rels\u00f5naga Kitzbergi \u201eValitud teosed I\u2013II\u201c (1955). V\u00e4liskirjanduse \u00f5ppej\u00f5una pani kokku \u201eKeskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia\u201c (1962) ning \u201eRenessansikirjanduse antoloogia\u201c (1984), lisaks kirjutas artikleid n\u00e4iteks G. E. Lessingist, H. Mannist ja H. Ibsenist. K\u00e4sitlustes keskendus autorite elu- ja arenguloolisele taustale ning loometeed m\u00f5jutanud teguritele, teoste saamisloole, s\u00fc\u017eeede allikatele ning kirjutiste vastuv\u00f5tule. Paistis silma kunstiliste kujundite interpreteerimise oskusega.<\/p>\n\n\n\n A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n V. Alto, Ernst Petersoni elu ja looming<\/strong>. Tartu: Loodus, 1934, 22 lk. Lastekirjandus<\/em><\/strong> Villem Alttoa (kuni 1934 Alto; 31.\/19. X 1898 \u2013 3. VI 1975) oli kirjandusteadlane. S\u00fcndis Virumaal Haljala kihelkonnas Karepal, \u00f5ppis Selja vallakoolis, Pikaristi kihelkonnakoolis, Vihula ministeeriumikoolis ja Rakvere linnakoolis. Mobiliseeriti 1917 Vene s\u00f5jav\u00e4kke, sattus Saksa s\u00f5javangina Belgiasse, viibis 1920. aastani …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12572","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12572","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12572"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12572\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12573,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12572\/revisions\/12573"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12572"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
V. Alto, August Kitzbergi elu ja kirjanduslik tegevus<\/strong>. Tartu: Loodus, 1935, 47 lk.
V. Alto, Eduard Vilde elu ja looming<\/strong>. Tartu: Loodus, 1935, 54 lk.
Ajaloo-lugemik. I osa<\/strong>: saateainet algkooli V klassi ajaloo kursuse juurde. Tallinn: Kultuurkoondis, 1940, 217 lk
Eesti kirjanduse ajalugu. 3. kd., Rahvuslik \u00e4rkamis- ja venestusreformide aeg 1856-1894<\/strong>. Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1946, 143 lk.
August Kitzberg: elu ja looming<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 631 lk.
August Kitzberg: l\u00fchimonograafia<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 90 lk. [Sari: Eesti kirjamehi].
XIX-XX sajandi v\u00e4liskirjanikke. 1. vihik: [Emile Zola, Henrik Ibsen]<\/strong>. Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, 1960, 52 lk. [2. tr\u00fckk: 1961.]
Eduard Vilde: l\u00fchimonograafia<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 236 lk. [Sari: Eesti kirjamehi].
Eduard Vilde s\u00f5nameistrina: monograafia<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 454 lk.
Villem Alttoa, Aino Valmet, 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 99 lk.
Eesti kriitika 19. sajandil<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 207 lk.<\/p>\n\n\n\n
Anti koolis<\/strong>: jutustus. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 131 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"