Nigol Andresen (kodanikunimi Nikolai Andresen; pseudon\u00fc\u00fcm Ormi Arp; 2. X\/20. IX 1899-24. II 1985) oli kriitik, kirjandusteadlane ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcndis Virumaal, \u00f5ppis Vanam\u00f5isa vallakoolis, Vihula ministeeriumikoolis ja 1914-1918 Rakvere \u00f5petajate seminaris, kus omandas eesti keele \u00f5petaja kutse. T\u00f6\u00f6tas mitmel pool \u00f5petajana: Narva-J\u00f5esuus, Rakveres, Tallinnas, sh kommerts- ja kaubandusg\u00fcmnaasiumis, Jakob Westholmi erag\u00fcmnaasiumis, Prantsuse l\u00fctseumis ja Draamastuudio teatrikoolis. 1932. aastal keelas haridusministeerium Andresenil pahempoolsete vaadete ja poliitilise tegevuse t\u00f5ttu \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tamise. Hommikuteatri (1920-1924), Draamastuudio teatri (1924-1925) ja Tallinna T\u00f6\u00f6listeatri (1926) dramaturg. Aastatel 1925-1934 kuulus Eesti Sotsialistlikku T\u00f6\u00f6liste Parteisse (ESTP), olles selle Eesti Noorsotsialistliku Liidu sektsiooni esimees. Ajakirjade R\u00fcnnak (1928-1933) ja Sotsialistlik V\u00f5itlus (1931-1934) toimetaja. Oli kontaktis kommunistidega, mist\u00f5ttu arvati 1934. aastal ESTPst v\u00e4lja. Aastatel 1934-1938 ehitus- ja puut\u00f6\u00f6liste ameti\u00fchingu sekret\u00e4r, Riigikogu V koosseisu saadik. P\u00e4rast Eesti okupeerimist 1940. aastal oli \u00fcks neist, kes tegi uue v\u00f5imuga koost\u00f6\u00f6d. Astus Eesti Kommunistlikku Parteisse, oli Johannes Varese<\/a> valitsuse v\u00e4lisminister. 1940-1946 ENSV rahvakomissaride n\u00f5ukogu esimehe aset\u00e4itja, kuni 1944 ka hariduse rahvakomissar. ENSV \u00dclemn\u00f5ukogu I ja II koosseisu saadik, 1946\u20131949 Eesti NSV \u00dclemn\u00f5ukogu Presiidiumi esimehe aset\u00e4itja ning Eesti Riikliku Teatriinstituudi teatriajaloo \u00f5ppej\u00f5ud. Kirjanike Liidu ja Eesti NSV Teatri\u00fchingu liige. L\u00f5petas 1947. aastal kaug\u00f5ppes NLKP KK k\u00f5rgema parteikooli ja eksternina 1948. aastal Tartu Riiklikus \u00dclikoolis eesti filoloogia. 1949. aastal sai s\u00fc\u00fcdistuse kodanlikus natsionalismis, mist\u00f5ttu k\u00f5rvaldati ametikohtadelt, heideti v\u00e4lja NLKPst ja Kirjanike Liidust, m\u00e4rtsis 1950 arreteeriti. Rehabiliteerituna vabanes vangistusest 1955. V\u00f5eti uuesti Kirjanike Liidu ja NLKP liikmeks, tegutses edasi vabakutselise literaadina. Suri Tartus, maetud Tallinna Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n Andreseni kirjandusliku tegevuse algus j\u00e4\u00e4b aastasse 1919, kui ta hakkas avaldama arvustusi ja t\u00f5lkeid ning hiljem teatrikriitikat. Oli Eesti olulisemaid marksistliku kirjanduse vahendajaid, t\u00f5lkides muuhulgas K. Marksi ja F. Engelsi \u201eKommunistliku Partei manifesti\u201c (1929 ja 1937), \u201ePalgat\u00f6\u00f6 ja kapitali\u201c (1933 ja 1937), \u201eKapitali\u201c I k\u00f6ite (1936), \u201eAnti-D\u00fchringi\u201c (1938) jms. Lisaks ilukirjanduse t\u00f5lked vene, saksa, rootsi, soome, prantsuse ja taani keelest (M. Gorki, A. Zweig, I. Ehrenburg, E. Toller jt). Esteetilised t\u00f5ekspidamised kujunesid sotsialistliku ilmavaate ning modernistlike kirjandusvoolude, eelk\u00f5ige saksa ekspressionismi pinnalt. Luule k\u00e4sitlemisel rakendas vene formalismi metoodikat. P\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da toimus t\u00f6\u00f6des m\u00e4rgatav suunamuutus, kaasaminek vulgariseeriva marksistliku kriitika vooluga. P\u00e4rast vangistusest vabanemist algas Andreseni kirjandusteaduslikus tegevuses uus etapp. Kuigi p\u00f5hihoiakult j\u00e4i ta marksistliku meetodi raamidesse, k\u00e4sitles seda vabameelselt ning kujunes n\u00f5ukogude perioodi \u00fcheks v\u00e4ljapaistvamaks Eesti kirjandusteadlaseks. Oma uurimustes keskendus ta kirjaniku vaimsuse kujunemisele ja teoste seotusele nende ilmumisajastuga, j\u00e4lgides samal ajal t\u00e4helepanelikult ka autorite stiili ja selle muutumist. Vastandumine tolleaegsele valitsevale dogmaatilisele kirjanduspoliitikale t\u00f5i kaasa probleeme t\u00f6\u00f6de avaldamisega. Nii n\u00e4iteks j\u00e4i ilmumata l\u00fchimonograafia Gustav Suitsust<\/a>, kes oli Andreseni \u00fcks peamisi uuritavaid lisaks Friedebert Tuglasele<\/a>, kelle l\u00fchimonograafia ilmus 1968. aastal. Suitsu-teemalised k\u00e4sitlused ilmusid 1983. aastal kogumikus \u201eSuits ja tuli\u201c, mis p\u00e4lvis 1984. aastal Juhan Smuuli<\/a> nimelise preemia, mille sai ka 1980. aastal artiklikogumiku \u201eTerendusi\u201c (1979) eest. Teatriteemalistest t\u00f6\u00f6dest avaldas ta n\u00e4iteks \u201eAugust Bachmann ja Hommikuteater\u201c (1966), \u201eHilda Gleser\u201c (1971) ning artiklikogumiku \u201eHommikust kesk\u00f6\u00f6ni\u201c (1982).<\/p>\n\n\n\n Pseudon\u00fc\u00fcmi Ormi Arp all ilmus eksperimentaasetest vooludest ja vasakpoolsest maailman\u00e4gemisest kantud luulekogu \u201eGloobus\u201c (1927).<\/p>\n\n\n\n A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n Luule<\/em><\/strong> Kirjandus- ja teatriuurimused<\/em><\/strong> Varia<\/em><\/strong> Nigol Andresen (kodanikunimi Nikolai Andresen; pseudon\u00fc\u00fcm Ormi Arp; 2. X\/20. IX 1899-24. II 1985) oli kriitik, kirjandusteadlane ja t\u00f5lkija. S\u00fcndis Virumaal, \u00f5ppis Vanam\u00f5isa vallakoolis, Vihula ministeeriumikoolis ja 1914-1918 Rakvere \u00f5petajate seminaris, kus omandas eesti keele \u00f5petaja kutse. T\u00f6\u00f6tas mitmel pool …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12550","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12550","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12550"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12550\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12551,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12550\/revisions\/12551"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12550"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Teosed eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Ormi Arp, Gloobus<\/strong>. Tartu: Aktsioon, 1927, 31 lk.<\/p>\n\n\n\n
August Bachmann ja Hommikuteater<\/strong>. Tallinn: [Eesti NSV Teatri\u00fching], 1966, 115 lk.
Eesti NSV teeneline kunstitegelane Leo Kalmet: \u00fclevaade teatritegevusest<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 19 lk.
Friedebert Tuglas<\/strong>: l\u00fchimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 164 lk. [Sari: Eesti kirjamehi]
Hilda Gleser<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 104 lk.
Inimesi ja raamatuid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 231 lk. [Kirjanduskriitilisi artikleid.]
Paul Kuusberg<\/strong>: l\u00fchimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 132 lk. [Sari: Eesti kirjamehi]
Terendusi<\/strong>: uurimusi ja artikleid. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 327 lk.
Hommikust kesk\u00f6\u00f6ni<\/strong>: valik teatriartikleid. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 142 lk.
Suits ja tuli<\/strong>: uurimusi ja artikleid. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 340 lk.
Eluteater<\/strong>. Koostaja A. Andresen. Tartu: Ilmamaa, 2018, 567 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019, 143.]<\/p>\n\n\n\n
Mihkel Martna: eesti sotsialistliku liikumise isa<\/strong>. [Eesti rahvuslikud suurmehed: elulooline kirjastik noorsoole. 2. sari; nr. 11] Tallinn: Koolikooperatiiv, 1936, 48 lk.
Nigol Andresen, Johannes Seilenthal, Eesti lugemik keskkoolidele<\/strong>. Moskva: V\u00f5\u00f5rkeelse Kirjanduse Kirjastus, 1943, 167 lk.
Uusaegsed vandaalid<\/strong>. Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, 1943, 35 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"