{"id":12369,"date":"2026-10-12T15:23:54","date_gmt":"2026-10-12T12:23:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12369"},"modified":"2026-10-12T15:23:55","modified_gmt":"2026-10-12T12:23:55","slug":"ants-viires","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/ants-viires\/","title":{"rendered":"Ants Viires"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Ants Viires (1938. aastani Ants Veber, 23. XII 1918 \u2013 18. III 2015) oli etnoloog ja kultuuriloolane, kes teadust\u00f6\u00f6de k\u00f5rval avaldas \u00fche poeemi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viires s\u00fcndis Tartus. P\u00e4rast Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamist 1937. aastal astus ta Tartu \u00fclikooli, kus pani esialgu pear\u00f5hu filoloogiale, ent peagi kujunes tema p\u00f5hialaks etnograafia. Tartu \u00fclikooli l\u00f5petas ta etnoloogina 1946. aastal. Aastatel 1956\u20131996 t\u00f6\u00f6tas Ants Viires Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis (n\u00fc\u00fcdne Tallinna \u00dclikooli Ajaloo Instituut), kus ta juhtis etnograafide t\u00f6\u00f6r\u00fchma ja hiljem etnoloogiasektorit.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viires uuris s\u00fcvendatult eesti talurahva ainelist kultuuri, nii selle traditsioonilist kulgu kui ka murranguperioode. Viirese sulest on ilmunud mitmed olulised etnograafiaraamatud, n\u00e4iteks \u201eEesti rahvap\u00e4rane puut\u00f6\u00f6ndus\u201c (1960, 2006), \u201ePuud ja inimesed\u201c (1975, 2000), \u201eMeie j\u00f5ulude lugu\u201c (2002) ja \u201eVana eesti rahvaelu\u201c (2004). Tema koostatud ja toimetatud on koguteosed \u201eEesti rahvakultuuri leksikon\u201c (1995) ja \u201eEesti rahvakultuur\u201c (1998, koos Elle Vunderiga). Valikuna tema teadust\u00f6\u00f6de paremikust avaldati 2001. aastal \u201eEesti m\u00f5tteloo\u201c sarjas kogumik \u201eKultuur ja traditsioon\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1991. aastal ilmus Ants Viireselt aastatel 1962\u20131966 kirjutatud poeem \u201eSeitsme maa ja mere taha\u201c. Autori isiklikku elu- ja m\u00f5tteilma kajastav, loitsuliselt sisendusj\u00f5uline teos on kirjutatud riimideta, kindla v\u00e4rsim\u00f5\u00f5duta, kuid p\u00f5hiliselt \u00fchepikkustes v\u00e4rssides. Ajas ja ruumis r\u00e4nnates esitab poeem filosoofilisi m\u00f5ttek\u00e4ike paradoksaalse \u00fchiskonna kohta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viires s\u00e4ilitas t\u00f6\u00f6v\u00f5ime k\u00f5rge eani. 2011. aastal ilmus tema m\u00e4lestusteraamat \u201eL\u00e4bi heitlike aegade. Tagasivaade minu eluteele\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viires p\u00e4lvis viljaka elut\u00f6\u00f6 eest 2007. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning 2009. aastal Tartu \u00fclikooli rahvusm\u00f5tte auhinna. 1996. aastal p\u00e4lvis ta Riigivapi IV klassi teenetem\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Ilukirjandus eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Luuletused<\/strong><\/em><br><strong>Seitsme maa ja seitsme mere taha: 1962\u20131966<\/strong> [poeem]. Tallinn: Eesti Raamat, 1991. 93 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>M\u00e4lestused<\/strong><\/em><br><strong>L\u00e4bi heitlike aegade: tagasivaade minu eluteele<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2011. 165 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ants Viires (1938. aastani Ants Veber, 23. XII 1918 \u2013 18. III 2015) oli etnoloog ja kultuuriloolane, kes teadust\u00f6\u00f6de k\u00f5rval avaldas \u00fche poeemi. Viires s\u00fcndis Tartus. P\u00e4rast Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamist 1937. aastal astus ta Tartu \u00fclikooli, kus pani esialgu &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12369","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12369","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12369"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12369\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12370,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12369\/revisions\/12370"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12369"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}