{"id":12346,"date":"2026-10-05T14:59:22","date_gmt":"2026-10-05T11:59:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12346"},"modified":"2026-10-05T14:59:23","modified_gmt":"2026-10-05T11:59:23","slug":"eva-toulouze","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/t\/eva-toulouze\/","title":{"rendered":"Eva Toulouze"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Eva Toulouze (s\u00fcnninimi Eva Maria Vingiano de Pina Martins, s\u00fcnd. 13. IX 1956) on etnoloog, fennougrist, t\u00f5lkija ja pol\u00fcglott, kes on p\u00fchendanud suure osa oma elust ja teadust\u00f6\u00f6st soome-ugri rahvaste kultuuride uurimisele ja tutvustamisele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Toulouze\u2019il on prantsuse, itaalia ja portugali rahvusest esivanemad, kuid ta r\u00e4\u00e4gib vabalt eesti keelt ja ta on tihedalt seotud Eestiga. Ta t\u00f6\u00f6tab Tartu \u00dclikooli kultuuriteaduste instituudis etnoloogia teadurina ning on \u00fchtlasi Inalco (Institut national des langues et civilisations orientales \u2013 Idakeelte ja -kultuuride Riiklik Instituut) professor Pariisis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eva Toulouze on s\u00fcndinud Roomas. Ta on \u00f5ppinud Pariisi Politoloogia K\u00f5rgkoolis, Sorbonne Nouvelle\u2019i \u00fclikooli keeleteaduse osakonnas ning Idakeelte ja -kultuuride Riiklikus Instituudis, kus ta on kaitsnud doktorikraadi teemal \u201eKirjakultuur ja rahvusidentiteet udmurtidel\u201d. Eva Toulouze on t\u00f6\u00f6tanud referendina reisib\u00fcroos ja poliitilise dokumentatsiooni alal, itaalia keele \u00f5petajana, prantsuse keele ja kirjanduse \u00f5ppej\u00f5una Helsingi \u00dclikoolis, prantsuse keele lektorina Tartu \u00dclikoolis, prantsuse ja itaalia keele \u00f5ppej\u00f5una Eesti Humanitaarinstituudis, korralise dotsendina prantsuse keele ja kirjanduse eriharus Tartu \u00dclikoolis, \u00f5ppej\u00f5una konverentsit\u00f5lke alal samas \u00fclikoolis ja Tartu \u00dclikooli T\u00f5lkekeskuse programmijuhina, vabakutselise t\u00f5lkijana ja konverentsit\u00f5lgina ning dotsendina soome-ugri keelte ja kultuuride alal. Alates 2007. aastast on ta Tartu \u00dclikooli erakorraline teadur etnoloogia erialal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eva Toulouze\u2019i t\u00f5lgetest prantsuse keelde on avaldatud <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/t\/a-h-tammsaare\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8618\">A. H. Tammsaare<\/a> romaaniepop\u00f6a \u201eT\u00f5de ja \u00f5igus\u201d IV k\u00f6ide, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/arvo-valton\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8084\">Arvo Valtoni<\/a> aforismide kogumik, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/u\/mati-unt\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8262\">Mati Undi<\/a> jutustus \u201eT\u00fchirand\u201c, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/ulo-mattheus\/\" data-type=\"page\" data-id=\"10348\">\u00dclo Mattheuse<\/a> novell \u201eMinu isa luulud\u201c, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/eva-koff\/\" data-type=\"page\" data-id=\"11122\">Eva Koffi<\/a> n\u00e4idend \u201eMeie isa\u201d, eesti ja setu muinasjutte koondav kogumik ja <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/e\/kristiina-ehin\/\" data-type=\"page\" data-id=\"11813\">Kristiina Ehini<\/a> luule valikkogu. Ta on t\u00f5lkinud Kristiina Ehini luulet ka portugali keelde. Tema sulest on ilmunud prantsuskeelseid artikleid eesti kirjandusest, n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/jaan-kross\/\" data-type=\"page\" data-id=\"11241\">Jaan Krossi<\/a> loomingust, ja saates\u00f5nu eesti autorite teostele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eva Toulouze on alates 2013. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Etnoloogiaraamatud<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eva Toulouze, Liivo Niglas, <strong>Yuri Vella\u2019s fight for survival in Western Siberia: oil, reindeer and gods<\/strong>. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing, 2019. 307 lk.<br><strong>Mes Oudmourties: notes de terrain et r\u00e9flexions sur un peuple finno-ougrien de Russie<\/strong>. Paris: L\u2019Harmattan; Ad\u00e9fo, 2020. 535 lk.<br>Eva Toulouze, Nikolai Anisimov, <strong>Spring rituals of the Varkled-B\u00f6d\u2019ya Udmurt = \u0412\u0435\u0441\u0435\u043d\u043d\u0438\u0435 \u043e\u0431\u0440\u044f\u0434\u044b \u0443\u0434\u043c\u0443\u0440\u0442\u043e\u0432 \u0434. \u0412\u0430\u0440\u043a\u043b\u0435\u0434-\u0411\u043e\u0434\u044c\u044f<\/strong>. Tartu: ELM Scholarly Press, 2020. 159 lk.<br><strong>Minu Udmurdimaad: v\u00e4lit\u00f6\u00f6m\u00e4rkmeid ja m\u00f5tisklusi<\/strong>. Prantsuse keelest t\u00f5lkinud Indrek Koff. Tallinn: Argo, 2021. 388 lk.<br>Eva Toulouze &amp; Liivo Niglas, <strong>Collective rituals of the Eastern Udmurt: the example of Tatyshly district in Bashkortostan = \u041a\u043e\u043b\u043b\u0435\u043a\u0442\u0438\u0432\u043d\u044b\u0435 \u0440\u0438\u0442\u0443\u0430\u043b\u044b \u0437\u0430\u043a\u0430\u043c\u0441\u043a\u0438\u0445 \u0443\u0434\u043c\u0443\u0440\u0442\u043e\u0432: \u043d\u0430 \u043f\u0440\u0438\u043c\u0435\u0440\u0435 \u0422\u0430\u0442\u044b\u0448\u043b\u0438\u043d\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u0440\u0430\u0439\u043e\u043d\u0430 \u0411\u0430\u0448\u043a\u043e\u0440\u0442\u043e\u0441\u0442\u0430\u043d\u0430<\/strong>. Tartu: ELM Scholary Press, 2024. 279 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Vestmikud<\/strong><\/em><br>Heete Sahkai, Eva Toulouze, <strong>Eesti-prantsuse vestmik = Estonien-fran\u00e7ais guide de conversation<\/strong>. Tallinn: Ilo, 1994. 185 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eva Toulouze (s\u00fcnninimi Eva Maria Vingiano de Pina Martins, s\u00fcnd. 13. IX 1956) on etnoloog, fennougrist, t\u00f5lkija ja pol\u00fcglott, kes on p\u00fchendanud suure osa oma elust ja teadust\u00f6\u00f6st soome-ugri rahvaste kultuuride uurimisele ja tutvustamisele. Toulouze\u2019il on prantsuse, itaalia ja portugali &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6510,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12346","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12346","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12346"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12346\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12347,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12346\/revisions\/12347"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12346"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}