{"id":12330,"date":"2026-10-05T13:49:49","date_gmt":"2026-10-05T10:49:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12330"},"modified":"2026-10-05T13:49:50","modified_gmt":"2026-10-05T10:49:50","slug":"alfred-kurlents","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/alfred-kurlents\/","title":{"rendered":"Alfred Kurlents"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Alfred Karl Kurlents (pseudon\u00fc\u00fcm Ain Kurmes, 19. XII 1902 \u2013 18. XII 1990) oli folklorist, kirjandusteadlane, kirjanik ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alfred Kurlents s\u00fcndis Helme kihelkonnas Hummuli vallas Soe k\u00fclas. Tema isa oli r\u00e4tsep. Kurlentsi koolitee algas 1909. aastal Valga Linnakoolis. Alates 1922. aastast oli ta Tartu \u00dclikoolis vabakuulaja ja aastatel 1923\u20131931 \u00fcli\u00f5pilane. 1931. aastal omandas ta samas \u00fclikoolis magistrikraadi folkloristikas. Enne Teist maailmas\u00f5da ja s\u00f5ja ajal t\u00f6\u00f6tas ta Narvas ja Tartus kooli\u00f5petajana. 1944. aastal p\u00f5genes ta Rootsi. 1949. aastal l\u00e4ks Kurlents Kanadasse, kus ta asus elama Montr\u00e9ali. 1952. aastal omandas ta Montr\u00e9ali McGilli \u00dclikoolis bakalaureusekraadi raamatukogunduse erialal. Kurlents t\u00f6\u00f6tas 1955. aastast alates samas \u00fclikoolis eesti keele ja kirjanduse \u00f5ppej\u00f5una. 1962. aastal kaitses ta samas \u00fclikoolis doktorikraadi. Tema doktoriv\u00e4itekirjaks oli v\u00f5rdlev uurimus \u201eHuumor ja satiir eesti eepilises rahvaluules ja vene kangelasluules\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alfred Kurlents alustas kirjanduslikku tegevust Tartus kirjandus- ja rahvaluulealaste artiklitega ja l\u00fchiromaaniga \u201eLoterii meetod\u201d, milles on kujutatud Tartu \u00fcli\u00f5pilase elulis-olmelisi vahejuhtumeid omaaegses linnamilj\u00f6\u00f6s. Romaan \u201eKindluse-ehitajad\u201d ilmus 1939. aastal. Selles romaanis j\u00f5uab kibestunud haritlane perekonnav\u00e4\u00e4rtuste tunnistamiseni. Autori kirjutamisstiil on uudne ja keelekasutus leidlik. Kurlents esitas 1940. aastal \u201eLooduse\u201d romaaniv\u00f5istlusele oma romaani \u201eNaise j\u00e4lgedel\u201d, mis j\u00e4i tr\u00fckis avaldamata. Ta t\u00f5lkis eesti keelde mitmeid maailmakirjanduse klassikute teoseid. Tema tuntumate t\u00f5lgete hulka kuuluvad Aleksandr Pu\u0161kini jutustus \u201eKapteni t\u00fctar\u201d ja Aleksei Tolstoi ulmeromaan \u201eAeliita\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kurlents oli tihedalt seotud Kanada eestlaste kultuurieluga, olles muuhulgas suure ajaloolise koguteose \u201eEestlased Kanadas. I k\u00f6ide\u201d (1975) \u00fcks toimetajatest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Romaanid<\/strong><\/em><br><strong>Loterii meetod<\/strong>: veste. Tartu: Loodus, 1929. 158 lk.<br>Ain Kurmes, <strong>Kindluse-ehitajad<\/strong>: romaan kolmes jaos. Tartu: Loodus, 1939. 192 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Monograafiad<\/strong><\/em><br><strong>Karl Rumor<\/strong>: l\u00fchimonograafia. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963. 64 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Alfred Karl Kurlents (pseudon\u00fc\u00fcm Ain Kurmes, 19. XII 1902 \u2013 18. XII 1990) oli folklorist, kirjandusteadlane, kirjanik ja t\u00f5lkija. Alfred Kurlents s\u00fcndis Helme kihelkonnas Hummuli vallas Soe k\u00fclas. Tema isa oli r\u00e4tsep. Kurlentsi koolitee algas 1909. aastal Valga Linnakoolis. Alates &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12330","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12330","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12330"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12330\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12331,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12330\/revisions\/12331"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12330"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}