Fanny de Sivers (kuni 1941 Isak; 26. X 1920 \u2013 22.VI 2011) oli keeleteadlane, esseist ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcndis ja \u00f5ppis P\u00e4rnus, aastatel 1938-1939 ja 1940-1941 Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonnas romaani keeli ja kunstiajalugu, 1940-1941 Breslau (Wroc\u0142awi) \u00fclikoolis romaani keeli, j\u00e4tkates \u00f5pinguid W\u00fcrzburgi ning Pariisi \u00fclikoolis. Lic. phil.<\/em> saksa keele ja ameerika kirjanduse alal (1953, Pariisi \u00fclikool) ning \u00fcldfoneetikas ja soome-ugri keeltes (1967, Lundi \u00fclikool). 1949. aastast elas Pariisis. Oli 1964\u20131986 Teadusuuringute Rahvusliku Keskuse (Centre National de la Recherche Scientifique) teadust\u00f6\u00f6taja, olnud k\u00fclalisprofessor Tartu ja Hamburgi \u00dclikoolis. E\u00dcS Veljesto, Eesti Kirjanike Liidu, rahvusvaheliste \u00fchingute (AABS, ADEFO), Pariisi Inimese Muuseumi juures asuva Euraasia Uuringute Seltsi jt teaduslike \u00fchingute liige. P\u00e4lvinud Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi (1998) ja Avatud Eesti Fondi auhinna (2000). Suri Pariisis, maetud Tallinna Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n De Siversi uurimisvaldkonnad h\u00f5lmasid eelk\u00f5ige \u00fcld- ja l\u00e4\u00e4nemeresoome keeleteadust, etnolingvistikat ning t\u00f5lketeooriat. Tema teaduslik ja publitsistlik tegevus sidus omavahel prantsuse ja eesti kultuuriruumi. Ta on anal\u00fc\u00fcsinud Arvo M\u00e4gi<\/a> novellikogu \u201eEi lasta elada\u201c (1956) p\u00f5hjal eesti k\u00f5nekeelt (\u201eAnalyse grammaticale de l\u2019Estonien parl\u00e9\u201c (1969) ja \u201eLes emprunts su\u00e9dois en estonien litt\u00e9raire\u201c (1974)). Samuti on ta uurinud ja k\u00e4sitlenud p\u00f5hjalikult A. H. Tammsaare<\/a> loomingut.<\/p>\n\n\n\n Lisaks teadust\u00f6\u00f6le oli viljakas publitsist ja kultuurivahendaja. Alates 1960. aastast tegutses Stockholmis ilmuva Eesti P\u00e4evalehe Pariisi kirjasaatjana. Tema essee- ja artikliloomingut, mis ulatus usundiloolistest k\u00fcsimustest moodsa filosoofia ja n\u00fc\u00fcdisaegse kultuurini, avaldati v\u00e4liseesti v\u00e4ljaannetes alates 1970. aastatest, p\u00e4rast taasiseseisvumist eesti kultuuriajakirjanduses.<\/p>\n\n\n\n De Siversi kristlik-filosoofilistest vaadetest annavad tunnistust katoliikliku orientatsiooniga esseekogumikud, n\u00e4iteks \u201eMateeriasse kootud palve\u201c (1992) ja \u201eSurra, kui oled veel noor\u201c (1993), millest viimast tunnustati 1994. aastal P. Salmi preemiaga. Eesti keelde on de Sivers vahendanud valiku Blaise Pascali teosest \u201eM\u00f5tted\u201c (1971) ning avaldanud prantsuskeelseid t\u00f5lkeid eesti kirjandusest. Oma pikaajalise t\u00f5lkekogemuse p\u00f5hjal koostas ta ligikaudu 1300 artiklit sisaldava oskuss\u00f5nastiku \u201eKristliku kultuuri s\u00f5nu prantsuse keeles\u201c (1997).<\/p>\n\n\n\n A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n Esseed, artiklid, kirjavahetus<\/em><\/strong> Fanny de Sivers (kuni 1941 Isak; 26. X 1920 \u2013 22.VI 2011) oli keeleteadlane, esseist ja t\u00f5lkija. S\u00fcndis ja \u00f5ppis P\u00e4rnus, aastatel 1938-1939 ja 1940-1941 Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonnas romaani keeli ja kunstiajalugu, 1940-1941 Breslau (Wroc\u0142awi) \u00fclikoolis romaani keeli, j\u00e4tkates \u00f5pinguid …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12307","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12307","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12307"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12307\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12308,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12307\/revisions\/12308"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12307"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Monoloog vastu hommikut: usulise sisuga<\/strong>. Pariis, 1981, 18 lk.
Mateeriasse kootud palve<\/strong>. Loomingu Raamatukogu 1-2. Tallinn: Perioodika, 1992, 93 lk.
Surra, kui oled veel noor<\/strong>. Esseed. Tallinn: Vagabund, 1993, 150 lk.
Kristliku kultuuri s\u00f5nu prantsuse keeles<\/strong>. Tallinn: Ilmamaa, 1997, 91 lk.
J\u00f5uluaja kirjad eesti s\u00f5pradele<\/strong>. Tallinn: Maarjamaa, 2003, 32 lk.
Paastuaja kirjad: Eesti s\u00f5pradele<\/strong>. M\u00e4rts 2001. Tallinn: Maarjamaa, 2003, 31 lk.
\u00dchelt kaldalt teisele: m\u00f5tisklusi Surnutep\u00fcha puhul<\/strong>. Tallinn: Maarjamaa, 2003, 52 lk.
Haigus v\u00f5ib avada aknaid<\/strong>. Tallinn: Patmos, 2006, 51 lk.
Jumala loomaaed \u2013 tuttav tundmatu maailm<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2010, 78 lk.
Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed 1<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Tallinn: Gallus, 2018, 594 lk [2. tr\u00fckk: 2022].
Inimeste ja loomade maailm: kirjad eesti s\u00f5pradele. Kogutud teosed 2<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Tallinn: Gallus, 2019, 551 lk.
Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed 3<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Tallinn: Gallus, 2020, 588 lk.
Evangeeliumiga maailma teede. Kogutud teosed 4<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Tallinn: Gallus, 2020, 562 lk.
\u00dckski v\u00e4\u00e4rtus ei l\u00e4he kaduma. Kogutud teosed 5<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Tallinn: Gallus, 2021, 616 lk.
Teekond t\u00f5eluse poole<\/strong>. Koostanud Arne Hiob. Tallinn: Gallus, 2022, 296 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"