Anton J\u00fcrgenstein (Anton T\u00f5nis; 1. XI\/20. X 1861 \u2013 21. II 1933) oli kirjanduskriitik ja ajakirjanik.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcndis P\u00e4rnumaal, \u00f5ppis Vana-V\u00e4ndra ja Kodavere kihelkonnakoolis, 1878-1882 Valgas J. Cimze seminaris. T\u00f6\u00f6tas \u00f5petajana K\u00e4ru kihelkonnakoolis, kodu\u00f5petajana Oraj\u00f5el, oli V\u00e4ndra kihelkonnakooli \u00f5petaja ja juhataja, aastatel 1898-1905 ajakirja Linda v\u00e4ljaandja ja vastutav toimetaja (alguses koos H. Prantsuga), 1906-1923 Tartus Postimehe toimetuse liige, 1923-1929 vastutav toimetaja. Valiti Venemaa II Riigiduuma liikmeks (1907) ja hiljem Eesti Riigikogu I ja II koosseisu. Oli tegev mitmetes seltsides, 1914-1920 Vanemuise seltsi ja 1924-1928 Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Eesti Kirjanike Liidu liige, Eesti Ajakirjanike Liidu auliige 1929. Suri Tartus, maetud Raadi kalmistule.<\/p>\n\n\n\n
J\u00fcrgensteini mitmek\u00fclgne tegevus kultuuri-, seltsi- ja poliitikategelasena algas 19. sajandi viimastel k\u00fcmnenditel. Varasest loomingust on tuntumad vestekogu \u201eV\u00e4ndra jutumees\u201c I (1883) ja pseudom\u00fctoloogiline v\u00e4rssn\u00e4idend \u201eJuta\u201c (1886).<\/p>\n\n\n\n
Sajandivahetusest alates intensiivistus J\u00fcrgensteini tegevus kirjanduskriitikuna. Ajakirja Linda vastutava toimetajana t\u00f5stis ta oluliselt v\u00e4ljaande kirjanduslikku kaalu. Ta avaldas ajakirjanduses nii \u00fcksikteoste arvustusi kui ka ulatuslikumaid kirjandus\u00fclevaateid. Lisaks eesti ajakirjandusele ilmusid eesti kultuuri alased k\u00e4sitlused ka l\u00e4ti, saksa, rootsi ja soome ajakirjanduses. Tema kriitikutegevust toetasid saksa klassikalise kirjanduse p\u00f5hjalik tundmine, sellest tulenevad selged hindamiskriteeriumid ja hea v\u00e4ljendusoskus. Kriitikuna taunis J\u00fcrgenstein sajandivahetuse luules esinenud epigoonlikku ja ilutsevat romantismi, t\u00f5stes selle asemel esile Mihkel Veske<\/a>, Karl Eduard S\u00f6\u00f6di<\/a> ja Jakob Tamme<\/a> realistlike suundumustega luulet. Samal ajal kujundas J\u00fcrgensteini konservatiiv-klerikaalne maailmavaade temast sajandivahetusel esile kerkinud kriitilise realismi terava oponendi. 20. sajandi alguses oli ta opositsiooniliselt meelestatud ka uuenduslike kirjandusr\u00fchmituste Noor-Eesti ja Siuru suhtes. J\u00fcrgensteini kriitikat koondab valimik \u201eArvustuslised kirjat\u00f6\u00f6d\u201c (1919).<\/p>\n\n\n\n T\u00f5lkijana p\u00e4lvis J\u00fcrgenstein t\u00e4helepanu Johann Wolfgang von Goethe \u201eFausti\u201c I osa eestindusega (1920).<\/p>\n\n\n\n