{"id":12116,"date":"2024-04-03T23:42:34","date_gmt":"2024-04-03T20:42:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12116"},"modified":"2026-09-09T01:05:15","modified_gmt":"2026-09-08T22:05:15","slug":"leo-anvelt","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/a\/leo-anvelt\/","title":{"rendered":"Leo Anvelt"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leo_anvelt_ilmar_anvelt2-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"711\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leo_anvelt_ilmar_anvelt2-711x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6315\" style=\"aspect-ratio:0.6943328242786702;width:257px;height:auto\" title=\"Foto: Ilmar Anvelt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leo_anvelt_ilmar_anvelt2-711x1024.jpg 711w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leo_anvelt_ilmar_anvelt2-208x300.jpg 208w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leo_anvelt_ilmar_anvelt2-768x1106.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leo_anvelt_ilmar_anvelt2-1066x1536.jpg 1066w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leo_anvelt_ilmar_anvelt2-1422x2048.jpg 1422w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leo_anvelt_ilmar_anvelt2-1920x2766.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leo_anvelt_ilmar_anvelt2-scaled.jpg 1777w\" sizes=\"auto, (max-width: 711px) 100vw, 711px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Leo Anvelt (tegelik nimi Leopold Anveldt, 4. IX 1908 \u2013 3. VI 1983) oli kirjanik, kirjandusajaloolane, t\u00f5lkija ja filosoof.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Anvelt s\u00fcndis J\u00e4rvamaal T\u00fcril kaupluseomaniku perekonnas. Ta \u00f5ppis aastatel 1917\u20131923 T\u00fcri algkoolis, prog\u00fcmnaasiumis ja t\u00e4ienduskoolis, aastatel 1923\u20131926 Tallinna Tehnikag\u00fcmnaasiumis, kus tema klassivennaks oli <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/uku-masing\/\" data-type=\"page\" data-id=\"10373\">Uku Masing<\/a>. 1926. aastal astus Anvelt Tartu \u00dclikooli, kus \u00f5ppis filosoofiat ja teoloogiat. Ta l\u00f5petas \u00fclikooli 1933. aastal <em>cum laude<\/em>. 1936. aastal omandas ta samas filosoofiamagistri kraadi magistrit\u00f6\u00f6ga \u201eJumala m\u00f5iste Spinoza \u00f5petuses\u201c. 1941. aastal t\u00f6\u00f6tas Anvelt Kaarel Irdi kutsel l\u00fchikest aega teatri Vanemuine kirjandusala juhatajana. Teise maailmas\u00f5ja ajal oli Leo Anvelt l\u00fchemat aega mobiliseeritud Saksa s\u00f5jav\u00e4kke. Aastatel 1945\u20131946 oli ta toimetaja kirjastuses Teaduslik Kirjandus. 1950. aastatel tegi t\u00f5lket\u00f6id Kirjandusmuuseumile. Aastatel 1963\u20131969, kuni pensionile minekuni, t\u00f6\u00f6tas ta teadurina Kirjandusmuuseumi k\u00e4sikirjade osakonnas. Anvelt oli 1938. aastast alates Eesti Kirjanike Liidu liige. 1950. aastal, repressioonide k\u00e4igus, heideti ta Eesti NSV Kirjanike Liidust v\u00e4lja. Tema liikmelisus taastati 1969. aastal. Leo Anvelti hobiks oli akvarellimaal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Anvelt deb\u00fcteeris 1925. aastal ajakirjas Looming luuletusega. 1928. aastal ilmus tema esikromaan \u201eViirastusi valges \u00f6\u00f6s\u201c, mis tunnistati kirjastuse Loodus romaaniv\u00f5istlusel 3. auhinna v\u00e4\u00e4riliseks. Kriitika on tagasivaates leidnud, et tegu on vaevalt 20-aastase autori kohta ebatavaliselt k\u00fcpse teosega. 1936. aastal avaldati Leo Anveldi teine romaan \u201eEluhirm\u201c. Anveldi kolmas ja viimane romaan \u201eVabanemiskatse\u201c ilmus postuumselt ajakirjas Looming 1984. aastal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ikide kolme romaani peategelases v\u00f5ib n\u00e4ha autori teist mina, kes esimeses raamatus on poisike, teises naisev\u00f5tueas mees, kolmandas raugaikka j\u00f5udnud elupelglik ja \u00fcksildane, ausameelne ja usklik, skeptiline, veidi kurvameelne ja samas irooniline inimene. Koolipoiss Rein Endise igatseb turvalist \u00fchiskondlikku eetilisust, kuid ei suuda praktilises elus selleni j\u00f5uda. \u00dcli\u00f5pilast Vait Vilmerit ahistab hirm oma ebat\u00e4iuslikkuse, eelk\u00f5ige seksuaalse k\u00fc\u00fcndimatuse ees. Haigus- ja h\u00e4\u00e4bumisluulud suruvad teda marginaliseeritud inimeste kategooriasse. Vana kooli\u00f5petaja Saatre, kes soovib minevikuga l\u00f5pparvet teha, p\u00fc\u00fcab oma otsingute ja kahtluste pinget sublimeerida kirjat\u00f6\u00f6s, kuid sellest ei tule midagi v\u00e4lja. Romaanides vahelduvad impressionistlikud, olmerealistlikud ja s\u00fcvaps\u00fchholoogilised l\u00f5igud. Romaanis \u201eViirastusi valges \u00f6\u00f6s\u201c on leitud \u00fchiseid jooni <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/reed-morn\/\" data-type=\"page\" data-id=\"10230\">Reed Morni<\/a> romaaniga \u201eAndekas parasiit\u201c. Kriitika on samuti t\u00e4heldanud nende teoste sarnasusi <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/h\/aadu-hint\/\" data-type=\"page\" data-id=\"11667\">Aadu Hindi<\/a> 1930. aastate romaanidega. Siiski peetakse Leo Anveltit \u00fcpris erandliku loojanatuuriga autoriks Eesti kultuuriloos, kes loomusunnist kirjutas \u00fcksnes filosoofilise koega romaane.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Anvelt on kirjutanud ka l\u00fchiproosat. 1966. aastal avaldas ajakiri Looming tema pikema jutustuse \u201eUidang mitme tundmatuga\u201c. 1983. aastal ilmus ajalehes Sirp ja Vasar postuumselt l\u00fchijutt \u201eKohtumine v\u00f5imatuga\u201c. 1987. aastal avaldati Anveldi luuletusi ja l\u00fchiproosat koondav kogumik pealkirja all \u201eUidang mitme tundmatuga\u201c (koostaja <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/hando-runnel\/\" data-type=\"page\" data-id=\"9243\">Hando Runnel<\/a>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Leo Anvelt on t\u00f5lkinud ajaloolist, filosoofilist ja ilukirjandust saksa (A. Schopenhaueri \u201eElutarkus\u201c), inglise (J. Swifti \u201eGulliveri reisid\u201c, J. Galsworthy \u201eSaare variserid\u201c, J. Conradi \u201e\u201eNarcissuse\u201c neeger\u201c ja \u201ePimeduse s\u00fcda\u201c, J. Londoni \u201eArmastus elu vastu\u201c. H. G. Wellsi \u201eL\u00fchike maailma ajalugu\u201c jm), ladina (Vergilius ja teised rooma luuleklassikud) ning vene keelest. Vilunud t\u00f5lkijana tunnetas ta s\u00f5nameistrite stiili isikup\u00e4ra. 1930. aastatel ilmusid Anveldi sulest W. E. Gladstone\u2019i ja Aristotelese biograafiad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1950. aastatest elu l\u00f5puni t\u00f5lkis Anvelt saksa keelest kultuuritegelaste kirjavahetusi (<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/friedrich-reinhold-kreutzwald\/\" data-type=\"page\" data-id=\"11210\">Fr. R. Kreutzwald<\/a>, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/johann-heinrich-rosenplanter\/\" data-type=\"page\" data-id=\"9290\">J. H. Rosenpl\u00e4nter<\/a>, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/otto-wilhelm-masing\/\" data-type=\"page\" data-id=\"10378\">O. W. Masing<\/a>). Alates 1960. aastatest tegeles ta O. W. Masingu kirjade p\u00e4randi v\u00e4ljaande koostamisega ja kommenteerimisega. 1979. aastal ilmus temalt artiklikogumik \u201eO. W. Masing ja kaasaegsed\u201c, mis heidab valgust 19. sajandi esimese poole Eesti ala vaimsele kultuurile.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1988. aastal p\u00e4lvis Leo Anvelt postuumselt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/t\/friedebert-tuglas\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6932\">Friedebert Tuglase<\/a> novelliauhinna novelli \u201eK\u00fclm needus\u201c eest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>Viirastusi valges \u00f6\u00f6s<\/strong>. Tartu: Loodus, 1928. 221 lk.<br><strong>Eluhirm<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936. 256 lk.<br><strong>Viirastusi valges \u00f6\u00f6s; Eluhirm; Vabanemiskatse<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1993. 518 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>L\u00fchiproosa ja luule<\/strong><\/em><br><strong>Uidang mitme tundmatuga: jutte ja luulet<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987. 236 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Biograafiad<\/em><\/strong><br><strong>William Ewart Gladstone: liberaalne inglise riigimees<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935. 151 lk.<br><strong>Aristoteles: vana-aja universaalsemaid teadlasi<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938. 140 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Kirjanduslugu<\/em><\/strong><br><strong>O. W. Masing ja kaasaegsed: lisandusi nende tundmiseks<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979. 229 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Ajalugu<\/em><\/strong><br><strong>Egiptuse templeis ja hauakambreis<\/strong>. Tartu: Loodus, 1935. 31 lk.<br><strong>Igap\u00e4evasest t\u00f6\u00f6st Vana-Egiptuses<\/strong>. Tartu: Loodus, 1935. 24 lk.<br><strong>Keskaegne k\u00fclaelu L\u00e4\u00e4ne-Euroopas<\/strong>. Tartu: Loodus, 1936. 36 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Leo Anvelt (tegelik nimi Leopold Anveldt, 4. IX 1908 \u2013 3. VI 1983) oli kirjanik, kirjandusajaloolane, t\u00f5lkija ja filosoof. Anvelt s\u00fcndis J\u00e4rvamaal T\u00fcril kaupluseomaniku perekonnas. Ta \u00f5ppis aastatel 1917\u20131923 T\u00fcri algkoolis, prog\u00fcmnaasiumis ja t\u00e4ienduskoolis, aastatel 1923\u20131926 Tallinna Tehnikag\u00fcmnaasiumis, kus tema &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12116","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12116","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12116"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12116\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12117,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12116\/revisions\/12117"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12116"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}