{"id":11840,"date":"2024-04-03T23:39:56","date_gmt":"2024-04-03T20:39:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11840"},"modified":"2026-09-04T15:22:36","modified_gmt":"2026-09-04T12:22:36","slug":"mats-ekman","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/e\/mats-ekman\/","title":{"rendered":"Mats Ekman"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Mats Ekman (12. III 1865 \u2013 13. III 1934) oli eestirootsi luuletaja.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ekman s\u00fcndis L\u00e4\u00e4nemaal Noarootsi kihelkonnas Riguldi vallas \u00c4tsve talus. S\u00fcnnitalu nime j\u00e4rgi tunti teda h\u00fc\u00fcdnimega \u00c4tsve Mats. Kolmeaastaselt haigestus ta lastehalvatusse, mille tagaj\u00e4rjel j\u00e4i tema parem k\u00e4si alatiselt halvatuks. Seet\u00f5ttu ei sobinud ta tegema tavalisi talut\u00f6id. Ta oli noorena lehma- ja hobusekarjus, hiljem t\u00f6\u00f6tas postiljonina. Ekmani haridus piirdus kolme koolitalvega Riguldi valla H\u00f6bringi koolis. T\u00e4iskasvanuna t\u00e4iendas ta end m\u00f5nev\u00f5rra raamatute lugemisega. Ta ei lahkunud kunagi kodukohast. Elu l\u00f5pu veetis ta Riguldi vanadekodus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">On s\u00e4ilinud 45 Mats Ekmani luuletust. Need on kirjutatud rootsi keele arhailises noarootsi murrakus. Rootsi murdes\u00f5nade sekka on sattunud \u00fcksikuid eesti s\u00f5nu. Ekmani luuletused on kirjutatud riimitud v\u00e4rsinelikutes. Nende sisuks on seigad rannarootslaste k\u00fclaelust. Autori k\u00e4sitlusviis on humoorikas, vahel satiiriline. Mitmed luuletused on p\u00fchendatud kodukandi looduse ilule, samuti lapsep\u00f5lvele, nende hulgas Ekmani tuntuim luuletus \u201eB\u00e5ndomstien eller Ungdomsminne\u201c (\u201eLapsep\u00f5lveaeg ehk noorusm\u00e4lestus\u201c).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00f5en\u00e4oliselt puuduvad Ekmani luules igasugused kirjanduslikud m\u00f5jutused v\u00e4ljastpoolt. Enda v\u00e4itel sai ta algt\u00f5uke luuletamiseks, kui kuulis tsaariarmee s\u00f5duriteks v\u00f5etud noormeeste laulu koduk\u00fclast lahkumisel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ekmani eluajal oskasid ainult \u00fcksikud rootslastest haritlased n\u00e4ha tema v\u00e4rsiharrastuses kestvat v\u00e4\u00e4rtust. 12 tema luuletust ilmus 1924. aastal Rootsis G\u00f6teborgis. Mats Ekmani kohta kasutatakse rootsi keeles nimetust bygdeskald (kodukandilaulik). Tema luuletused aitavad t\u00e4psemini ette kujutada eestirootsi talurahva elu 19. sajandi l\u00f5pus ja 20. sajandi alguses.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4nu lihtsale r\u00fctmile ja k\u00f5lavusele on mitmeid Ekmani luuletusi viisistatud. 2005. aastal ilmus Stockholmis Mats Ekmani luuletuste ja laulude kogumik \u201ePr\u00e4stn e vargskall\u201c (\u201eKiriku\u00f5petaja hundijahil\u201c), milles tekstid on esitatud nii rootsi kirjakeeles kui eestirootsi murdes. Laulud on avaldatud koos nootidega. 2011. aasta veebruaris salvestati Rootsi Raadio stuudios CD-plaat, millel leidub 11 Mats Ekmani laulu ja kaks luuletust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud rootsi keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Luule<\/strong><\/em><br><strong>Pr\u00e4stn e vargskall<\/strong>: dikter. Torsh\u00e4lla: Recreo f\u00f6rlag, 2005, 181 pp.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mats Ekman (12. III 1865 \u2013 13. III 1934) oli eestirootsi luuletaja. Ekman s\u00fcndis L\u00e4\u00e4nemaal Noarootsi kihelkonnas Riguldi vallas \u00c4tsve talus. S\u00fcnnitalu nime j\u00e4rgi tunti teda h\u00fc\u00fcdnimega \u00c4tsve Mats. Kolmeaastaselt haigestus ta lastehalvatusse, mille tagaj\u00e4rjel j\u00e4i tema parem k\u00e4si alatiselt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6470,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11840","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11840","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11840"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11840\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11841,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11840\/revisions\/11841"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6470"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11840"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}